ShYNDYQTYNG ShYRAGhY SÓNBEYDI
Osydan 34 jyl búryn Selinograd, qazir Astana dep atalghan qalada jastar úiymdasqan týrde kóshege shyqty. Narazylyq sheruin ótkizdi. Qazaq jerinde nemis avtonomiyasyn qúru kerek degen Kremli sheshimine qarsylyq kórsetti.
Kommunistik partiyanyng qylyshynan qan tamghan sol bir zamanda osy tótenshe oqigha turaly biylik tarapynan júrtshylyqqa arnalyp eshqanday týsinik jasalmady, habar-oshar berilmedi, aqiqaty jasyryldy, aitylmady. Tipti biraz uaqyt ótken song keyingi kezde jaryq kórgen ghylymy enbekterding ózinde «Respublikanyng sayasy tarihyndaghy «aqtandaqtardyn» biri dep baghalandy (Istoriya Kazahstana. - Almaty, «Dәuir», 1993, 378-b.)
1979 jyly Selinograd qalasynda bolghan tótenshe oqigha jergilikti halyqtyng mún-múqtajymen, talap-úsynysymen eseptespey últaralyq qatynastardy búrynghy qalyptasyp qalghan әkimshilik-әmirshildik jolmen retteuding kýni ótkenin kórsetti.
Sol jyldyng 16-19 mausymy aralyghynda qala júrtshylyghy alda ne bolar eken dep saryla kýtti. Myndaghan adam qatysqan sheru bir jaghynan tórde otyrghan biylikti shoshyndyryp, ýrey tudyrsa, ekinshiden túrghylyqty halyqtyng sana-sezimin kýsheytip, elge, atamekenge degen ystyq yqylasyn nyghayta týsti.
Osyghan baylanysty kóp súraqtar tuyndaydy.
Edil jaghalauynda soghysqa deyin nemisterding respublikasy bolatyn. Nege ol qalpyna keltirilmedi? Atalmysh qúrylymnyng tek Qazaqstanda úiymdastyryluy qanday qajettilikten tuyndady? Múnday sheshimdi KOKP Ortalyq komiytetining sayasy burosy ne sebepten qabyldady? El basshysy D. Qonaev qanday pozisiya ústandy? Qazaqtar ortalyq sheshimin nege qoldamady?
Belgili qalamger Amantay Kәken osy mәselening týiinin tarqatumen kópten beri ainalysyp keledi. Áuelde orys tilinde Almatynyng «әl-Farabi» baspasynan «Poznanie sebya. K voprosu o nesostoyavsheysya nemeskoy avtonomii» (M. Omarovpen birigip jazghan) degen kitaby shyqty (1998). Arada biraz uaqyt ótken song 2011 jyly «Shyrghalang nemese taghy da nemis avtonomiyasy turaly» degen enbegi jaryq kórdi. Juyrda osy kitaptyng oryssha núsqasy «Kremlevskiy kolobrod, ily Kak nemsam sozdavaly avtonomii» degen derekti tolghamy qolymyzgha tiydi.
Otyz jyldan astam búryn bolghan sol bir tótenshe oqighany biletinder qazir neken-sayaq. Ásirese jastar. «Qazaq jerin bólshektetpeyik, últtyq namysymyzdy ayaqqa taptatpayyq dep qarsylyq bildirgen sheru kýni keshe Saryarqanyng dәl tórinde etip edi ghoy. Kenes zamanynda múny aitugha tyiym salynghan dep júmghan auzymyzdy ashpauymyz kerek pe?» Joq! Olay bolsa ony kóz aldymyzgha elestetip, ótkennen taghylym alyp, últtyng qaynar búlaghy, týp-tamyry men qúndylyghyn anyqtap, әspettey biluimiz kerek. Búl búryn osy salada, әsirese últaralyq qatynasta jiberilgen kemshilikterdi, qoghamda tuyndap jatatyn qayshylyqtardy taldap-saraptau ýshin, ótkennen sabaq alu ýshin qajet. Osyghan oray últtardy jaqyndastyryp, dostyq pen últaralyq kelisimdi nyghaytugha yqpal jasaytyn barlyq mýmkindikting kózi ashylghany jón. Jana tuyndy, mine, osynday izgilikti maqsatqa arnalghan.
Avtordyng nemis problemasyna baylanysty «Kremlevskiy kolobrod, ily Kak nemsam sozdavaly avtonomii» («Kremli shyrghalany nemese nemisterge qalay avtonomiya jasaldy») dep orys tilinde jazylghan songhy kitaby Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilis deputaty Egor Kappeli myrzanyng «Ótkennen sabaq alayyq» degen maqalasymen ashylghan. Osy tuyndygha engen, biraq shygharmany qoljazbadan oqyp, jýrekjardy oi-tolghamyn aldyn ala «Doyche Aligemayne Saytung» gazeti men «Niva» jurnalyna jariyalap ýlgergen kórnekti jazushy Gerolid Beligerding pikiri de oqushylar nazarynan tys qalmaydy dep oilaymyz.
Mәselen, Gerolid Karlovich «Amantay Kәken tezirek jaryq kóruge tiyisti baysaldy, mәndi dýniyeni baspagha dayyndady. Búl enbek, sóz joq, ózining mol maghlúmatymen, shynshyldyghymen, múqiyat tynghylyqtyghymen resey-nemis etnosynyng ereksheligine tәn asa manyzdy keleli mәselelerge janashyrlyq tanytyp, ayaushylyq bildiruimen erekshe qymbat. Búl kitap - týsinip-sezinuge qiyndau bolyp jýrgen TMD men Qazaqstan dengeyindegi tútas bir halyqty tanyp-biluge qosylghan bagha jetpes ýles», - dep jazghan.
Shyndyghynda, kitapta nemisterding orystyng sonau zamandaghy әiel patshasy II Ekaterina kezinen bastap Reseyge, odan song Qazaqstangha qalay kelgendigi, olardyng kýni keshege deyin basynan ótken san týrli hikayattary tiyisti qújattargha silteme jasay otyryp naqty derektermen keninen bayandalady. Kenes zamanynda kommunisterding úlyderjavalyq sayasat jýrgizuining saldarynan bolghan zardaptar sóz bolady. Qazaq jerinde nemis avtonomiyasyn qúrugha baylanysty qarsylyq aksiyasynyng sebep-saldary, osy mәselege oray jergilikti, respublikalyq jәne ortalyq biylikting is-әreketteri turaly oqushygha mol maghylúmat berilgen.
Shyndyqtyng shyraghy sónbeydi. Avtor búl tuyndysynda búryn jýieli týrde zerttele qoymaghan, kópshilik júrtshylyqqa belgisizdeu, biraq tól tarihymyz ýshin asa qajet dýniyening aqiqatyn bileyin dep biraz ter tókkeni kórinip túr. Sonyng nәtiyjesinde oqushy qauym úzaq uaqyt «aqtandaq» bolyp sanalghan biraz dýniyening qyry men syryn biluge mýmkindik alady dep oilaymyz. Kitap osynysymen qúndy.
Dәulet ÁShIMHAN,
jurnalist
"Týrkistan" gazeti