Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 1647 0 pikir 15 Nauryz, 2023 saghat 18:02

Genderlik sayasat: Qazaqstan sayasatyndaghy nәzik jandylar kimder?

Er men әiel tendigin tarihy túrghydan alghanda, alghabasar din ókilderi de, últtyq qúndylyqtardy qasterlep úrpaghyna jetkizushiler de joqqa shygharmaydy. Ótken ghasyrda әlemning batys-shyghys eki ýiekke bólinip, demokratyalyq-diktaturalyq júie bolyp iydeyalogiyalyq qarama-qarsy baghytty ústanuyna baylanysty mazmúny týrli sipat aldy, bir-birinen ózgeshe baghytta, stilde damydy. Kenes biyligi kezinde de «Áyel tendigi» dәriptelgenimen sayasi, taptyq, iydeologiyalyq sipaty basym boldy. Ol óz kezeginde bizding tәuelsizdik alghannan keyingi er men әiel tendigi turaly kózqarasymyzgha, bizge qyzyl iydeologiya teris týsindirip kelgen batystyng genderlik sayasatynyng mazmúnyn dúrys baghamdauymyzgha әser etti.

Gender (aghylsh. gender) – er men әiel jynysynyng qoghamdaghy, әleumettik ortadaghy teng qúqyly mәrtebesin anyqtaytyn úghym. Genderlik sayasat degenimiz әielderding otbasy, oshaq qasynda ghana otyrmay, erlermen teng qúqyly qoghamnyng barlyq salalaryna qatysuyn qamtamasyz etu qerek degen sóz.

Shet memleketterding damuyna jýrgizilgen taldau nәtiyjesi kórsetkendey әlemde otbasylyq jәne genderlik sayasat salasynda birynghay әmbebap modeli joq. Árbir el qalyptasqan memlekettik basqaru, últtyq erekshelikter men mәdeniyet jýiesin eskere otyryp, ózining otbasylyq jәne genderlik sayasatyn qalyptastyrady. Otbasyn qorghau mәselelerine erekshe kónil bólinetin damyghan elderde otbasylyq sayasattyng ýsh modeli atap aitugha bolady. Olar: liyberaldy, konservativtik jәne әleumettik-demokratiyalyq.

Áleumettik sayasattyng liyberaldy modeli Úlybritaniyagha, Irlandiyagha, Shveysariyagha, Jana Zelandiyagha, Kanadagha, Australiyagha jәne AQSh-qa tәn. Búl elderde otbasylardy әleumettik qamsyzdandyruda memleketke qosalqy ról bólingen, kómek múqtaj otbasylargha ghana kórsetiledi. Azamattardy әleumettik qoldau damyghan saqtandyru jýieleri esebinen jýzege asyrylady jәne memleketting aralasuy óte tómen. Materialdyq kómek atauly baghytqa ie jәne múqtajdyghyn tekseru negizinde ghana úsynylady.

Al qazaqstangha kelsek Tәuelsizdikting alghashqy jyldary nәzik jandylar bizneske belsene aralasty. Nәtiyjesinde el arasynda taralghan beyneli sózben aitsaq «Baygha da, GAYge de baghyndaytyn isker әielder shoghyry qalyptasty . Olardyng materialdyq jaghdayy onalghan son, qoghamdyq , sayasy qyzmetke aralasu talaby kýsheydi. Qazaqstan respublikasynyng genderlik sayasatyna qogham men zaman talabyna say «ozyghyn alyp, tozyghyn tastau» sýzgisimen demokratiyaly elderding tәjriybesin qabyldap uaqyt ótken sayyn kemeldenip keledi. Onyng jarqyn mysaly retinde songhy ýsh jyldaghy әielder qauymynyng sayasattaghy ýlesining eselep artqanynan kóruge bolady.

2019-jyly nauryz aiynda eldi úzaq jyl basqarghan túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaev biylikti qazirgi preziydent Qasym-Jomart Toqaevke tabystady. Sol jyly 9-mausymda preziydent saylauy ótip, «Azat» partiyasynan Daniya Espaeva hanym preziydenttik dodagha týsti. Al ótken jyly ótken preziydent saylauyna eki birdey әiel preziydenttikke baq synady. Olar Kәsiby әleumettik qyzmetkerler últtyq aliyanysy atynan Qaraqat Ábden, «Qazaq analary-dәstýrge jol» respublikalyq qoghamdyq birlestigi atynan Saltanat Túrsynbekova hanym. 19- nauryzda elimizde parlament saylauy ótkeni belgili. Búl sayasy dodagha da týskenkandidattar arasynda nәzik jandylar óte kóp boldy. Saylau qortyndysy boyynsha «Azattyq» Espaeva parlamentting orynbasar spiykeri boldy. Qaraqat Ábden «Auyl» partiyasy atynan parlament deputaty boldy. Olar ghana emes basym oryn alghan «Amanat» ta, «Halyqta», «JSDP»da, «Respublika» partiyasy da genderlik sayasatty tolyq sәulelendirip, 30 payyzdyq jmejeni asyra oryndady. Jergilikti jerlerdegi sayasy orghandardaghy әielderding ýlesin aitpaghan da qayta jasaqtalghan ýkimettede genderlik sayasat tolyq kórinis tapty. Preziydent jarlyghymen Densaulyq ministry bolyp Ajar Ghinayat, Enbek jәne әleumettik qorghau ministri bolyp Tamara Dýisen, Ekologiya ministri bolyp Zýlfiya Sýleymenova taghayyndaldy.

2021-jylghy parlament saylauynda da, «Núr Otannyng praymeriyzi óz ishinen irikteu kezindede genderlik sayasat talaby qatang saqtalyp, 30 payyzdyq meje tolyq baghyndyryldy. Biylghy parlament saylauynda búl kórsetkish tarihy beleske jetti deuge bolady. Joghardaghy naqty mysaldar qazaqstannyng genderlik sayasatynyng qaman talabyna say, uaqyt ótken sayyn kemeldenip, jarqyn baghytta ornyghyp kele jatqanyn kórsetedi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5490