Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 3038 7 pikir 15 Sәuir, 2023 saghat 19:30

It pen bala turaly ertegi

 


Erte, erte, ertede,

Shanyraqtan kýn týspeytin,
Keregeden jel soqpaytyn,
Topyraghy az ólkede
Jalghyz ýide . Jalghyz kempir túrypty.

Kýni kýlmey, Ay sәulesi búghypty,
Ýiden shyqsa, tek alty ayaq shyghypty.
Tórt ayaqty, eki ayaqty eki jan
Tirlik keship birge ómir sýripti.
Tyndasanyz, aitayyn bir,
Sol ertegim bastalady
Quanyshpen bitetin.
Meyirimning asqaq әni
Bizdi alda kýtedi.

Álhissa,
Kókte qiyq Ay jýzgen,
Tynyshtyqta bar manay.
Ýziletin kýnder men
Sozylatyn ailar-ay.
Jer-Ananyng besigi,
Ortaq meken bir shuaq.
IYt-tirlikting esigin
Kýshik qaqty qynsylap.
Kimnen tudy, kýtken kim?
Kýshik búdan beyhabar.
Emizdikpen sýt bergen
Biletini –keyuana.
Basyn bermes súraqqa,
It qoy onyng jazyghy.
Kýnder ótti synaptay
Itayaqta - azyghy.
Uayym degen basyna ,
Kirip te, oilap jatpady.
Jalghyz kempir bir ózin
Serigindey baptady.
Qolynan bir sәt týsirmey,
Qoltyghyna da qysypty.
Ayaday bólme ishinde
Ayalaydy kempir kýshikti.
Alaqanyna baghynyp,
Tamaqtyng jedi ondysyn.
Kórmegen bir sәt jabyghyp
Baqytty edi sol kýshik!
Domalanghan júp-júmyr,
Aq boryqtay әdemi.
Kózderinde kýlkinin
Oty janghan shaq edi.
Otyrushy ed sol kempir,
Keyde jylap, qamyghyp.
Jalghyz qalghan ózine
Taghdyryna baghynyp.
Oygha shomyp key shaqta,
Qatyp qalar til qatpay.
Shashyn taldap júlatyn
Jyn soqqan bir beybaqtay.
Esikterdi múng qaryp,
Qúlyptary tyrysqan.
Kýshik ýnsiz syr baghyp
Túrushy edi búryshta.
Tereze ashyq. Jel kirdi,
Kórinedi alau týn.
Múnayatyn kempirge
Kýshik ayap qaraytyn.
Kempir bayghús elpildep,
Bauyryna alar kýshigin.
Eki iyghy selkildep
Tili - sóiler, ishi-mún.
Kýshik sirә,aqyldy,
Ózi - erke, ózi - nyq,
«Bar», «jat» jәne «әkeldi»
Úghatyn-dy týsinip.
Shaghyn ýiding ishinde,
Ekeui –aq túratyn.
Kempir shyqsa dalagha
Kýshik te erip shyghatyn.
IYesi men kýshigi,
Bir-birine ayauly-ay.
Kempir qaldy bir kýni
Úiqysynan oyanbay.
Qyz-qyz qaynap jatty ishi,
Ári-beri jortady.
Aq boryqtay aq kýshik
Ýnsizdikten qorqady.
Kónilsiz de kýn ótti,
Kónilsiz de týn ótti.
Ólgen kempir tósegin
Kýshik bayghús kýzetti.
Qúlqyn ýshin qozghaldy,
Ash ózegin basargha,
As ýidegi qazannan
Sarqyp ishti bas almay.
Kýshik taghy ashyqty,
Tyrmalady esikti.
Ashtyq ónin basypty
Auyr kýnder ótipti.
Ýy ishinde shәuildep,
Tynbay ýre beredi.
Estiytúghyn qauym joq
Ayqay әuen - óleni.
Tausylghasyn ailasy,
Tyrmalandy balkongha.
Jalghyzdyghyn baylasyn
Kózderinde jalt oinap.
Qaraly kýn osylay,
Jaralady jýregin.
Dauys aityp esikke
Toqtay almay ýredi.
Bezildedi qonyrau,
Bezildedi kýshik te.
Adam ba eken sanyrau
Qanday kýige týsip túr ?
Kenet esik sart etip,
Tónkerilip qúlady.
Kýshik qaldy shanq etip
Tilip týsti qúlaghyn.
Dabyr-dúbyr dybystar,
Tarsyldaghan tabandar.
Ysyldaghan quystar
Ýreylengen adamdar.
Sol tabandar kýshikti,
Teuip jerge qúlatty.
Mandayy da isipti
Kózin syzdy. Shyraqty.
Múny bayqap adamdar,
Jyn kórgendey tap berdi.
Áytpese, olar talar ma
Qorghanatyn shaq keldi.
Ashyq qalghan esikten,
Tómen qaray zulady.
Qútqarsyn ba óshikken
Dopsha tepti tynbady.
Búl adamda shamasy,
Obal - sauap bar ma eken?
Meyirim men qayyrym
Qaysy tústa qaldy eken?!
Kýshik zytyp barady,
Arasymen ýilerdin.
Jýregi suyp jaraly
Aq it bolar kýnge endi...

***
Óter jyldyng óliarasy,
My qaryghan yzgharly kýn.
Sartyldaghan sary ayaz da
Tynyshtyghyn búzghan býgin.
Ishqúsa it .Tilsiz taghy,
Ishten tynyp, ynyrsydy.
Armandady, nәr syzbady
Jalap-júqtar jylymshyny.
Beton ýiler arasymen,
Býgjeng basyp, býrseng qaqty.
Týnergen týn qarasýren
Taban qaryr qary qatty.
Itting kózi qaranghyny,
Jaryghynday kóre alady.
Taghdyrynyng sarang -dy ýni
Ýmit ýnsiz joghalady.
Jaqsy eken ghoy ýmit etken,
Aq it qarghy, janyng joq pa?
Qoqys toly -qara jәshik
Sekildi bir auyr qaqpa.
Tilimenen ezu jalap,
Dәmin sezdi shirik ettin.
Qazir, qazir asqa toyat
Ne aitasyng qúdyretke?!
Etten ózge óngeni de,
Ózgelerdi kórmedi me?!
Jelkesinen qapty bir iyt
Endi úmtyla bergeninde.
Aq itting súr kózderinen,
Bir tamshy aqty, domalady.
Qaray-qaray ainalagha
Endi ýnsiz joghalady.
Qatty shytty qabaghyn iyt,
Ashtyq, jara batqanday bop.
Qaray berdi júldyzdargha
Tartyp bara jatqanday bop.
Qaladaghy búryshtar da,
Ýrey bolyp kórindi oghan.
Qorqynyshtan tyrysqanda
Jýrdi maltyp qaran-qúran.
Qúlqyny ýshin yryldasty,
Ómiri ýshin jaghalasty.
Aq it endi iyt-tirlikke
Saq it bolyp aralasty.
Algha kýnder órmeledi,
Jemin tauyp saqtyqpenen.
Tirlik ýshin keudedegi
Azabyna bas tikkeni.
Az-aq kýnde ýirendi ol,
Ýirendi ol qorghanudy.
Tirlik degen kýibendi de
Kóz ashqaly zorgha bildi.
Búiyrmaghan as ta oghan,
Búiryqsyz is istetti.
Saqtyghyn da tastamaghan
Jene almady kýshi kópti.
Tirlik jeli búrylady,
Ketti juyp qan tizeni.
Yzalana yryldady
Kýshi әlsiz, jalghyz edi.
Býkil qala býrseng qaqty,
Ayaz ghana aqyrady.
Ashyq túrghan anau qaqpa
Saghym bolyp shaqyrady.
Saq it algha basty qadam,
Janaryna jas túna qap.
Mýmkin taghy joly bolyp
Aldynda onyng as túra ma?!
Kózin tikti qaqpa ishine,
Ashtyq ishte úlyp qapty.
Áshekeyli qarghybauly-
Esektey bop eki it jatty.
Óni me, әlde naq týsi me?!
Úmtyldy da, túryp qaldy.
«Ýiirim» dep esepteydi
Qany bir ghoy , arghy jaghy.
«Ars» etken ýn tilip kókti,
Sol qiyalyn búzyp ketti...
Qos it te odyraya úmtylysty
Kózderinde - bótendik kýshiktepti!
Qos it túrdy qayshylap qúlaqtaryn,
Ózgening erkindigin únatpady.
Eki jaqtan yr-yr ete týsip
Kózderine qan tolyp, qúlatty ony.
Áldekim aqyryp aitaqtady,
Qos it iyesinen tayqaqtady.
Saq itting kýtkeni de osy sәt ed,
Tastay qashty .
Qos itti.
Taypaq tamdy.
Auyrsynghan denesi, azday әli,
Jasauraghan sekildi kóz janary.
Bayaghy ózi túrghan ýige qaray
Jele jortyp, býlkektey qozghalady.
Kónilinde ot sóndi, qaraydy ýmit,
Auzymen tútqalardy jalay jýrip.
Tanys ýiding janyna jetkeninde
Úlydy qara týndi qaq aiyryp.
Kózderi jalyn shashyp, úshqanday ot,
Saghynysh samal lebin qúshqanday kóp.
IYesin, mәpelegen sәtin ansap
Túrdy it ýlken bolyp, kishkentay bop.
Kókeyinde - óksik pen óshpendilik,
Óksik ol - iyesin ansap keshken qylyq.
Qatygez sezimderin oyatady
Qos itting talaghany seskendirip.
Saq itting saghy syndy
Óz ýiiri, óz teginen,
Búl әlsiz be tayaq jep
Ózindey tenteginen.
Saq it endi kók it bop yryldady
Meyirimdi bilmeytin ertenine.
***
IYesizder jalghanda búl ghana ma ?
Úiyqqan itter kóbi edi búl qalada.
Kóp itterge qosyldy sodan keyin
Jalghyzdyghy ótkendey bir qaragha.
Kóp ittermen toptanyp kóshe kezdi,
Ash ózegin ashy óksik ýiiredi.
Júq bolarlyq talghajau tappaghan kýn
Bas tóbet búghan qarap shýiiledi.
Kók itting jýregi sazyp, qarny týsti,
Sýiek-sayaq búiyrmay tanghy , týski.
Ýlken itter tobyqtan qaghyp tastap
Tabylghan qoqystardy sarqyp ishti.
Kemik, sýiek baghalyday tabyndyrdy,
IYt-tirligi múnaytty, jalyndyrdy.
Ylyqqan da bylyqqan aq azumen
Qarpysyp ta sharpysyp qalyp jýrdi.
Tabighattyng tirligi kóndiktirdi,
Esesin jibermeudi endi úqtyrdy.
Jantalasqan jaratylys qúlqyny ýshin
Tyrnaqtygha tis batpay , kemdik qyldy.
Búrauday búralady sana-jany,
Alqymynan alady, jaghalady.
Kózderine kól túnghan sol kók itti
Jabylyp kóp itterding talaghany.
Jyghylady dýnie jartasynan,
Tisterding izi qaldy arqasynda.
Boyyn alyp aulaqqa qashyp shyqty
Qyrsyqqan tórt tóbetting ortasynan.
Jele jortyp keledi dәmeli ýnmen,
«Qútyldym» dep itterding әleginen.
Jondaryna úlpa qar qonaqtaydy
Aq aspan әleminen!
Aq qar degen ghajap qoy, qara qanday!
Qaralyqty aqtyqpen oraghanday.
Ýsti-basyn aq qar shalghan adamdar da
Meyirimmen qaraghanday!
Appaq mamyq tóbennen jebegendey!
Qalany ghajap kýige bólegendey.
Asyr salyp oinaghan bir top bala
Múndy itti elegendey!
It kózinde múz emes, búlaq kýldi,
Meyirim sezdi. Janyna quat qyldy.
Qara bala janyna jaqyndap kep
Qolymen nanyn ýzip laqtyrdy.
Úmytty iyt. Úmytty qúlqyn qamyn,
Laqtyrylghan nangha da úmtylmady.
Qara bala kózindegi –meyirim, shuaq
Barady jan-jýikesin jylytyp, әne.
It kózinen badanaday monshaq týsti,
Kónilinen myn-myng kepter samghap úshty.
Baladan pәktik penen tazalyqty
Sosyn taghy sezindi myna kýshti.
Kózderinen ystyq jas tamady kóp,
Óksik múny alqymnan qagha bered.
Adamdaghy meyirimnen tamyry iyip
Bәtenkesin balanyng jalady kep.
Bala bayghús tayghanap qúlaghany,
Estiledi shyrqyrap jylaghany.
«Albasty it balany talap jatyr»
Dýbirlesip ketipti myna halyq?!
Qaptaghan el sorly itke túra úmtyldy,
It kózinde jalynysh shyray túrdy.
Tepkilegen tepkining astynda qap
Jýregine qaynaghan lay túndy.
Kók bet әiel kókshendep shauyp keldi,
( Adamdar da it bolyp qauypty endi):
«Qanghybas», «Qaydan kelgen», «Qaghynghan iyt»
«Atyndar! Dýiim elge qauip tóndi!
Bayghús it tabar endi qaydan túraq?
Jan-jaghyna qaraydy ala-júlaq.
Tilderi salaqtaydy, entigedi
Janarynda songhy ot sóndi jylap...
Qorghasyn-oq qabyrghasyn janshyghany,
Dóngelendi it ynyrsyp qansyrady.
Qúlaqta-aqyrzaman ýnindey bop
Myltyqtyng gýrs-gýrs etken dausy qaldy...
***
Basy ainaldy men-zeng tartyp,
Qapyryq kýnning demin jútyp.
Tynysy siyrep, tili shyghyp
Neni úqty, neni kýtti?!
Jan qysyldy, tәni auyryp,
Joghalghanday bayaghy ýmit.
Kýni úzaqqa ózin sýirep
Alys mangha barady yghyp.
Qabyrghasyn kýtirletip,
Izderinde qan qatqanday.
Jyljy berdi,kidirmedi,
Kýn úyasyna baratqanday.
Kózderine ot tútanyp,
Qinady ony sordyng sory.
Ayaghy da ketti talyp
Boldy endi qordyng qory.
Tas jyradan jyljyp ótti,
Bauyryna syz bastyra.
Dýniyege qaraydy iyt
Kózderine mún-jas túna.
Aysyz aspan. Tilsiz taghy,
Ketti alysqa Kýn qashyp.
Jaraly it ýnsiz jany
Jatty jermen syrlasyp.
Áldenege elikkkendey,
Basyn kókke kóterdi.
IYesindey senip kelgen
Aydy izdep keter-di.
It iyesin es kóredi,
IYesine tartady.
IYesiz iyt-óshken óli
Tiri miskin ,qanqaly.
Aspan, Kókke úmtylady,
Aydy ansaydy, izdeydi.
Aysyz aspan. Týn qúlaghy
Beymaza әuen ýzbeydi.
It úlydy,zaryn tókti,
Estirtem dep qalyng kópke.
Danghaza әuen biylep alghan
Úshady elding jany kókte.
It úlydy: IYesizdikten,
Qorghansyzdyqtan,
Jalghyzdyqtan
Zaryn tókti.
Qara tasqa. Anau kólge,
Keng dalagha,
Mynau belge.
Bala estidi itting zaryn,
Kóz aldynda-itting qany.
Kóshedegi kórgen qylyq
Kónilinde-oynaq salyp.
Bala itti ayap ketti,
Anasy tayap kepti.
-Apa,-dedi –Itke obal
Obal degen qayda ketti?
Óksik atyp kómeyinen,
Jylay berdi ol toqtamady.
Ana ayap óz balasyn
Tәttilerin aqtarady.
-Jylama -, dep sýie berdi,
Jey qoyshy -, dep tәttini.
Aldyna әkep ýie berdi
Basylmaydy aptyghy.
-Apa,apa,-deydi bala,
Janarynan jas aghyp.
Jylap jatqan itti qara
Nege iyesiz bolghany?
Alayyqshy sol itti endi,
Baghayyqshy aulada.
Ananyng da janarynan
Bir tamshy jas tamghany.
- Ákene ait, - dep balasyna
Anasy bir qarady.
Asyr salyp balasy endi
Ákesine barady.
Estigen-di әngimeni,
Áke qúshty balasyn.
Meyirim degen móldir shuaq
Jalghap túrdy arasyn.
At-saymandy erttep alyp,
Ýsheui itti izdedi.
Kónilderin jetti alyp
Ýmitterin ýzbedi.
Ólimshi it ynyrsidy,
Tipti olardy sezbedi.
(Tónirekten týnilse-iygi
Tanymaydy ózgeni.)
Bala әkesi dәriger ed,
Itting jazdy jarasyn.
Bas kótergen itte te endi
Tapty kónil dauasyn.
Ákesi itke ýishik jasap,
Úya qyldy jyp-jyly.
Sol aradan estiledi
Sәbiyding de synghyry.
Jaqsylyqpen ayaqtalar,
Ertegimning ayaghy.
Bәlkim, sirә, ayap qaldym
Itti jәne balany...

Marjan Ershu

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5602