(1894-1898 jyldar aralyghyna zertteme)

Abaydyng Shyghysy jayly sózimdi jalghastyryp, búl joly Shyghystan alghan nәri qaysy? 1894-1898 jyldar nesimenen erekshe? Ony hakimdik biyikting qarsany deuimizge dәlelder qaysy? degen saualdardyng jauabyn izdep kórmekpin. Sol ýshin Abay ómirining ishki-syrtqy ózgeristerine jiti ýnilip, sol zamannyng auanymen tynystaugha tura keledi.

Abay alghan asu-biyikter kóp. Sonyng eng songhysy – «Tasdiyq» (qazirgishe 38-sóz) atty traktatyna qalam terbegen 1899-1902 jyldar. Búl taza hakimdik enbek. Bizdi qyzyqtyryp otyrghan búl kezeng emes, oghan deyingi bes jyl, yaghny hakim dengeyining qarsany. Alghash ret Abay  sufistik iydeyamen Shyghystyng sopy-aqyndary arqyly tanysty. Shәkirt Abay sanasy Ahmet Riza imamnyng medresesinen osynau ruhany nәrdi sinirdi deymiz. Búl jayynda «Abay aqyndyghynyng ainalasy» atty maqalasynda Múhtar Áuezov: «Jaqsy jaylau, ózgeshe bir qonystyng sheti tartady. Navoi, Shәmsi, Seyhaly attaryn atap kep: «Mәdet ber, ya shaghiry fәriyad» dep qystyghyp, «mәdәt» tileydi», – deydi. Biraq alghash tanysqan shaghy men ony tereng týsingen uaqyt arasy alshaq – otyz jyldan asady. Onyng shygharmashylyqqa, alys-júlysqa da toly jyldar bolghanyn eskeriniz!

Demek, Abay Qúdaydy tanu, músylmansha aitsaq, maghrifatulla jolyna ruhany tolysqan tústa qadam basty. Dәldisinde, búl 1894-1898 jyldar. Osy jyldary týp IYeni jәne adamnyng bolmysyn tanugha yntaly jýrek, shyn kónilmen kirisedi, onyng dәleline әigili ólenderi («Ásempaz bolma әrnege», «Lay sugha may bitpes...», «Malgha dostyng múny joq...», «Kók túman – aldyndaghy keler zaman», «Alla degen sóz jenil», t.b.) men qara sózderine (10, 12, 13, 16, 17, 28, 34, 36) sýiensek te jetkilikti.

Tәnirini izdegen kónil-kýii men maqsat-múraty 1895 jylghy «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» óleninde bylaysha órilgen:

Kýni-týni oiymda bir-aq Tәniri,

Ózine qúmar qylghan Onyng әmiri.

...Meken bergen, halyq qylghan Ol lәmәkan,

Týp IYesin kóksemey bola ma eken?

Qúdaydy tanu jolynda degenge oishyldyng osy sózinen artyq dәlel bolmasa kerek. Endi aitylmysh jolgha qalay týskenin ret-retimen bayandayyq.

1890 jyldardyng tap basynda bir Abay emes, eki Abaydy kóremiz. Bireui klassik aqyn-aghartushy hәm ómir qazanynda qaynaghan qayratker Abay, ekinshisi, kónili ruh órisin izdep sharq úrghan, geniy bolugha ainalghan Abay. Ekinshi Abay qoghamnyng kem-ketigin ghana emes, óz minin de kórgen, qatelikterin moynyna alghan hәlimen ózgerek. Mәselen, «Oygha týstim, tolghandym» óleninde: «Aqyl menen bilimnen әbden ýmit ýzippin» deydi. Dese degendey, ghylymnan aulaq qalghany shyndyq-tyn. Sondyqtan kemenger 1894 jyldan osy olqyny toltyrmaqqa bar kýsh-jigerin salady. Búdan on bes jylday búryn Batys qaynaryna qalay barsa, endi Shyghys búlaghyna bas qoyyp, onan meyiri qanghansha susyndaghany aqiqat.

Ómirderegine jýgineyik. Qolda bar estelikter 1894 jyldan Abay bir bolys elding júmysy, meyli, sauda-sattyqpen deysiz be, Semey qalasyna jii qatynaghanyna sendiredi. Shyndyghynda, qalagha kóbine kitaptardy jәne tyndaushy ortany izdep tartyp otyrghan. 1893 jyldyng sonynda balalarymen kenese otyryp, qajetti qarjyny jinap Ániyar Moldabaev degen ózi oqytqan azamatqa Semeyding ortalyghynan mayqaraghaydan salynghan ekiqabatty enseli ýidi satyp әpergen edi (búl ýy qazir «M.Áuezov jәne Alash arystary» muzeyi). Bank qyzmetkeri bolghan Ániyar osy ýiding ýlken de jaryq bólmesin aghasy Abaygha arnap, sonda eshtenege alandamay, jazuyn jazuyna qolayly jaghdaydy jasap qoyady.

Abaydyng qalalyq ómiri, mine, osy oqighadan bastalghan. Shahardaghy ómiri meylinshe maghynaly ótkeni taghy anyq. Búl Abay dese, ishken asyn jerge qoyatyn, aqyndy bir kóruge qúmar qazaqtar kóbeygen shaq, Múhang aitqanday, «syrt elderding barlyq basty degen kisileri Abaydyng әngime mәjilisine qúmar bolyp, aqyl ósiyetin de tyndaghysy keletin» kez edi. Semeyde ailap ayaldaghan son, shәkirt kezinen biletin últy tatar qúrby-qúrdastarymen syrlas, tamyr dos bolyp, qayta tabysady. Atalghan aumaqqa Abay kәdimgi óz auylynyng adamynday sinisedi (mine, osy sebepti Abaydyng qyryq kýndik asy Semeyde, janaghy Ániyardyng ýiinde berilgen bolatyn). Áriyne, sol jaghalauda qazirgi Janasemey bóligin mekendegen qajy, halfe, kópes deytin qazaqtyng iygi jaqsylarymen de tyghyz aralasqan.

Qara sózderding edeuir bóligi qalada jazylghany shyndyq dep moyyndaluy kerek. Ániyardyng balasy Saparghaly aqsaqal ózining «Ákem Ániyar Abaydyng tәrbiyelep ósirgen adamy» degen esteliginde bizding ýige «Abay jii kelip ailap, aptalap, tipti jyldap jatatyn» dep kuәlik beredi («Abay» jurnaly, №3, 2016 jyl).  «Esimdi bilip qalghan kezderden bizding ýiding ekinshi qabatyndaghy bólmede kitap oqyp ya bolmasa jazu jazyp otyrghan Abay atany kóretinmin» dep esine alady. Demek..., «Men bala kýnimde estushi edim» dep bastalyp, qalyng eli qazaghyn ózge últtarmen salystyratyn  ekinshi qara sóz (Mýrseyit kóshirmesinde 27-sóz), sirә da, Ániyarding ýiinde jazylghan. Óitkeni, ondaghy noghay, sart, orys – ýsheui de Abay minezi men túrmysyna qanyq, kórshileri retinde kýndelikti etene aralasqan últtyng ókilderi. Ekinshi mysal, 43-shi sózi, onda oishyl jan quatynyng ýsh elementin ataghan: «podvijnyy element» – búl tez úghynu degen sóz; «sila prityagatelinaya odnorodnogo» – úqsas nәrselerding bir-birine tartyluy; «vpechatliytelinosti serdsa» – múnda tórt nәrsege múqiyat bolu kerek...» dep. Keltirilgen abzas ta qalalyq belgi siyaqtanady maghan. Qysqasy, qalanyng tynysy bar qara sózder barshylyq.

Bәrin ait ta, birin ait, keshegi kenestik zamanda Abay qalalyq kitaphanadan shyqpay, keregin sonan tauyp otyrdy degen kózqaras basym boldy. 1879-1884 jyldary jer audarylghan orys dostarymen aghartushylyq arnada tabysqany, jaqyn tartqany talassyz aksioma. Biraq on jylda Ertisten kóp su aqty, ahual ózgerdi. Aqynnyng qorshaghan ortasy ghana emes, jan sarayy, oilau jýiesi de týrlendi, janalandy. Endigi izdegen kitaptary da oishyldyq óristen ekenin eskeruimiz kerek.

Bir guberniya elding jýregi bolghan Semeydegi Abay ómiri «Abay joly» epopeyasynyng keyingi taraularynda jii kezdesip otyrady. Búl jaydan jay emes. Ániyarding ýii túrghan jer, Tatar slobodkasy delinetin sәn-saltanaty jarasqan aumaq, býkil qalanyng jýregi esepti edi. Aynala dýkender, kense men mәdeny oshaqtar, erke Ertis jaghasynda parohod toqtaytyn alany bar ýsh qabatty әsem ghimarat (búl ghimarat qazir de bar, onda әigili bu diyirmeni ornalasty). Búdan bólek, meshit-medreseler boy kóterdi janadan (jiyny jeti meshit). Árbirining sórelerinde kitaptar iyin tiresip túratyn-dy. Seniniz, sol sórelerden Qazan qalasynda basylghan kitaptyng bәri derlik tabylatyn-dy. Qúran, ózge de kiyeli jazbalardyn  tәpsiri, eng bastysy, jәditshil músylman oishyldarynyn, әl-Faraby audarghan ejelgi grek filosoftarynyng enbekteri, sonday-aq, ortaghasyrlyq «kәmil adam» tanymyna qatysty qúndy әdebiyetter barshylyq edi. Ilkide atalghan maqalasynda Múhan: «Sonymen, óz túsynda, HIH ghasyrdyng ekinshi jarymynda, Shyghys iliminde maydangha shygha bastaghan janashyl, rasionalshyl din reformashylarynyng shenine aralasady. Abay tatardan shyqqan Hayym Nasiry aldyndaghy Shihabidin Mәrjaniydi qostaydy», – deydi. Jәditshildik qozghalysty menzegeni. «Tәrjiman» gazetining egesi Smaghúl Ghaspirinskiy bastatqan jәditshil ziyalylar sholostik dindi de, eskirgen oqu jýiesin de qatty syngha alghan-dy. Olardyng múraty – qaranghylyqqa oranghan músylman qauymyn oyatu, Europa halqy siyaqty, jaryqqa, ghylym-bilim jolyna salu boldy. Áriyne, din islam negizinde. «Janashyl reformashylar shenine Abay da aralasty» deuimen Múhang qazaq dalasynda jәditshildik búlaghy – Abay múrasy ekenine menzep otyr.

Sóz sózden tuady, Semey sitiyding sol jaghalauy – Zarechnaya slobodkagha 1897 jyldyng kýzinde otes Sergiy degen missioner uәkil-pop kelgen ghoy. Qazaq balalaryn shoqyndyrugha arnalghan missionerlik shirkeuding ashylu saltanatyna. Ol músylman qauymynan bir adam menimen pikirtalasqa (ol kýnde «baqas» deydi) shyqsyn depti. Hristian jәne islam dinderi boyynsha jekpe-jekke shaqyrghan ghoy sabaz. Sonda sasqalaqtaghan tatar, qazaq halfe, imamdary Abaygha jýginipti (ýsh saghatqa sozylghan baqas sonynda eki ghúlama darvinizm qauipti ilim desip ózara úghysady, әitse de Abay jendi, óitkeni, qarsylasyna «islam – haq din» ekenin  moyyndatty deydi kózi kórgender).

Qúday joly – kәmәlat joly. Abay kәmәlatqa jetkenine basty dәlel – 1899-1902 jyldary jazylghan «Tasdiqat» (qazirgishe 38-sóz) traktaty. Onyng bastapqy bóligi –  «Alla taghalany tanymaqtyq» ilimi, tenizdey tereng izdenissiz kónbeydi. Týp IYening sýbutiya sipattaryn taghriflap tanu – Abay janalyghy: «Eger de ol sipattarymen taghriflamasaq, bizge maghrifatulla qiyn bolady» dep týiedi.

Tize bersek, traktat tanghajayyp janalyqqa toly. Qúdaydy tanu – barsha ghylymnyng shyny. Onyng zertteu metodikasyn anyqtau, sol izdenis arqyly búryn-sondy bolmaghan janalyqtar ashu – eshbir ghalymgha qol emes, tek siyrek hakimning ghana sybaghasy ekeni haq.

Qoryta aitqanda, 1894-1898 jyldar Abay әlem oiynyng alyby biyigine  basqyshtaghany anyqtalyp otyr. Shyghys qaynarynan izdegenin meshitter kitaphanasynan tapty, keybir әdebiyetterdi tatar dostary arqyly Qazan qalasynan alghyzdy deuge beyilmiz. Biraq Abay Qúdaydy ruhany kitaptar arqyly tanyghan eken degendik qate tújyrym. Birden aitayyq, jýrek kózimen tanyp, bilgen. Qúday degen – jan (ruh). Ruhty ruh qana tany almaq. Ózgesi Haqqa jol emes. Basqasha aitqanda, tylsymdy kim tanysa, sol hakim, sol «júmbaq adam». Ghalym atauly tek jaryq dýniyeni tanudyng jýirigi.

Endi Abaydyng 1897 jylghy «Alla degen sóz jenil» ólenine zeyin qoyyp, onyng «ishtegi syryn angharugha» talpynyp kóreyik.

Bastapqy shumaghy:

Alla degen sóz jenil,

Allagha auyz qol emes.

Yntaly jýrek, shyn kónil,

Ózgesi Haqqa jol emes.

Songhy eki jol Qúdaydy tanu tek jýrek kózimen deydi.   Bilim (soghan sәikes senim de) bastaghy jәne jýrektegi bolyp ekige bólinedi. Shyn iman egesi bolu sharty – jýrektegi bilim. Abay: «Ghalymdardyng naqliyasymenen músylman iman taqlidy (erip iman keltiru) qylady. Hakimderding ghaqliyatymenen jetse, iman yakiny (shynayy senim) bolady» (38-sóz) dep osyny naqtylap, týsindirip beredi.

Ekinshi shumaqta Abay:

Denening barsha quaty

Ónerge salar bar kýshin.

Jýrekting aqyl – suaty,

Mahabbat qylsa Tәniri ýshin, –

deydi. Búl ózin tanyghan kisining sózi, oishyldyng óz ómir tәjiriybesinen alghany. Ózining poeziyasy men qara sózderi – Tәnirini sezip, Oghan mahabbat qyluynyng jemisi әri qaytarymy ekenin bilgen Abay. Ónerding shynyna jetsem, aqylym –  jýrekting suatyna ainalsyn deseng osyny qyl deydi.

Ólenning ýshinshi shumaghyna keleyik.

Aqylgha syimas ol Alla,

Taghriypqa tilim qysqa ah!

Barlyghyna shýbәsiz,

Nege mәujýt ol kuә.

Allanyng zaty týgil, sipatyna da (taghriypqa) til qysqa, óitkeni, Alla ólsheusiz. Átten-ay desek te, Allanyng bar, bir ekendigi shýbәsiz («Barlyghyna shýbәsiz»). Nege? Sebebi, dýniyede ne nәrse bar (mәujýt) bolsa, sol Alla barlyghynyng kuәsi deydi Abay. Osynau ap-anyq tanymdy «nege mәujýt» tirkesi aqsatyp-aq túr. Saual sózge ainalyp ketip.  Abaydyng týpnúsqada: «Ne – mәujýt, sol – kuә», – degenine kәmilmiz. Sebebi, islam filosofiyasynda «Ál-ahad (bir) uә әl-ujud (bar)» degen irgeli teoriyanyng biri. Búrmalanghan óleng joly, erte-keshi joq, týzetilui kerek degen oidamyn.

Qúdaydy tanu jayly ólenin hakim Abay bylaysha qorytady:

Aqyl men hauas barlyghyn (Allanyn)

Bilmeydýr, jýrek sezedýr.

Mýtәkәllimiyn, mantikiyn,

Beker, bosqa ezedýr.

Haqty tanu jәne týsindiru tek hakimning isi ekenin aittyq. Óitkeni, aqyl men hauas (bastaghy aqyl men syrtqy bes sezim) Jaratushyny tanugha sharasyz – «bilmeydýr». Allanyng barlyghyn, yaky mahabbaty men hikmetin tek «jýrek sezedýr» (islamda ony «hәl ilimi» deydi).

Biraq kәllәmshi (filosof) jәne mantikin (logiyk) ghalymdar Qúdaydy bastaghy aqylmen tanugha bolady dep sanady. Sóitip, ózderi de, jamaghat ta qatty adasty. Nanymdy tanymnan joghary qoi, hakimning ilimin (pirding rólin) joqqa shygharu osynyng saldary. Iman degen – jýrek tazalyghy. Dinning mindeti de, haq maghrifaty da – oy men jýrekti tazalau, Abay sózinshe, «ishtegi kirdi qashyru». Áytpese dýnie oiran bolmaq. Sóitip, Abaydyng «beker, bosqa ezedýr» dep qatty synaghany dýnie oiran bolaryn kóre bilgendigi deymiz.

Kózi ashyq, kónili oyau oqyrman bile jýrsin degen niyetpen jasaghan oi-sholuym osymen tәmam. Onan shyghar qorytyndy: úly ómirding bes jylyn (1894-1898) hakim Abay evolusiyasynyng Qúdaydy tanu belesi desek dúrystyq. Mәselege әr qyrynan kelip, dәlelding biri retinde «Alla degen sóz jenil» ólenin taldap óttik. Hakimning ornyn ghalym basqan jaghdayda dýniyening oiran bolatynyn jetkizuge talpyndyq. Syrtqy qalyptyng ishki mazmúnnan basym týsuining syry nede? Salafistik, uahabbistik aghymdardyng sopylyqqa qarsy maydan ashqany nesi? Dәstýrli islamnan payda alu jayynda Abay ilimi ne deydi? degen siyaqty mәselelerdi kelesi joly izdestirip kórmekpin.

Asan Omarov

Abai.kz