Ótken aptada «Esep-qisap tarihyn ózgertti, sauda alayaqtyghyn jasady» dep aiyptalyp, Amerika tarihyndaghy ýstinen qylmystyq is qozghalghan alghashqy preziydentke ainalghan Tramp keshe Niu-York qalasy Manhetten rayonynyng sotyna óz erkimen keldi. Sot tyndauy 2 saghatqa sozyldy. Tramp taghylghan 36 týrli aiyptyng birde-bireuin moyyndamady. Qolyna qylmyskerlerdey kisen salynghan joq. Tóreshi sot is barysyn viydeogha týsiruge de rúqsat bermedi. Sanauly jurnalisti ghana sot zalyna kirgizip fotoreportaj jasaugha kelisti. Kelesi sot otyrysy jeltoqsannyng 4 kýni ótetin bolyp belgilendi.

Tramptyng jaqtastarynan qaymyghyp qalghan qúqyq qorghau oryndary ol sotqa kelip-ketkenshe kýzetti kýsheytti. Niu-York qalasynyng әkimi: «Qala bizding ýiimiz, oiyn alany emes»,-dedi. Sottan shyqqan Tramp ózin sotqa bergen qara nәsildi prokuror Elvin Bregke shýiligip, ony «hayuan», «nәsilshil» dep sipattady. Ókilder partiyasynyng tóraghasy Kevin Makkarty da ony syngha alyp: «Fedaraldy sot arqyly demokratiyalyq jýiemizge kedergi jasady, Trampqa sayasilanghan aiyp taqty. Kongres Bregtyng sotty qúralgha ainaldyrghan әreketine shara qoldanamyz»,- dedi. Óz kezeginde Breg: «Zang aldynda barlyq adam ten. Meyli qansha baylyghy, qansha biyligi bolsada Amerikanyng ejelden kele jatqan qúndylyghyn eshkim ózgerte almaydy»,- dedi.

Isting tórkini Tramptyng 2017 jyldyng aqpan aiynan bastap, jyl sonyna deyin jalaqy retinde búrynghy jeke advokaty Maykl Koengha tólegen qomaqty somadan (460 myng dollar) shyghyp otyr. Trampty aiyptaushy prokuror ol aqshanyng advokatqa zandyq kómegi ýshin emes, 2016 jyly pornojúldyz Stormy Deniyelske auyz bastyryq ýshin bergen 130 dollardyng qarymtasy dep sanaydy. Ári 2016 jylghy preziydent saylauyna jinalghan qarjydan tólengen degen dәlelsiz aiyp taghady. Zangerler Tramptyng saylau zanyn búzdy dep aiyptalghanymen ol aiyppúlmen qútylady, týrmege otyru qaupi joq dep otyr. Preziydenttik saylaugha týsuine de esh kedergi joq eken. Amerikanyng zanynda sottalghan adam týrmede otyryp ta kandidaturasyn úsyna beredi eken. Tramp sotynyng 2024 jylghy saylau bitkenshe saghyzsha sozylatyn týri bar. Sot barysynan góri onyng zandyq, sayasy negizi Amerika qoghamyn qyzu talqygha salyp otyr. Keybireuler ony keri ketu dep baghalasa, endi bireuleri AQSh-tyng sot tarihyndaghy betbúrys sanaydy.

Biylikting ýsh tarmaghy(әkimshilik, parlament, sot) bir-birinen tәuelsiz Amerika qoghamy ýshin preziydentti tәubege keltiru týk te emes. Tramp preziydent bolyp túrghanda, Demokrattar partiyasy onyng qúziretin toqtatu turaly eki ret shaghym týsirgen. Biraq Senat maqúldaghan joq. Byltyr da «qúpiya qújattardy ýiinde jasyrdy» dep Federaldy tekseru mekemesi túraghyna tintu jýrgizdi. Qazirgi preziydent Bayden de aiyptardan kende emes. Onyng da ýiinen jyl basynda qúpiya qújattar tabylyp, tekseru jýrgizildi. Respublikashyldar partiyasy aldynghy aptada Bayden әuletining jemqorlyghy turaly aighaqtardy jinaghanyn jariya etti.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz