Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3057 0 pikir 5 Mamyr, 2013 saghat 21:18

Mingesken merekeler...

Qazaqstannyng bir orasholaq isi - bir merekege ekinshi merekeni әkelip  «mingestirip» jiberui ghoy. 16 jeltoqsan - «Jeltoqsan qúrbandaryn» eske alatyn qasiretti kýnge әkelip, 17 jeltoqsan qasiyetti  «Tәuelsizdik merekesin» tirkestirip jiberdi. Aqyry, qazaq ýshin qasterli  búl eki kýn  de 1 qantar - «Jana jyl meyramynyn» kólenkesinde qalyp qoydy.

Sosyn 7 mamyr kýnin  «Otan qorghaushylar kýni» (Berdiongharov deytin jigitimiz deputat kezinde osy meyramdy elemey, Reseyding 23 aqpan kýnimen әriptesterin qúttyqtaymyn dep B.Tileuhan aghamyzdan sóz estigen bolatyn) dep belgilengen edi, búl mereke 9 mamyr - Jenis kýni merkesining tasasynda qalyp qoydy. 7 mamyr kýni qalalarda, teledidarda qanshama әdemi konsertter men sharalar úiymdastyrylady. Alayda búl sharalardyng barlyghy Jenis kýnine arnalghanday bolady da shyghady.

Shyndyghynda 7 mamyr - «Otan qorghaushylar kýninde» ertedegi Qarabura әuliye, Er Qaptaghay, Qabanbay, Bógenbay batyrlardan bastap, Janqoja batyr, Han Kene, bizding zamanymyzdyng batyrlary: Bauyrjan Momyshúly men Qasym Qaysenov, Áliya men Mәnshýkke deyingi, kýni keshegi Aughan soghysyna qatysqandar úlyqtalyp, Qazirgi Qazaqstan Qaruly kýshterining әleuetin kórsetip Qazaq  elining qaharmandyq tarihyn madaq etuge bolar edi. Sonymen qatar, 8 nauryzda qyz-kelinshekterdi qúttyqtasaq, 7-mamyrda er-azamattardy qúttyqtaytyn da dәstýr bar.

Qazaqstannyng bir orasholaq isi - bir merekege ekinshi merekeni әkelip  «mingestirip» jiberui ghoy. 16 jeltoqsan - «Jeltoqsan qúrbandaryn» eske alatyn qasiretti kýnge әkelip, 17 jeltoqsan qasiyetti  «Tәuelsizdik merekesin» tirkestirip jiberdi. Aqyry, qazaq ýshin qasterli  búl eki kýn  de 1 qantar - «Jana jyl meyramynyn» kólenkesinde qalyp qoydy.

Sosyn 7 mamyr kýnin  «Otan qorghaushylar kýni» (Berdiongharov deytin jigitimiz deputat kezinde osy meyramdy elemey, Reseyding 23 aqpan kýnimen әriptesterin qúttyqtaymyn dep B.Tileuhan aghamyzdan sóz estigen bolatyn) dep belgilengen edi, búl mereke 9 mamyr - Jenis kýni merkesining tasasynda qalyp qoydy. 7 mamyr kýni qalalarda, teledidarda qanshama әdemi konsertter men sharalar úiymdastyrylady. Alayda búl sharalardyng barlyghy Jenis kýnine arnalghanday bolady da shyghady.

Shyndyghynda 7 mamyr - «Otan qorghaushylar kýninde» ertedegi Qarabura әuliye, Er Qaptaghay, Qabanbay, Bógenbay batyrlardan bastap, Janqoja batyr, Han Kene, bizding zamanymyzdyng batyrlary: Bauyrjan Momyshúly men Qasym Qaysenov, Áliya men Mәnshýkke deyingi, kýni keshegi Aughan soghysyna qatysqandar úlyqtalyp, Qazirgi Qazaqstan Qaruly kýshterining әleuetin kórsetip Qazaq  elining qaharmandyq tarihyn madaq etuge bolar edi. Sonymen qatar, 8 nauryzda qyz-kelinshekterdi qúttyqtasaq, 7-mamyrda er-azamattardy qúttyqtaytyn da dәstýr bar.

Merekening atyna keler bolsaq, 9 mamyr  «Jenis kýni» bolyp qala beredi. Tek onyng ataluyn bylay ózgertu kerek: 9 mamyr -  «Jenis jәne fashizm qúrbandaryn eske alu kýni» . Qazir qarasaq, Resey  «Fashizmdi jendik» dep kýpsinedi, al fashizm onaylyqpen jenile salatyn nәrse emes. Ol - súr indet. Qazir Reseyding әlgi ózge últtardy (tәjikterdi, ózbekterdi, qyrghyzdardy, qazaqtardy, kavkazdyqtardy) óltiruge, qyrugha shaqyratyn taqyrbas jastary - skinhedter sol fashizm (neofashizm) iydeyalarymen qarulanghan. Bir kezde fashizmdi jengen elding býgingi jastary naghyz fashistke ainaldy. Atalary fashizmge qarsy kýresemin dep qan tókti, al nemereleri fashisterge ainaldy. Búl kýn onday súmdyq endi eshqashan bolmasyn dep,  «fashizmge qarsy kýres kýnine»  aynaluy tiyis. Adamzat qoghamy endi eshqashan  «fashizm»  jәne  «rasizm» atty dertterge shaldyqpauy tiyis.

Mamyrajay bastalatyn mamyr aiynyng ayaghy bizde  «Repressiya qúrbandaryn eske alu kýnimen» ayaqtalady.    Al bizde 20-30 jyldardaghy 4 mln Qazaqtyng ómirin jalmap ketken ashtyq qúrbandaryn eske alatyn qaraly kýn joq. Sondyqtan,  31 mamyr - «Qughan-sýrgin jәne ashtyq qúrbandaryn eske alu kýni». Atalyp, búl kýn qaraly kýn jәne eske alu kýni retinde atalyp ótilui tiyis. Búl kýn shyn mazmúnynda  «Totalitarizm men diktaturagha, avtokratiyagha qarsylyq» («Ámirshildik pen óktemshildikke, әmirshildikke qarsylyq kýni») kýni retinde de atalyp ótilui kerek.

Serikjan, Abai.kz saytynyng túraqty oqyrmany-uәjgeri

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475