Oyymdy atanyng jótelgeni bóldi. Álginde balasy «úiyqtap jatyr» dep edi, shamaly kóz shyrymyn alsa kerek. Týski astan keyin osylay sәl tynyghatyn әdeti bar.

- Ata, shay әkeleyin be? - dep qasyna bardym.

- Keyinirek... - Men ainalsoqtap kete qoymadym.

- Bir nәrse aitqyng kelgen pishinindi kórip túrmyn. Sóilegin, - dedi ata.

- Anau kýni «jeti» sózining mәnine baylanysty әngimelegende siz «jeti qazyna», «jeti yrys», «jeti baylyq», «jeti jút», taghy basqa «jetilerdi» atap ediniz...  - Osy aragha deyin mýdirmey keldim de, toqtap qaldym.

- IYe, sonymen... - Atanyng búl sózi meni ary qaray jetekteui kerek edi, kerisinshe, tómen qarap, ýndey almadym.

- Tilindi jútpay, oiyndy ashyq bayanda dep qansha ret aitam? Qúlaghyna sóz kirmey me? - dep atanyng dauysy kóterilip ketti.

- Sondaghy... Sondaghy aitqandarynyzdy  bilgim kelip... Bileyin dep...

- Boldy. Týsinikti. Bilging kelgeni dúrys. Barghyn, shayyndy dayynda, - dedi. Qonyr qabaq tanytyp, qyrtystanbady. Soghan riza bolyp, búiryqty oryndaugha kettim.

Qay arada kirip ýlgergenin, men qayta oralghanda Bәkeng kresloda otyr eken. Ata «Pravda» gazetine ýnilip qarap jatyr. Kóp bógelmey gazetti ýstel ýstine tastady da, bir kese shaydan song maghan qarap:

- Súraghanyndy men aitpay qoyady dep jaltaqtap otyrsyng ba? Onda tyndaghyn, - dep әngime bastady.

Oyymdy atanyng jótelgeni bóldi. Álginde balasy «úiyqtap jatyr» dep edi, shamaly kóz shyrymyn alsa kerek. Týski astan keyin osylay sәl tynyghatyn әdeti bar.

- Ata, shay әkeleyin be? - dep qasyna bardym.

- Keyinirek... - Men ainalsoqtap kete qoymadym.

- Bir nәrse aitqyng kelgen pishinindi kórip túrmyn. Sóilegin, - dedi ata.

- Anau kýni «jeti» sózining mәnine baylanysty әngimelegende siz «jeti qazyna», «jeti yrys», «jeti baylyq», «jeti jút», taghy basqa «jetilerdi» atap ediniz...  - Osy aragha deyin mýdirmey keldim de, toqtap qaldym.

- IYe, sonymen... - Atanyng búl sózi meni ary qaray jetekteui kerek edi, kerisinshe, tómen qarap, ýndey almadym.

- Tilindi jútpay, oiyndy ashyq bayanda dep qansha ret aitam? Qúlaghyna sóz kirmey me? - dep atanyng dauysy kóterilip ketti.

- Sondaghy... Sondaghy aitqandarynyzdy  bilgim kelip... Bileyin dep...

- Boldy. Týsinikti. Bilging kelgeni dúrys. Barghyn, shayyndy dayynda, - dedi. Qonyr qabaq tanytyp, qyrtystanbady. Soghan riza bolyp, búiryqty oryndaugha kettim.

Qay arada kirip ýlgergenin, men qayta oralghanda Bәkeng kresloda otyr eken. Ata «Pravda» gazetine ýnilip qarap jatyr. Kóp bógelmey gazetti ýstel ýstine tastady da, bir kese shaydan song maghan qarap:

- Súraghanyndy men aitpay qoyady dep jaltaqtap otyrsyng ba? Onda tyndaghyn, - dep әngime bastady.

- Jeti sózimen baylanysty kóptegen halyqtardyng tilinde qalyptasqan úghymnyng biri - «Jeti qazyna»* eken. Búl tirkesting әr elding túrmys-tirshilik saltyna, tanym-nanymyna qaray әrtýrli aityluy - tabighy nәrse. Ertedegi grek anyz-әngimelerinde jii kezdesetin «jeti qazyna» ózge halyqtargha, onyng ishinde qazaqqa da tәn. Óitkeni múnda aitylatyndardyng barlyghy adamzatqa ortaq. Sondyqtan kókeyge qonymdy, qisyny anyq úghymdar. Ony bylaysha taratady. Birinshi - Aspan. Aspan dýnie jaratylystyng tylsym qúpiya syrlaryn ayasyna syighyzyp túr. Ómirge pana bolyp, aspan denelerining qalpyn saqtap túrghan kók kýmbez - planetalar men júldyzdardyng qútty mekeni. Kóshpendiler jerdi «әlemning anasy» dese, aspandy jaryq, núr, jylu berip, janbyr jaudyryp esirkeushi atasy sanaghan. Sondyqtan olar Kók tәnirge, Jer-anagha tabynghan. Kóktemde kýn kýrkirep, alghashqy jauyn jaughanda: «Kókten jaudyr! Jerden óndir!» - dep tilek tilegen. Baskiyimin sheship, «dert-derbezden basymyzdy aman saqta» dep janbyrgha basyn tosqan, «Kókte Tәnir bar, jerde әulie bar» dep jas balalardyng ayaghyn kókke kóteruine jәne aspangha qarap týkirip, aspangha tas laqtyrugha qatang tyiym salghan. Jazghytúrym nayzaghay alghash jarqyldaghanda: «Tәnirim, yryzdyghymyzdy molynan ber, malymyzdyng jelinin sau, sýtin mol ete gór!» - dep shómishpen aq alyp, bosaghagha tamyzyp jәne ýiding jabyghyna jaqqan. Kókke qarap, qol jayyp, tilek tileydi. Búl - halyq emshilerining de qoldanatyn әdisi. Olar aspannan, yaghny gharyshtan kýsh-quat alarda qolyn kókke qaratyp, alaqanyn jayyp, ýnsiz túnghiyqqa batyp, boyyna energiya jinaydy. Al kókke qarap qarghanu jantýrshigerlik jaman is sanalghan.

Aspangha - Kók Tәnirge tabynu - islam dininen búrynghy tanym-nanymdar. Tarihtyng damu belesterinde diny nanymdar da ózgerip, kýshti dinder ýstem әser etken. Qazaqtar islam dinin qabyldaghan, әitse de, kóshpendi ómir tirshilikteri islam dinining tereng tamyr alyp nyghangyna kedergi bolghan. Otyryqshy elderdey emes, qazaqtarda meshit-medreseler az bolghan. Sondyqtan qazaqtar islam dinine kirgennen keyin de búrynghy salt-sanasyn saqtap qalghan. «Tәnir» men «Alla» úghymdary alghashynda janasa jýrip, keyinnen «jaratqan», «jasaghan» bir maghynagha birigip ketken. Uaqyt óte kele kóptegen nanymdar dindik dәrejeden yghysyp, kәdimgi qarapayym túrmys-salttaghy yrymdar, jón-joralghylar qatarynda qoldanylghan.

Kóshpendiler, onyng ishinde qazaqtar kóktegi Kýn, Ay, júldyzdardy kiyeli sanaghan. Aspan әlemindegi júldyzdar adam ómirimen tyghyz baylanysty. Árbir adamnyng taghdyrymen úshtasyp jatatyn ózining júldyzy bolady deydi. Júldyzy jogharylasa, ol adamnyng baghy ashylady, tómendese, baghy tayady. Júldyzy onynan tusa, isi sәtti bolady, solynan tusa, qyrsyq shalady. Ol júldyz jerge aghyp týsse, sol júldyzdyng iyesi óledi. Tilimizdegi «júldyzy batty», «júldyzy sóndi» deytin úghymdar osyghan baylanysty shyqqan. Isi sәtti bolyp, basyna baq qonghan adamdardy «júldyzy onynan tudy», «júldyzy jandy» deydi. Aspannan aqqan júldyzdy kórgen adam: «Mening júldyzym joghary, saqtay gór tәnirim», - dep syiynady. Ata-babalarymyzdyng úghymynda adamdardyng júldyzdary әr aluan, biriniki birine úqsamaydy. Keybir júldyzdar - topyraq, keybiri - su, endi biri - ot, taghy biri - aua, jel sipattas bolyp keledi. Búl adamnyng minezin, aradaghy qarym-qatynasyn belgileydi. Mysaly, júldyzy su tekti adam júldyzy ot tekti adammen jarasa almaydy. Bir-birimen til tabysa almaytyndardy «júldyzy jaraspady» dep, ómiri ósh bolyp jýretinderdi «búlardyng júldyzy qarsy» deytini osy júldyzdargha baylanysty týsinikterden shyqqan. Adam taghdyryn júldyzben boljap aitu, kóripkeldik jasau Shyghys әleminde bayaghydan bar. Biraq búghan islam dini tyiym salady. Alayda aspan denelerining adamdar týgili jan-januar, ósimdikterge tikeley әser etetinin yrym-jyrymgha senbeytin ghalymdardyng ózderi dәleldep jýr.

Ekinshi qazyna - Kýn. Kýn - әlemdegi tirshilik tiregi. Kýlli adamzat, ósimdikter әlemi, qúrt-qúmyrsqa, jan-januar kýnning shuaghynan nәr, kýsh-quat alady. Kýn - jylu, jaryq kózi. Kýnsiz tirshilik joq. Búl dәleldeudi qajet etpeydi. Qazaqtar úl-qyzdarynyng atyn kýnmen baylanystyryp, sәbiylerine Kýntu, Kýntuar, Kýnimjan, Kýnsúlu, Kýntay degen sekildi attardy qoyady. Múnyng barlyghy «kýndey meyirimdi», «kýndey kópke ortaq, meyirban», «kýndey arayly bolsyn» degen niyetten shyqqan.

Ýshinshi qazyna - Ay. Ay - әlemning týngi núry. «Ay bolmasa aspanda adasady» degendey, Ay bolmasa, dýniyeni qara týnek basar edi. Jaratylystyng týngi yrghaghy búzylady. Tabighat týn әleminde Ay sәulesimen erekshe bir tebireniske týsip, tynyghady eken. Ay - Jerding tabighy serigi. Ay Jer sharyndaghy aua rayyna, Jer qozghalysyna, onyng óz osinde ainalyp túruyna zor yqpal jasaydy. Yaghny Ay - Jerding tiregi. Ay Jer men Kýnning aralyghyna kelgende eki-ýsh kýn kórinbeydi. Qazaq múny «óliara» dep ataydy. Sodan keyin Ay Kýnning sol jaq shetinen shyghyp, Jerding batys kókjiyeginen jinishke oraq tәrizdi bolyp kórinedi de, kýn sanap óse beredi. Qazaqtar jana tughan Aydy kórgende basyn iyip, tәjim etedi. Qolyn kókke jayyp: «Ay kórdik, aman kórdik, bayaghyday zaman kórdik. Eski aida esirke, jana aida jarylqa!» - dep tilek tileydi. Ay «oraghy» kýn sanap ósip, dónes jaghy ongha qaraghan jarty dóngelek bolady. Búl - Aydyng birinshi shiyregi. Shyghys halyqtary, onyng ishinde qazaqtar alghashqy shiyrek - jeti kýndi qasiyetti sanaydy. Taghy jeti kýn ótkende Ay dóngelenip tolady. «On tórttegi aiday tolyqsyghan» dep boyjetken qyzdardy aityp jatatyny sondyqtan. Búdan ary qaray tolyq Ay ong jaq shetinen bastap ketilip, azaya beredi. Jeti kýn ótkende Aydyng sol jaq jartysy qalady, búl - Aydyng songhy shiyregi. Sol kemigennen kemip, Ay kórinbey ketedi. Biter Aydyng beynesin qazaqtar ólgen adamnyng beyitine, kýmbezine ornatady. Ana bir joly Zeynep ekeumiz Jәmkening basyna, ziratqa barghanda tuar Aydyng beynesin qadap qoyghan birneshe eskertkishke kózim týsti. Búl dúrys emes. Jana tughan Ay tónkerilgen «)» tanbasyna úqsaydy da, bitken Ay «S» әrpine úqsaydy. Búryn qazaqtar Aydyng alghashqy shiyregi men songhy shiyregin eshqashan shatastyrmaytyn. Qazir jazba kýntizbege әbden ýirengendikten kóbi múny ajyrata almaydy. Tuatyn jana Aydyng oraghy batystan keshke qaray kórinedi. Biter ay shyghystan tang aldynda shyghady. Ertede qazaqtyng kez kelgen balasy búl aiyrmashylyqty jaqsy bilgen.

Adam aghzasy jalpy Jer men kenistiktegi qúbylystardan әserlenedi. Ay tolghanda jýrek-qan tamyrlary aurulary men ólim azayyp, adamnyng oiy, enbekke qabileti artady eken. Kerisinshe, óliarada jauyn-shashyn bolyp, aua rayy ózgeredi, bas auruy, úiqysyzdyq, qan qysymy kóterilui jiyilep, sozylmaly aurular qozady eken. Al «aykezbe» derti barlar Ay sәulesi bolmaghandyqtan tynyshtalyp qalady. Aydyng ósimdikter әlemine, onyng tirshiligine tikeley әseri bolatynyn ghalymdar dәleldep qoyghan. Aytalyq, Ay tolghanda ósimdikter sudy boyyna kóp siniredi, osy kezde otyrghyzghan kóshet tez ósip-jetiledi. Orman sharuashylyghymen erteden ainalysatyndar aghashty Aydyng jana tughan bas jaghynda kesedi eken, ol kezde aghashtyng boyynda su az bolghandyqtan, shirimey, kópke shydaydy. Qazaqtyng ýy jasaytyn sheberleri kiyiz ýiding aghashyn Aygha qarap dayyndaudy bayaghydan bilgen.

Qazaq halqy Aydy qolmen kórsetpeydi. «Aygha qarap týkirme», «Aygha qarap dәret syndyrma», «Aygha telmirip qarama» dep tyiym aituy tegin emes. Tilimizde Aygha tenep, Aymen baylanystyryp aitatyn sózder kóp. Ásirese, adam attary: Aytughan, Aytuar, Aydabol, Aybek, Aybol, Ayjaryq, Ayjan, Aygýl, Aysúlu, Ayghanym, Tolghanay sekildi әdemi esimder jetkilikti, - dep ata temekisine qol sozdy.

- Vot eto da-a-a! - dep Bәkeng tandayyn qaqty. - Astrolog emes adam múnyng bәrin qaydan biledi? - dep basyn shayqady. Ata ýndemey temekisin týtindete berdi.

Qazaqtar Ay kórinbeytin óliarada júbaylardyng jaqyndasuyna tyiym salghanyn anam talay ret qúlaqqaghys etip eskertushy edi. «Sol kezde boygha bitken balanyng bolmys-bitiminde, minezinde, densaulyghynda qanday da bir kemdik bolady», - deytin. Atanyng aitqan әngimesinen óliara kezinde adamgha qater bar ekenine taghy da kóz jetkizip, anyq týsindim.

- Tórtinshi qazyna - Jer, - dep ata sózin jalghady. - Jer - barlyq tirshilik iyesining anasy. Jer bolmasa, esh nәrse ósip-ónbes edi. Qúday taghala keremet súlulyqpen kómkerilgen, baylyq pen yrysqa toly meken - Jerdi adamzat ýshin jaratqan. Taularmen asqaqtatyp, dalalarmen keneytken. Múhiyt-tenizdermen terendetken. Adamnyng yryzdyghyn Jerden bergen. «Adam topyraqtan jaratylghan, ólgennen keyin onyng jatar orny - Jer, adam tughanda qay jerding topyraghy búrq etse, sol jerge jerlenedi» dep boljam aitqan. Qarap túrsaq, múnyng da negizi bar. Adamnyng topyraqqa jerlenip, topyraqpen kómilip, topyraqqa sinetini - shyndyq. Qazaqta maqsatsyz, sebepsiz jer qazu, әsirese balalardyng jer qazyp, topyraq shashyp oinauy - jaman yrym, ony ólim tilegenmen birdey kórip, qatang tyiym salynady. Sol sekildi jerdi tepkileuge bolmaydy, kiyesi úrady delinedi. Adamnyng artynan topyraq shashu qarghystyng eng jamany sanalady. Óte bir manyzdy nәrsege sert etkende, uәde jasap, sóz bergende topyraq jep, ant etedi. Múnyng da joly - auyr. Eger aitqanyn oryndamay, ótirik ant bergen bolsa, Jerding kiyesine úshyraydy dep týsindiriledi. Óitkeni ol Jerdi kuәlikke tartty.

Nayzaghay týsken adamdy jer qazyp jatqyzyp, topyraqta ústap emdegen. Jer adam boyyndaghy artyq energiyany ózine qabyldap, adam denesin tazartady. Qazirgi kezde elektr toghy soqqan adamdy aldymen topyraqqa kómetini sol halyqtyq emnen alynghan. «Atyng shyqpasa, jer órte» dep qazaq jer órteudi ýlken qylmys sanaydy. Óitkeni topyraq kýiip, ylghalynan aiyrylady, topyraqqa týsken ósimdik dәnderi, tamyry qosa kýiedi. Al ósimdik shyqpasa, mal qyrylady, mal qyrylsa, adamnyng tirshiligi tyghyryqqa tireledi dep týsindiredi. Qarapayym әri talas tughyzbaytyn qisyny berik úghym ekenine dau joq. Tilimizde «órtenge shyqqan» deytin túraqty tirkes sóz bar. Búl - órtengen jerge әiteuir aman qalyp, jauyn-shashynnyng nәr beruimen ósken shópti baghalau. Keyde obrazdy týrde búl sózdi adamgha da arnap aitady. Ýlken tónkeristen, ashtyqtan, 37-jylghy nәubetten, keshegi Ekinshi dýniyejýzilik soghystan tozyp, ensesi týsken halyqtyng endi ósip jatqan úrpaghyn, ony ishinde qaulap bas kótergen ghalym, aqyn-jazushy, suretshi, ónerpazdary men enbek erlerin «órtenge shyqqandar» deuge bolady.

«Bizding qazaqtardyng kindigi tughan jerine jabysyp qalghan» deu - aqiqat shyndyq. Kóshpendiler últaraqtay jeri ýshin janyn da, qanyn da, qayrat-jigerin de ayamaghan. Qazaq - jer satpaghan halyq. Ony anasyn satumen birdey kórgen. Jerin jatqa tartu etpegen. Patshanyng qol astyna baghynghan song ketti ghoy qazaqtyng nebir qúiqaly ataqonystary. Búl ýdiris oqtyn-oqtyn әli toqtaghan joq. Kýni keshe Hrushevting dәuirlep túrghan kezinde әkesi Sergeyden qalghan múraday qazaqtyng edәuir jerin kórshilerimizge bóktertip jibergen joq pa?! - dep óni súrlanyp, tisin shyqyrlatyp ýnsiz otyryp qaldy.

- Adamzat ýshin, - dep sózin qayta sabaqtady, jan-januar, ósimdik ýshin jalghyz ghana yryzdyq bar, ol - Jer. Qazaqta jermen, topyraqpen baylanysty nebir maghynaly, kórkem maqal-mәtelder bar. «Asyl - jerden, aqyldy - elden», «Jeri baydyng eli - bay», «Jer - yrystyng kindigi, enbek - yrystyng qazyghy», «Kózin tauyp enbek etsen, jeti qabat jer semirer», «Asyl - jerden, aqyldy - elden», «Jer toymay, el toymaydy», «Jerge jaqsylyq qylghanyn, tasydy dey ber qyrmanyn», «Ákim elge iye, el jerge iye», «Altynyng da, malyng da topyraqtan sadaqa»... Mysal ýshin aityp otyrmyn, әitpese múnday ónegeli sózder tilimizde jetip jatyr.

Besinshi qazyna - Su. Susyz tirshilik joq. Býkil adamzat, qybyrlap-jybyrlaghan barlyq jan iyesi, óskin-ósimdikter tek su arqyly ómir sýredi. Jerdi anagha tenegen halqymyz sudy da ertede «Su-ana» dep qasiyettegen. Anasyz adamnyng ómirge kelmeytini sekildi, su joq bolsa, ómir sýru de joq. Sondyqtan qazaq úghymynda sugha týkiru ananyng betine týkirgenmen birdey, sugha juyndy tógu, dәret syndyru qylmys, kýnә sanalady. Su - taza. Onyng tazalyghyn saqtau ómir-tirshilikti saqtau ekenin búrynghy zamandarda ótken ata-babalar jaqsy týsinip, bizge ósiyet etken. «Taza bolsang suday bol, bәrin juyp ketirgen», «Suly jer - nuly jer», «Búlaqty jer - qúraqty jer», «Tolysyp aqqan dariya - meyirbandy qariya», «Jylay-jylay qúdyq qazsan, kýle-kýle su ishersin» degen maqaldar bar. «Su ishken qúdyghyna týkirme» dep tyiym aitady. «Sumen oinama, batarsyn» dep saqtandyrady. «Tau men tasty su búzar» dep sudyng ghalamat kýshin úqtyrady. Shoshynyp auyrghan adamdy sumen úshyqtap emdeydi. Búl kýni býginge deyin el ishinde jalghasyp, óz paydasyn kórsetip keledi. «Suly jer qúraqsyz bolmas, tauly jer búlaqsyz bolmas» dep  su bar jerde súlulyq, tirshilik bar ekenin týsindiredi. Sudy qadirlep baghalamaghan el apatqa, azapqa úshyraytynyn tirshilik tәjiriybeleri adamgha kórsetip-aq keledi. «Sudyng da súrauy bar», «Aqqan sudyng da toqtauy bar» dep halyq kóregendilikpen aitqan.

Altynshy qazyna - Ot. Ot - Kýnning jerdegi úshqyny. Qazaqta «ot kókten týsken» deytin kóneden kele jatqan sóz bar. Ertedegi adamdar shatyr-shútyr nayzaghay oinap, aspannan jerge týskende jandy-jansyz nәrselerdi órtep, kýidirip jiberetinin kórgen. Kórip qana qoymay, otty paydalanudy, onyng joyqyn kýshin iygerudi ýirengen. Ottyng jylu, jaryq beretin, suyqtan qorghap, auru-syrqaudan saqtaytyn qúdiretin jan-tәnimen týisinip-týsingen. Ot bar jerde ómir bar. Adamzat otty paydalanyp, mengeru arqyly әlemge tarap, ósip-óndi. Ot arqyly nebir keremetterdi jasap, ómirge keltirdi. Qazaq halqy Ot-ana dep jyluy men jaryghy ýshin otty da anagha tenegen.

Kóshpendiler ertede ottyng atyn kiyelep «alas» dep ataghan. Adam nauqastanghanda mazdap janyp túrghan otty ainaldyryp úshyqtaydy. Qystaudan jaylaugha kósherde, shyghaberistegi kósh jolyna eki jaghynan ot jaghyp, týieli kóshti, qoraly qoydy, basqa da maldy ot arasynan ótkizip, ystyq jalynmen tazartady. Qazirgi úghymymyzsha, zalalsyzdandyrady. Óitkeni qys boyy bir orynda qozghalmay otyrghandyqtan qystau lastanyp, adamgha, malgha ziyandy kesirler júghuy mýmkin. Al jaylau - taza qonys, oghan auru-qyrsyq aparugha bolmaydy dep, búl yrymdy myqtap ústaghan.

Balany besikke bólerde mindetti týrde otpen alastap, «alas, alas, әr pәleden qalas» deydi. Jana týsken kelinshek sәlem bere tabaldyryqtan attaghan son, otqa may qúyady. Ot laulaghanda jasy ýlken әjelerding biri alaqanyn otqa tosyp, odan keyin kelinning betin sipap: «Ot-ana, jarylqay gór, ómirin ózindey jaryq et!» - dep tileydi. Osylay kelinning alghashqy qadamyn jylumen, jaryqpen qarsy alyp, keleshegine sәttilik tilep túr.

Ot erteden beri shanyraqtyng simvoly sanalady. «Mening ýiim» demey - «ot basym», «ot jaqqan jerim», «bir ýi» demey - «bir týtin», ýy iyesin «otaghasy» degen әdemi tirkester shyqqan. Ot - yrystyng tireui, ýiding qamqorshysy, bereke-qúty. Sondyqtan otqa týkiruge bolmaydy. Aytalyq, adamdar bir nәrseni óte jekkórgende, jiyirkengende, jaman iyisten jýregi ainyghanda týkiredi. Al ot - óte taza, ol - qasiyetti, sol ýshin otqa týkiru - kýnә, búl - tyiym. Sol sekildi ottan attau, otty ayaqpen tebu anannyng basynan attap, anany tepkenmen teng sanalghan. Eshbir sebepsiz ot shygharu, otpen oinau - ot qúdiretine jauapsyz qarau. Onyng qadir-qasiyetin baghalamau kimdi bolsa da orny tolmas ókinishke úryndyrady. Ata-babamyz «otpen oinama, kýiersin», «Oynaqtaghan ot basar» dep maqaldaghan.

Qazaq úghymynda bireuding otyn sabalau, otyn óshiru - ýlken qylmys. Onday adamdar jazagha layyq. Tilimizde «oty óshti», «týtin týteteri qalmady» deytin sózder bar. Búl «bir әuletting úrpaq jalghastyghy ýzildi, eshkimi qalmady» degendi bildiredi. «Otyng óshsin!» deytin súmdyq auyr qarghys osydan shyqqan. Qazaqtar ýide adam bola túra erteli-kesh oty janbaytyn ýidi molagha teneydi. Tiri adamnyng tirshiligi ýiine ot jaghudan bastalady. Ertengilikte túrghanda taza qolmen ot jaghyp, aldymen óz ýiinnen dәm tatuyng mindet. Keshkilikte, әsirese beyuaqta ýy otsyz bolmauy kerek. Keyde úrys-janjal bolghan shanyraqta ot janyp, qazan qaynamay, dastarqan jayylmay,  ýiding berekesi ketip, kónilsizdik basatyny bar. Ondaydy halqymyz «ot basy ala bolsa, kerege basy sayyn bәle bolady» dep tatulyq joq jerde ot óship, ýiden jylylyq ketetinin úqtyrady.

Ot qattyny júmsartady, júmsaqty qataytady, lasty tazartady, ajyraghandy biriktiredi, kónildi jadyratady. Alayda ot baghalamaghandy ondyrmay jazalaydy. Árbir adam otqa bir sәt qarap oilanyp, ottay jyly, ottay ótkir, ottay júmsaq, ottay kýshti, ottay meyirimdi bolugha tyrysqany qajet-aq. Babalarymyz ottyng san aluan qasiyetin jan dýniyesimen týsinip, úghynghandyqtan da neshe týrli yrymdar men tyiymdardy, maqal-mәtel júmbaqtardy, ólenderdi tamasha teneu sózdermen órnektep, bizge múra etip qaldyrghan. «Shyraghym» degen bir auyz sózding ózinde qanshama meyirim, aq niyet, yqylas jatyr. Ádil de shynshyl әri sheshen sóileytin kisini «ot tildi, oraq auyzdy» dep, erjýrek, talanty men talaby órge sýirep túrghan adamdy «jýregining oty bar», «kózinde ot bar» dep jatady. Ayta berse, múnday teneu-úghymdar kóp-aq. Álemning tórt negizi - topyraq, ot, su, auagha eshqanday ghylymy týsinikting keregi joq, búlarsyz tirshilik bolmaytyny barshagha ayan. Jaratylystyng osy týp-tekterining qasiyetin bir-birinen artyq ne kem sanau mýmkin emes. Olardyng birligi - tirshilik tiregi.

Jetinshi qazyna - IYt. It adamzattyng jer betindegi alghashqy serigi, qorghaushysy. «Adam ata men Haua ana peyishten quylghanda jerge birge kelgen» degen anyz әlem halyqtarynyng barlyghy derliginde bar eken. Búl da qyzyl sóz emes. Itti basyna úrmaydy, ayaqpen teppeydi, tamaq dәmetken itti «ket» dep qumaydy. Áriyne, búl yrymdar qazir qaldy ghoy. «Jaqsy it óligin kórsetpeydi» deytin sóz bar qazaqta. Shyndyghynda solay, oqystan birdenege úrynyp ólmese, qartayghan itting qashan esiginnen ketip qalghanyn bilmey qalasyn. Izdeseng de taba almaysyn. Tanghalarlyq qúbylys. Endi bir anyzda «Adam ata men Haua anagha ilesip kelgende itting úrtynda biday bolypty, sol bidaydan ósip-ónip, kóbeyip, dýniyejýzine biday solay jayylghan» delinedi. «Bizding jep jýrgen nanymyz - itting yryzdyghy» dep kóshpendiler itti jaqsy asyraghan. Endi bir qyzyq bar. Tabighatta arpa, súly, búrshaq, tary, alma, órik, sol siyaqty daqyldar men jemisterding jabayy týri bar. Biraq jabayy biday joq. Bolghan emes. Adam ózge tamaqtan jalyqsa da, nannan eshqashan jalyqpaydy. Aldynda astyng týr-týri túrsa da, adam nan izdeydi. Nan - peyishten kelgen dәm deydi. Ar jaq-ber jaghyn terenirek oilanyp, materialistik kózqarasty iyterip tastasan, bidaydyng gharyshtan kelgenine senesin. Ony alyp kelgen itti «jeti qazynagha» qosudyng qisyndy ekenine jәne ilanasyn, - dep ata býgingi sózin osylay bitirdi.

«Jeti qazynany» sydyrtyp sanap shyqpay, jýielep túryp keninen taratyp әngimeledi. Erteng jalghastyrar ma eken degen qanaghatsyz kónilding kózimen qarap, asýidegi ýstelding tartpasynan syrty maylana bastaghan kýndeligimdi aldym. «1974 jyl. IV-12. jeksenbi» dep jaza bastadym...

---------------------------------------

* El auzyndaghy «Jýirik at, qyran býrkit, qúmay tazy, beren myltyq, qaqpan, almas kezdik, súlu әiel» delinetin tizimdi Bauyrjan Momyshúly «er jigitting jeti qazynasy» degen. Onyn: «Búl er-azamattyng jeke basyna, túrmys-tirshiligine qajetti baghaly dýniyelerine baylanysty aitylghan. Jýirik at - jigitting qanaty. Qyran býrkit - jigitting alghyrlyghy, býrip týser kýsh-quaty. Qúmay tazy - senimi, dosqa adal beriktigi. Beren myltyq - oty, qahary. Qaqpan - serti, birsózdi mәrttigi. Almas kezdik - súsy, aibyny. Súlu әiel - er-azamattyng artyndaghy qamaly, otynyng berekesi...», - deytin týsindirmesi de kitapta tolyq qamtylghan.

(Jalghasy bar)

P.S. Kitapty satyp alam deushiler 87016520613 (Aygýl) telefonyna habarlassa bolady.