Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 2132 0 pikir 20 Sәuir, 2023 saghat 17:16

Auyl sharuashylyghynyng damuyna basa kónil bóluimiz qajet

Auyl ejelden-aq halqymyzdyng úiytqysy, yrystyng bastauy bolyp sanalady. Qazaqtyng qasiyetti qút mekeni – auyldyng qazirgi jaghdayy aitpasa da týsinikti. Onsyz da sany jyl sayyn azayyp jatqan auyldarymyz qanyrap qalmasyn desek auyl sharuashylyghynyng damuyna basa kónil bóluimiz qajet. Auyl jaghdayy qúldyrasa qazaqtyng da jaghdayy mýshkil bolmaq.

Osy orayda auyl sharuashylyghyn damytudyng birden-bir joly – auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerge qoldau kórsetu.

Búnyng barlyghy týptep kelgende elimizdegi eng ózekti mәselelerding biri – azyq-týlik tauarlarynyng qymbattauyna әkep soghuda.

Búl mәseleni "Auyl" partiyasynyng fraksiyasy auyl sharuashylyghyn túraqty damytu baghdary arqyly sheshudi úsynady.

Shyny kerek, «Auyl – el asyraushysy» desek te, is jýzinde bәri basqasha. Búl turaly Memleket basshysy keshegi әleumettik-ekonomikalyq damu jónindegi kenesinde «Auyl sharuashylyghy jәne óndiris salasynyng damuynda naqty nәtiyje joq. Azyq-týlik inflyasiyasynyng basty sebebi de – osynda. Elimizde óndiriletin tauardyng kólemi ishki súranysty qamtamasyz etuge jetpeydi. Importqa tәueldimiz», - dep atap ótti.

Osy mәseleni eskere kele, «Auyl» partiyasynyng fraksiyasy kelesidey úsynysty joldaydy: auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerdi salyqtar men tólemderding barlyq týrlerinen bosatu. Onyng ishinde, auyl sharuashylyghy ónimin shygharu, qayta óndeu, ótkizu, eksporttau, importtau boyynsha ainalymdardy qosylghan qún salyghynan da bosatu. Búl Auyl partiyasynyng saylaualdy baghdarlamasynda erekshe kónil bólingen mәselening biri.

Osyghan baylanysty salyqtyng eki týrli qyzmeti bar ekenin eske salghym keledi. Onyng biri fiskaldy bolsa, ekinshisi – yntalandyrushy. Kóp jaghdayda yntalandyrushy qyzmet eskerusiz qalady. Al onyng basty maqsaty – el ekonomikasyn damytu.

Birqatar dәiekterdi mysalgha keltiruge bolady. Mәselen, elimizding tútas auylsharuashylyq salasy, sonyng ishinde iri agroholdingter barlyq salyqtardy qosa alghanda jylyna shamamen bar-joghy 50 mlrd tenge salyq tóleydi. Búl elimizding budjetine týsetin barlyq salyq týsimderining nól býtin onnan bes payyzyna da jetpeydi. Bizding oiymyzsha, el ekonomikasy múnday salyq jetispeushiligin kótere alady. Al dәl osy salyqtan bosatu sharasy auyl sharushylyghynyng túraqty damuyna jәne sol arqyly shyghyndardyng kiris retinde memlekettik qazynagha eselenip qaytuyna ong yqpal etedi dep esepteymiz.

Songhy ýsh jyldyng ishinde auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushiler osy mәselemen ainalysatyn qúzyrly organdargha 200-den astam ótinish tilekter joldaghan eken.

Auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerding tasy órge domalasa, auyldardyng da tirshiligi kenge qanat jayady.

Qúrmetti Álihan Ashanúly, jogharyda bayandalghan mәselening tiyisti memlekettik organdar tarapynan qarastyryluyna jәne sheshim qabyldanuyna yqpal jasauynyzdy súraymyz.

Qúrmetpen,

«Auyl» partiyasy fraksiyasynyng deputattary

Q. Abden

E.Sauryqov

S.Egizbaev

J.Dayrabaev

N.Arsutiyn

T.Serikov 

A.Baqqojaev

A.Zeynulliyn

 

Deputattyq saualdyng tolyq mәtini

QR Premier-ministri A.Smailovqa joldanady

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570