Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Janalyqtar 7123 0 pikir 22 Sәuir, 2013 saghat 07:38

Sәken Sybanbay. Kópenning kórkem kýlkisi

Últtyq satiranyng úlaghatty aqsaqalyna ainalghan Kópen Ámirbek kýlkisining keremeti - oqighasynyng qyzyqtylyghynda, keyipkerining minez-qúlyq, bolmys-bitimining ereksheliginde ghana emes, qara sózben kýlkili beyne jasay biletin sayypqyran sheberliginde, ana tilimizding kórkemdik qúnaryn barynsha asha týsetin airyqsha stiylinde jatyr.

Sózben salynghan suretter

Qazaq satirasynyng qazirgi ahualyna qanaghattana qoyatyn kisi siyrek. Bir jaghynan, búghan sany kóbeygenimen, sapasy kóterile qoymaghan san-sapalaq sahnalyq syqaq újymdarynyng kýlkinnen góri jynyndy jiyirek keltiretin jenil-jelpi qoyylymsymaqtary sebep bolsa, ekinshi esepten, jazba satiramyzdyng jaghdayynyng mәz emestigi de - múryndyq. Ospanhan Áubәkirov, Seyit Kenjeahmetov, Qajytay Iliyasúly, Ghabbas Qabyshúly, Ýmbetbay Uaydin sekildi sardarlardyng jolyn jalghastyryp qana qoymay, satira soqpaghynda ózindik iz qalyptastyryp, tól qoltanbasyn tanytqan Kópen Ámirbek, Tolymbek Álimbekúly tәrizdi syqaqshylarymyzdyng ózi agha buyngha ainaldy. Ras, búlardan keyin de әzil-ospaq taqyrybyna qalam tartushylardyng qarasy azaya qoyghan joq. Degenmen, keyingi buynnyng sóz saptasynan sony lep, tyng kózqaras anghara qon qiyn-aq. Múnyng bir sebebin qazirgi «qaljynbastarymyzda» qara sózden kartina salarday qazaqy kórkem tilding joqtyghynan dep úghynghan jón der edim.

Últtyq satiranyng úlaghatty aqsaqalyna ainalghan Kópen Ámirbek kýlkisining keremeti - oqighasynyng qyzyqtylyghynda, keyipkerining minez-qúlyq, bolmys-bitimining ereksheliginde ghana emes, qara sózben kýlkili beyne jasay biletin sayypqyran sheberliginde, ana tilimizding kórkemdik qúnaryn barynsha asha týsetin airyqsha stiylinde jatyr.

Sózben salynghan suretter

Qazaq satirasynyng qazirgi ahualyna qanaghattana qoyatyn kisi siyrek. Bir jaghynan, búghan sany kóbeygenimen, sapasy kóterile qoymaghan san-sapalaq sahnalyq syqaq újymdarynyng kýlkinnen góri jynyndy jiyirek keltiretin jenil-jelpi qoyylymsymaqtary sebep bolsa, ekinshi esepten, jazba satiramyzdyng jaghdayynyng mәz emestigi de - múryndyq. Ospanhan Áubәkirov, Seyit Kenjeahmetov, Qajytay Iliyasúly, Ghabbas Qabyshúly, Ýmbetbay Uaydin sekildi sardarlardyng jolyn jalghastyryp qana qoymay, satira soqpaghynda ózindik iz qalyptastyryp, tól qoltanbasyn tanytqan Kópen Ámirbek, Tolymbek Álimbekúly tәrizdi syqaqshylarymyzdyng ózi agha buyngha ainaldy. Ras, búlardan keyin de әzil-ospaq taqyrybyna qalam tartushylardyng qarasy azaya qoyghan joq. Degenmen, keyingi buynnyng sóz saptasynan sony lep, tyng kózqaras anghara qon qiyn-aq. Múnyng bir sebebin qazirgi «qaljynbastarymyzda» qara sózden kartina salarday qazaqy kórkem tilding joqtyghynan dep úghynghan jón der edim.

Maqamdy sózding mayyn tamyzatyn maytalmannyng biri - býginde payghambar jasyna jetip, últ kýlkisining úlaghatty aqsaqalyna ainalyp otyrghan Kópen Ámirbek. Búl kiside kýldiruding bayaghyda bәrimizding ústazymyz Temirbek Qojakeev aityp-jazyp ketken aluan týri týgel kezdesedi. Yaghni, Kópen aghamyz ospaqsýier oqyrmandy oqighasynyng qyzyqtylyghymen de, keyipkerining minez-qúlyq, bolmys-bitimimen de, sózben kýlkili suret sala biletin sayypqyran sheberligimen de ishek-silesin qatyra alady. Onyng beyneli teneulerining qashanda últtyq úghymmen qabysyp jatatyn tartymdylyghy, alliyterasiya-assonanstyq әdis-tәsilderge asa bay ana tilimizding kórkemdik qúnaryn barynsha asha týsetin sóz qory, sóilem qúru naqyshtary syqaqshyny basqa әriptesterinen erekshelep, oqshaulap túrady.

Búghan kóz jetkizu ýshin K.Ámirbekting bir ghana kitabyn - «Auyzbastyryq» atty jinaghyn mysalgha alsaq ta jetkilikti. Múnda satiralyq hikayat ta, sahnalyq sketch, intermediyalar da, ezu jighyzbas әzil әngimeler de, ótkir felietondar da jetkilikti. Basqa dýniyelerining «basyn auyrtpay», «Esekdәme» atalatyn hikayatty-aq alsaq, kórinisti kóz aldyna kólbendetip әkele qoyar beyneli teneulerding týr-týri kezdesedi: «Týgi maylanghan myqyr mysyq syghylghan kirdey sozylyp kerildi...», «...tal týstegi tapal kólenke sekildi qasynan bir eli qalmay...»,  «...bórene kótergen bóshke bet pil...», «...biring samauyr, biring shәinek qúsamay, joghalyndar, týge!..», «...qarghanghan suayttay basyn shayqap-shayqap...», «...jylan óltirip jýrgendey tez-tez qimyldap, kór-jer, kódiy-sódiyin sómkesine saldy...», «...ayaghynyng tamyry tartylghanday qaqshidy da qaldy...», «...tonghan adamday tompang qaghyp basekenning aldynda qashanghy jorghalaymyn...», «...zәre-imany úshyp, qanaty jarym qarghaday qalbalaqtap-aq qalady...», «...jalpaq stoldy júdyryghymen qúlashtap domino soqqanday soqty...», «...masagha týtin salghanday kók túman...», t.b.

Múrnynan tizip kórseter múnday beyneli sózderdi Kópenning kitabynan kóp beynettenbey-aq tabugha bolady. Búlardy mysal retinde tizbelegendegi maqsatymyz - jazushy qalamyndaghy tildik quattyn, kórkemdik jaraqtyng moldyghyna sýisinu. Býgingi key syqaqshylardyng bir shygharmasy týgili, tútas jinaghynan túshymdy sóz taba almay, abdyrap qalatynymyz jasyryn emes qoy. Olardyng jazghanynyng oqyrman jýregin jaulamauy, kitabynyng sóz úghar júrttyng sóresinde túrmauy, bir esepten, sol el esinde qalar aishyqty obraz, qúnarly sóz, tegeurindi teneuding kemshindiginen be deymiz. Jalpy kórkem tuyndy ýshin, onyng ishinde satiralyq shygharma ýshin de auaday qajet dýnie - әlgindey qazaqy úghymmen әdiptelip, oqyrman jadyna toqyla qalatyn beyneli suret, bederli minez bolsa kerek.

«Esekdәme» - sózben salynghan sonday kýlkili suretterding de keni. Mәselen: «Aydahardyng kózindey birli-jarym projektor by alanyna «tesireye» qarap qalypty. Saqaldary sapsighan teke tektes jigitter shaptaryna shoq týskendey shoshandap biylep jýr. Bórte laqty tiridey ýiitip jatqanday shynghyrghan beymaza dauystar qúlaq túndyrady. Taramystay jinishke jigitting barabandy bas salyp, sabalaghanyn kórseniz, qúddy qoyanshyq dersiz...». Búl - diskoteka. Nemese mynaday bir dәl kestelenuimen ezuindi eki qúlaghyna jetkizetin kóriniske nazar salayyq: «Qúlaqqa shy jýgirtkendey kiltti súghyp, bir-eki búraghanda qayqybas qara qúlyptyng ilgegi mystan kempirding jalghyz tisindey aqsiyp ashyldy. Ile-shala dauystap jylaghan noyys baladay mashina anyrap otaldy da, syrtqa ytqyp shyqty. Anyraghany azday, kýieuinen tayaq jegen kelinshektey synsyp, aqyrynda ýni óshti...». Bayqadynyz ba, epizodtar suretkerlik sheberlikpen dәl kóz aldyna kelip ornap qana qoymaydy, sonymen qatar sóilem sayyn kezdesetin uytty teneuler arqyly ýnemi kýlki shaqyrady.

Qúrylys basqarmasynyng Dyrauday dókey basshysy - hikayatta bir ret te tóbe kórsetpeydi. Tipti onyng «jyrtylghanday mataday daryldap isip-keuip kýletin» әieli - Áljuaz jengey de sózge tikeley aralaspaydy. Áytse de, Dyraudyng týieni týgimen, arbany jýgimen jútatyn oqpan auyz obyr ekeni, әielining de soghan sayma-say ynsapsyz sappas ekeni sol ýiding mysyghy, tyshqany, iyti ýsheuining arasyndaghy qily-qily әngime arqyly qiilastyrylyp beriledi...

Mirding oghynday dóp tiyer mysqyl

Satiralyq shygharma tek әzilmen ghana shektelse, әjuagha, mysqylgha qaray attap baspasa, onyng nesi syqaq, nesi satira? Qúnarly til, kórkem beyne, kýlkili oqigha - tuyndydaghy basty mәsele - qoghamdaghy, zamandaghy, adamdaghy kemshilik ataulyny syn sadaghymen ayausyz týireu ýshin qajet kómekshi qúraldar.

K.Ámirbekting jazghan dýniyelerinen angharylatyny - jaymashuaqtau ospaqtyng ózining astarynda usoyqy uyt, mir oghynday dóp mysqyl jatady. Mәselen:

«- Qambanyng menshigindegi teride ne әkenning qúny bar, kózine kók shybyn ýimeleteyin be?!

- Auyldyng ashanasy túrghanda kók shybyn mening kózimdi qaytsin...»

Álgi «Esekdәmedegi» osy dialog arqyly auyldaghy ashananyng ahualy aitpay-aq kórinip túr. «Auyzdaryn taba almay, kól-kósir araqty kóldetip dastarhangha tókken» qonaqtardan qalghan, «shaytan su aralasqan juyndy-puyndyny... tas qaptyryp jep qoyghan» itting óz qojayyny sekildi mas boluy da («O, toba! Itting de iyesine tartatyny ras bolghany ma?») - keyipkerding ózin sóiletpey-aq bolmysynan habar beretin detali.

Memleket mýlkine jany ashymastyq, jeng úshynan jalghasqan sybaylas jemqorlyq - syqaqshy shygharmalarynda jii qarauylgha iliner nysanalar. Mysaly, «Esekdәme» hikayatynda mynaday da dialog bar:

«Týiening órkeshindey shoshaq-shoshaq shoqylar tozghan tau sekildi. Baurayynda balalar jýr.

Dyrau aghay:

- Áy, balalar, mynau taudyng aty ne? - dep dauystady kabinadan.

- Agha, búl tau emes, kolhozdyng tynaytqyshtary ghoy...».

Al mynau «Jaman yrym» intermediyasynan alynghan ýzindi:

«Bastyq: Asyghyspyn. Myna vedomoske qol qoy.

Basbuh: Ol neghylghan qaghaz, baseke?

Bastyq: «Kýrkireu ózenindegi kópirdi topansu búzyp ketip, әiteuir әupirimmen qalpyna keltirdik» dep ayaq astynan naryad jasadyq.

Basbuh: Kópirdi búzu bylay túrsyn, Kýrkireu ózeninde tipti tasbaqa tayyp jyghylatyn su joq qoy. Anghary keuip, qansyghaly qashan...

Bastyq: Byp deme! Keshegi ketik revizordyng tisin býtindep, ash qúlaqtan tynysh qúlaq qútylu ýshin... ótirik te bolsa iyrektetip, myna naryadqa qol qoya sal.

Basbuh: Erteng tisi býtin revizor kelip, tisimizdi qaghyp, tik túrghyzbay ma?

Bastyq: Qynq etpe! Bir esebin tabarmyz...».

Kópen Ámirbek - halyq auyz әdebiyetining qaynarynan qanyp ishken qalamger. Qarapayym ghana mәselening ózin ol qazaqy naqyshpen bederlep, últtyq úghymmen baylanystyra úsynady. Mәselen, «Jyryq auyz» әngimesinde «barmaq basty, kóz qystymen» el ýstinen kýn kórip, tayrandap jýrgenderdi kәdimgi... nemeresining auzyna týkirtu ýshin abyroyly adam izdep sandalatyn aqsaqaldyng basynan keshken hikayasy arqyly әshkereleydi. «Halqyna qalauly, eline eleuli azamat» dep sengen kisisi shyn mәninde naghyz alayaq bop shyghady. Onyng qylmysy dәleldengende: «M-m... qaltqyday qalqyp, sugha batpaytyn neghylghan batyr? - dedi qariya týksiyip, - bayqausyzda týkirtip, balanyng auzyn bylghay jazdappyz-au, bәtshaghar». Qylmystyny qorghap shyqqan tergeushi de balanyng auzyna týkiruge jaramaydy. Tipti aqsaqal ýmit kýtken prokuror da әlgilerding sybaylasy bop shyghady. «Sirә, sening de týkiriging týkke túrmas. Tesik auzyna telmirgen mende de es joq» deydi aqyrynda týkirigi taza adam tappay sharshaghan shal.

Tek búlar ghana emes, «Qazagha úshyraghan qayran temir...», «Soqyr tiyn», «Jyrtyq bәtenkening jyluy», «Ton kiygizip sabau», «Siyrqúiymshaq», «Teketires», «Alaqany qyshyghan alayaq», «Dayar úiqastyng dauy», «Kóntek erin» sekildi felietondar men әzil әngimelerde әjua bolatyn toyymsyz obyrlyq, tamyr-tanystyq, ónerdegi óresizdik, «kórsetpey súrap alatyn» plagiattyq, zәbir kórushini qughyndap, zorlyqshyny aqtap alghysh әdiletsizdik, t.b. qoghamdy keyinge sýirer kertartpa qúbylystar bizde әli de kezdesedi. Yaghni, atalghan tuyndylar uaqyttyng sudyrlaghan paraqtarynyng astynda qalyp qoymay, әli de ózektiligin joghaltpay keledi.

* * *

Biz Kópen Ámirbekting bir ghana jinaghynan týigen oi, alghan әserlerimizben bólistik. Shyn mәninde ol - óte ónimdi enbek etken syqaqshy. Jogharyda sóz bolghan kólemdi satiralyq hikayatynan bólek әzil әngime, syqaq ólen, felieton, epigramma, parodiya janrlarynda qalam terbegen onyng qazaq ospaghyndaghy alar orny erekshe. Búryn «Tamashada» oryndalghan, Qúdaybergen Súltanbaevtyn, Meyirman Núrekeevtin, Toqsyn Qúlybekovtyn, Uays Súltanghazinnin, Lidiya Kәdenovanyng jәne t.b. akterlerding júldyzdy rólderine arqau bolghan «Biteu tauyq», «Aua rayy kinәli», «Astarly әngime», «Qoghamdyq júmys», «Qúdalar», «El estimegen úrlyq», «Adasqan bala», «Taghy da tanysayyq», «Birinshi oryn» tәrizdi sketch-intermediyalary - óz aldyna bir tóbe.

Býgingi jas oqyrman K.Ámirbekti negizinen «Pa, shirkin, parodiya!» arqyly ghana biletin sekildenedi maghan. Ghalamtordaghy key pikirler osy túspaldy rastaytynday da. Shyn mәninde biz syqaqshynyng jazba dýniyelerine basymyraq mәn berip, kóbirek kónil audaruymyz kerek. Ásirese jas әzilkeshter. Olar maqalamyzdyng basynda attary atalghan satira sardarlarynyng tuyndylarymen qatar Kópenning kórkem tilmen kestelengen qazaqy kýlkisimen de susyndap, qalyptasugha tiyis der edik. Óitkeni, qazirgi balang syqaqshylarymyzda qúnarly til de, qúiqaly sóz oramy da, qúbylys bolarlyq tuyndy da joqqa tәn.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5836