2015 jyly qarasha aiynda Qazaqstan tarihynda túnghysh ret «Qayyrymdylyq turaly» Zang qabyldandy. Zandy qújatta qayyrymdylyq – qayyrymdylyq kómek kórsetuge jәne izgilik qajettilikterdi qanaghattandyrugha negizdelgen, filantropiyalyq, demeushilik jәne mesenattyq qyzmet, sonday-aq kishi otangha qoldau kórsetu týrinde erikti, óteusiz ne jenildikti sharttarmen jýzege asyrylatyn әleumettik paydaly qyzmet ekendigi, qayyrymdylyq baghdarlamasy – qayyrymdylyq kómekti jýzege asyru merzimderi men tәrtibin qamtityn sharalar jýiesi ekenidigi, qayyrymdylyq volonteri – qayyrymdylyq úiymymen nemese paydalanushymen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyq zannamasyna sәikes jasalghan shart negizinde óz tәjiriybesin, arnayy daghdylaryn, bilimin, iykemin, jeke baylanystaryn qoldanu arqyly qarajat jinaugha qatysatyn jeke túlgha bolyp tabylatyny anyq jazylghan.

Qoghamgha asa qajet zandy qabyldaudaghy maqsat – qayyrymdylyqtyng ruhani-adamgershilik qúndylyqtaryn qalyptastyru, qoldau jәne nyghaytu arqyly qoghamnyng ózin-ózi úiymdastyruyn damytugha jәrdemdesu, qúqyqtyq túrghyda negiz qalau bolyp tabylady. Sebebi Qayyrymdylyqtyng beybitshilikti, dostyq pen qoghamdyq kelisimdi, halyq birligin, ruhany mәdeniyetti, otbasynyng qoghamdaghy bedeli men rólin nyghaytuda, sonday-aq ana boludy qorghau, balalar men jastardy patriottyqqa tәrbiyeleude, azamattar men qoghamnyng materialdyq, mәdeniy-bilim alu qajettilikterin qanaghattandyruda kórsetetin roly óte zor. Qayyrymdylyq kómekting qamtityn ayasy óte ken.

Jeke túlghadan tartyp zandy túlghagha deyin, qoghamnyng bar salasyn, jabayy tabighatty da qamtidy. Onyng ishinde әleumettik jәne medisinalyq mekemelerge, etnomәdeny birlestikterge, mәdeniyet pen óner, bilim beru, ghylym, sport úiymdaryna jәne Qazaqstan halqy ýshin mәdeniy-tarihy manyzy bar obektilerge, sonday-aq kórsetilgen salalardyng damuyna ýles qosqan jekelegen qayratkerlerge qayyrymdylyq kómek kórsetu; tabighatty paydalanudy jaqsartu, qorshaghan ortany qorghau, januarlar dýniyesin jәne ósimdikter әlemin qorghaugha qayyrymdylyq is-sharalary jýzege asyrylady.

Qayyrymdylyq turaly zanda qayyrymdylyq jasaushylar mynanday sanattargha bólingen: qayyrymdylyq jasaushy – qayyrymdylyqty jýzege asyratyn adam, filantrop jәne (nemese) demeushi jәne (nemese) mesenat jәne (nemese) kishi otangha qoldau kórsetetin adam. Qayyrymdylyq kómek – paydalanushygha qarjylyq jәne (nemese) materialdyq jaghdayyn jaqsartu maqsatynda jasalatyn jәrdem. Ol jeke túlghany әleumettik qoldau týrinde; demeushilik kómek týrinde jýzege asady. Jarghylyq qyzmetin qoldau maqsatynda kommersiyalyq emes úiymgha "Salyq jәne budjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder turaly" Qazaqstan Respublikasynyng Kodeksine (Salyq kodeksi) sәikes aiqyndalatyn óteusiz negizde beretin mýlik bolyp tabylady.

Qazaqstandaghy qayyrymdylyq zanynyng qabyldanuy qayyrymdylyq júmystarynynyng jandanuyna úiymdarmen jekelerding qayyrymdylyqqa at salysyp, qoghamdy izgilendiruge myqty serpin berdi.

Qazirgi kýni qazaqstanda ýlken qayyrymdylyq qorlar túraqty júmys isteydi. Olardyng qatarynda mesant Bolat Ótemúratov qory bar. Qordyng múraty – densaulyq saqtaudy, bilim men mәdeniyetti damytugha yqpaldasa otyryp, Qazaqstangha býgin jәne bolashaqta adamdar ómir sýrui ýshin jaqsy mekenge ainalugha kómektesu. Qordy qúru iydeyasyn qordyng qúryltayshysy Bolat Ótemúratovqa úsynghan. Sonday-aq «Ayala» qayrymdylyq qoryn ataugha bolady. Qordyng missiyasy – Qazaqstan Respublikasynda qayyrymdylyq mәdeniyetin jәne dәstýrin damytu. Qor qyzmetining negizgi baghyttary densaulyq saqtau jәne bilim beru salasyndaghy memlekettik balalar mekemelerine kómek kórsetu bolyp tabylady. Qazaqstandaghy qayyrymdylyq isteri zandy túlghalarmen ghana jýzege asyp túrghan joq.

Eriktilerde ýlken kýshke ainalghan. Qayyrymdylyq isi jaldy qoghamdyq missiyagha ainaldy desekte bolady. Oghan dәlel retinde jyl sayyn alyp barylatyn «Mektepke jol» aksiyalaryn, tótenshe jaghdaylar kezindegi kóp bolyp kómek berudi aitugha bolady. Qazaqstandaghy qayyrymdylyq isteri el aumaghymen ghana shektelip otyrghan joq. Ózge elderge de qanat jayda. Oghan naqty mysal retinde soghystan zardap shegip jatqan ukraina halqyna kórsetilip jatqan gumanitarlyq kómekterdi. tuysqan týrki elinde bolghan jer silkinis kezindegi memlekettik kómekten tys erikti azamattar kórsetken qayyrymdylyq kómekterdi ataugha bolady. Jurnalist Núrbek Bekbau bastamashy bolyp «100 Kiyiz ýi» qayyrymdylyq jobasyn sәtti jýzege asyrdy. Preziydent Toqaev Týrkiyagha saparlay barghanda Erdoghan Qazaqstangha tótenshe jaghdayda kórsetken kómegi ýshin alghys aitty.

Qayyrymdylyqtyng qoghamgha da, elge de ýlken qaytarymy bar. Búl izgi dәstýr ary qaray jalghasyn tauyp, el ensesin kóteruge at salysa beretinine senim mol.

Abai.kz