Uzeir Gadjiybekovting ataqty operasy týrki әlemining tandamaly oryndaushylarynyng kóp dauystyq oryndauynda shyrqala bastady
Almaty. 26 tamyz. QazTAG- Halyqaralyq TÝRKSOY úiymymen dayyndalghan erekshe operalyq joba ayaqtalugha jaqyn, dep mәlimdedi, Almatyda «TÝRKSOY» halyqaralyq qordyng diyrektory Dýisen Kaseinov, Abay atyndaghy MOBAT bas diyrektory Quanysh Orazghaliyev pen osy teatrdyng әnshisi Shahmardan Ábilov
Ázerbayjan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Týrkiya, sonday-aq Tatarstan men Bashqúrtstannyng (Resey federasiyasy) 250-dey beldi opera ónerining maytalmandary әzerbayjannyng úly kompozitory Ýzeir Gadjiybekovtyng «Kóroghly» operasynyng túsau keserinde shyrqaytyn bolady.
Operanyng premierasy 8-9 qyrkýiekte Qyrghyzstannyng Maldybaev atyndaghy opera jәne balet teatyrynyng sahnasynda ótedi. Odan song spektakli Abay atyndaghy Qazaq opera jәne balet teatyrynda 12-shi qyrkýiekte kórsetilip, 15-shi qyrkýiekte Ankara operalyq teatyrynda jәne 18-shy qyrkýiekte Bakudegi Melikov atyndaghy opera jәne balet teatyrynda kórsetiledi.
Eng alghash ret U. Gadjiyevting halyq eposy negizinde jazylghan «Kóroghly» operasy 1937 jyly qoyyldy. «Kóroghly» eposy barsha týrki әlemining ortaq foliklorlyq múrasy. Týrkiya men Ázerbayjan últtyq әdebiyetinde Kóroghly zorlyq-zombylyqqa qarsy kýresushi halyqty qorghaushy retinde kórinis tapsa, týrkmen, qazaq, qyrghyz jәne ózbek epikalyq múrasynda – epikalyq jyrdyng negizgi túlghasy retinde kórinis tapqan.
Búl auqymdy joba, әrtisteri osy operalyq shygharmagha qatysatyn barsha týrki memleket basshylarynan qoldau tapqan.
Almaty. 26 tamyz. QazTAG- Halyqaralyq TÝRKSOY úiymymen dayyndalghan erekshe operalyq joba ayaqtalugha jaqyn, dep mәlimdedi, Almatyda «TÝRKSOY» halyqaralyq qordyng diyrektory Dýisen Kaseinov, Abay atyndaghy MOBAT bas diyrektory Quanysh Orazghaliyev pen osy teatrdyng әnshisi Shahmardan Ábilov
Ázerbayjan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Týrkiya, sonday-aq Tatarstan men Bashqúrtstannyng (Resey federasiyasy) 250-dey beldi opera ónerining maytalmandary әzerbayjannyng úly kompozitory Ýzeir Gadjiybekovtyng «Kóroghly» operasynyng túsau keserinde shyrqaytyn bolady.
Operanyng premierasy 8-9 qyrkýiekte Qyrghyzstannyng Maldybaev atyndaghy opera jәne balet teatyrynyng sahnasynda ótedi. Odan song spektakli Abay atyndaghy Qazaq opera jәne balet teatyrynda 12-shi qyrkýiekte kórsetilip, 15-shi qyrkýiekte Ankara operalyq teatyrynda jәne 18-shy qyrkýiekte Bakudegi Melikov atyndaghy opera jәne balet teatyrynda kórsetiledi.
Eng alghash ret U. Gadjiyevting halyq eposy negizinde jazylghan «Kóroghly» operasy 1937 jyly qoyyldy. «Kóroghly» eposy barsha týrki әlemining ortaq foliklorlyq múrasy. Týrkiya men Ázerbayjan últtyq әdebiyetinde Kóroghly zorlyq-zombylyqqa qarsy kýresushi halyqty qorghaushy retinde kórinis tapsa, týrkmen, qazaq, qyrghyz jәne ózbek epikalyq múrasynda – epikalyq jyrdyng negizgi túlghasy retinde kórinis tapqan.
Búl auqymdy joba, әrtisteri osy operalyq shygharmagha qatysatyn barsha týrki memleket basshylarynan qoldau tapqan.
