Elimizde jeke jәne kóp pәterli túrghyn ýilerding 30%-y búdan 50 jyl búryn – 1970-shi jyldary salynghan. Al 1900-den astam ýy apatty jaghdayda. Olardyng ishinde jeke ýiler de, kóp pәterleri ýiler de bar. Búl baspanalarda 30 mynday adam ómir sýredi. 

Jusan Analytics zertteu ortalyghynyng taldaushylary osynday statistika jariyalady. Komanda elimizding býkil bazalyq infraqúrylymynyng qazirgi jay-kýiine taldau jasaghan bolatyn. Belgili bolghanynday, qazirgi uaqytta otandyq infraqúrylymnyng 75%-dan astamy qayta qúrylymdaudy nemese tipti auystyrudy qajet etedi.

Jalpy túrghyn ýy qoryn sumen qamtamasyz etu (әrtýrli abattandyru qúraldarymen jabdyqtalghan túrghyn ýy qorynyng býkil túrghyn ýy qory audanyndaghy ýles salmaghy) dengeyi – 98%-dy, kәrizben – 74%-dy, ortalyq jylytu jýiesimen qamtu – 44%-dy, ortalyqtan ystyq sumen qamtu – 38%-dy, gazben qamtu – 86%-dy qúraydy. Búl rette әsirese elektr jelilerine qatysty jaday syn kótermeydi eken.

«Elimizde elektr jelilerining jalpy úzyndyghy 467 myng shaqyrymdy qúraydy. Onyng 27 myng shaqyrymy – magistraldyq bolsa, 274 myng shaqyrymy – ónirlik elektr jelilik kompaniyalardyng jelileri. Elektr jelilerining tozu dengeyi 65%-gha jetti, al keybir ónirlerde búl 80%-dan joghary», - deydi Jusan Analytics agha taldaushysy Ayat Súraghanov. Onyng aituynsha Qazaqstanda jylumen jabdyqtau jelilerining jalpy úzyndyghy qosqúbyrly jýie boyynsha 12 681 shaqyrym. Onyng ishinde eskirgen jeliler – 3 033 shaqyrym bolsa (24%), 3 214 shaqyrymdyq jeli (25%) – shúghyl týrde auystyrudy qajet etedi.

«Su jetkizu, yaghny su qúbyry jelilerine keler bolsaq, olardyng jalpy úzyndyghy 98 myng shaqyrymdy qúraydy. Onyng 19%-y kýrdeli jóndeudi talap etedi. Al kәriz jelilerining úzyndyghy 17 myng shaqyrymnan asady. Sәikesinshe onyng 40%-yna kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizu kerek. Búl jerde kәriz tazartu qúrylystarynyng tozu dәrejesi orta eseppen alghannyng ózinde 60%-dy qúraydy, key jerlerde ol tipti 90%-gha jetedi», - deydi Ayat Súraghanov.

Búdan basqa, Qazaqstanda jylu elektr ortalyqtary (JEO) jabdyqtarynyng ortasha tozu dengeyi – 66%-gha ten, al qazandyqtar men turbinalardyng ortasha jasy  – 61 jyl.

«Qazirgi uaqytta elimizde 37 JEO júmys isteydi. Olardyng 19-y tozu dengeyi boyynsha qyzyl aimaqta, yaghny apatty kýide degen sóz. Al 11-i sary aimaqta. Eng joghary tozu dengeyi Oral, Stepnogor, Taraz, Qyzylorda jәne Kentau qalalarynda. Búl ónirlerde tozu dengeyi 80%-dan asady», - deydi A. Súraghanov.

Qazaqstanda jalpy qoldanystaghy avtomobili joldarynyng úzyndyghy 96 myng shaqyrymdy qúraydy. Onyng ishinde 25 myng shaqyrym jol – respublikalyq jәne halyqaralyq manyzgha ie bolsa, 71 myng shaqyrymy – oblystyq jәne audandyq manyzgha iye. Sәikesinshe birinshi jaghday boyynsha normativtik kýidegi joldardyng kólemi 91%-dy, ekinshi jaghdayda 85%-gha ten.

Ata ketelik, biyl QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligi 11 myng shaqyrymnan astam avtojoldardy jóndeuden ótkizudi, sóitip joldardyng normativtik kýiin sәikesinshe 92% jәne 87%-gha jetkizudi josparlauda.

Abai.kz