Memleket Tәuelsizdigi jariyalanghan son, «Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy» úiymy qúrylyp, qauymdastyqqa sheteldegi 5 mln. qandasymyzdy Ata júrtyna әkelu jóninde ýlken mindet jýktelgen edi.

Jalpy, jat júrttaghy qandasymyz dýnie jýzi qazaqtary qauymdastyghynyng ýiin - ata júrtqa jol bastaytyn, kóship kelgende mauqyn basatyn ýlken baspanasy retinde qaraydy. Sóitip, kelgen qandastaryn búl úiym óz bauyryna basa alyp otyr ma? Joq! Jatsynu bar, mensinbeu bar, keudeden iyteru bar.

Úiym - Qaldarbek Naymanbaevtyng kezinde oralmandar ýshin azdy-kópti júmystar atqarghanymen, qauymdastyqtyng býgingi basshysy túsynda  ýkimetting oralman ýshin júmys isteuge bergen ghimaraty sauda-sattyq ýiine ainalyp, olargha qarasty qonaq ýi, ashananyng baghasy sharyqtap ketken. Sóitip, shetten kelgen aghayyn at basyn tirer ýidi iygiliktene almay keledi. Ári oralmandar qúrghan birqansha úiymdar qauymdastyq ghimaratynan quylyp tynghan. Tipti osy úiymda júmys isteytin aghayyndarymyzdy da Talghat Mamashev myrza toqtatpaghangha úqsaydy.

Al osy úiymnyng jertólesine sauna (jyn-oynaq) ashyp qoyghan. Sondyqtanda jat júrttaghy qandastarymyz ýshin dýnie jýzi qazaqtar qauymdastyghy úiymy  aty bar da,zaty joq úiym bolyp elesteydi.

Úiym ghimaratyn salarda ókimet qarjy bólgen, oralmandar da qarjy shygharghan (kerek bolsa atyn atap bere alamyz).

Memleket Tәuelsizdigi jariyalanghan son, «Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy» úiymy qúrylyp, qauymdastyqqa sheteldegi 5 mln. qandasymyzdy Ata júrtyna әkelu jóninde ýlken mindet jýktelgen edi.

Jalpy, jat júrttaghy qandasymyz dýnie jýzi qazaqtary qauymdastyghynyng ýiin - ata júrtqa jol bastaytyn, kóship kelgende mauqyn basatyn ýlken baspanasy retinde qaraydy. Sóitip, kelgen qandastaryn búl úiym óz bauyryna basa alyp otyr ma? Joq! Jatsynu bar, mensinbeu bar, keudeden iyteru bar.

Úiym - Qaldarbek Naymanbaevtyng kezinde oralmandar ýshin azdy-kópti júmystar atqarghanymen, qauymdastyqtyng býgingi basshysy túsynda  ýkimetting oralman ýshin júmys isteuge bergen ghimaraty sauda-sattyq ýiine ainalyp, olargha qarasty qonaq ýi, ashananyng baghasy sharyqtap ketken. Sóitip, shetten kelgen aghayyn at basyn tirer ýidi iygiliktene almay keledi. Ári oralmandar qúrghan birqansha úiymdar qauymdastyq ghimaratynan quylyp tynghan. Tipti osy úiymda júmys isteytin aghayyndarymyzdy da Talghat Mamashev myrza toqtatpaghangha úqsaydy.

Al osy úiymnyng jertólesine sauna (jyn-oynaq) ashyp qoyghan. Sondyqtanda jat júrttaghy qandastarymyz ýshin dýnie jýzi qazaqtar qauymdastyghy úiymy  aty bar da,zaty joq úiym bolyp elesteydi.

Úiym ghimaratyn salarda ókimet qarjy bólgen, oralmandar da qarjy shygharghan (kerek bolsa atyn atap bere alamyz).

Kóshi-qon jәne oralmangha qatysty júmys isteytin mekemeler jemqorlyq bylyghyna batqan. Basshylary biliksiz, qandastarymyzdyng aldynda abyroyyn joghaltqan adamdar. Búrynghy kóshi-qon kommiytetining tóraghasy Qabylsayat myrza «Mongholiyadan kelgen qazaqtardyng 98% sauatsyz» - dese, qazirgi qauymdastyq tóraghasy Talghat Mamashev myrza «Qazaqiya» gazetine bergen súhbatynda «Oralmandardy sayasatqa aralastyrugha bolmaydy» dep lauazymyna layyq emes sóz aityp, múnymen qoymay, ýlken jinalysta «Oralmandardy úrghanym bar» dep, aidy aspangha shygharghany jәne este. Endi osy basshylargha bagha berip kóriniz.  Jalpy kóshi-qon komiyteti men qauymdastyqqa bilikti basshy búiyrmay-aq qoydy.

Endigi talabymyz - jogharydaghyday, shet el qazaghymen júmys istey almaytyn biliksiz basshy ornyn bosatyp, jat júrttaghy 5 mln. qandasymyzdyng mún-múqtajyn týsinetin, últshyl azamattyng  Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna basshy bolyp keluin qalaymyz.

Qúrmetpen,

Sapyúly Erkinbek, Sonar Jarqyn qatarlylar.

Abai.kz