SYRYM DATÚLYNYN  TUGhANYNA - 270 JYL

RESPUBLIKALYQ GhYLYMIY-TÁJIRIYBELIK KONFERENSIYa MATERIALDARY

Býrkitbay Ayaghan. SYRYM DATÚLY - HVIII Gh. ORAL-KASPIY AYMAGhYNDAGhY QAZAQTARDYNG HALYQTYQ-DEMOKRATIYaLYQ QOZGhALYSYNYNG KÓShBASShYSY

SYRYM DATÚLYNYN  TUGhANYNA - 270 JYL

RESPUBLIKALYQ GhYLYMIY-TÁJIRIYBELIK KONFERENSIYa MATERIALDARY

Býrkitbay Ayaghan. SYRYM DATÚLY - HVIII Gh. ORAL-KASPIY AYMAGhYNDAGhY QAZAQTARDYNG HALYQTYQ-DEMOKRATIYaLYQ QOZGhALYSYNYNG KÓShBASShYSY

Osy taqyryptyng zertteluine kelsek, aldymen HIH gh. 30-40 jj. reseylik avtorlar (A.IY.Levshin - «Opisanie kirgiz kazachiiih y kirgiz kaysaskih ord y stepey», M.Krasovkiy - «Oblasti sibirskih kirgizov. Materialy dlya geografiy y statistiky Rossiiy», L.Meyer - «Kirgizskaya stepi Orenburgskogo vedomostva», A.IY.Dobromyslov - «Turgayskaya oblasti», A.P.Chuloshnikov - «K istoriy feodalinyh otnosheniy v Kazahstane HVII-HVIII vv.», A.P. Ryazanov - «Batyr Syrym Datov» zertteu maqalasy) atalady.  Solardyng ishinde kenestik tarihshy Mihail Porfirievich Vyatkinning esimin erekshe atalady. Syrym qozghalysynyng tarihyn tereng zerttegen tarihshy turaly professor N.V. Alekseenko «M.P. Vyatkin jәne onyng Syrym Datúly kóterilisi turaly enbekteri» atty kitabyn da shyghardy.
Mamandardyng aituynsha, 1943 jylghy Qazaq KSR tarihynyng Syrym kóterilisi turaly 11 tarauyn osy avtor jazghan. 1947 jyly «Batyr Syrym» atty monografiyasy jaryq kórdi. Odan keyin 5 tomdyq Qazaq KSR tarihynda akademik A.Nýsipbekov jazghan, búl akademiyalyq enbekting materialdary markstik-lenindik metologiya túrghysynan jazylghany belgili.

M.P. Vyatkinning Syrym turaly zertteuinde «Tughan eli Syrymnyng janqiyarlyq erligin, kemengerligin, sheshendigin erekshe qasterlegen. Onyng el ishindegi dau damaygha jasaghan әdil tóreligi turasynda halyq jadynda kóptegen anyzdar saqtalghan. Sonyng bәrinde  HVIII ghasyrda óz halqyn qaharmandyq kýreske bastaghan últ kósemi dәripteledi... Hiua hanyna qashyp barghan kezde ol: qaraqalpaq, ózbek, qazaq, týrikmen ózara kýsh qosyp, orys patshasyna qarsy shyghayyq. Japadan jalghyz kýresip men ony jene almaymyn. Meni qúrtqan song orys patshasy senderge auyz salady» dep aghynan jaryla tilek aitqan. Alayda Hiua hany oghan qúlaq aspaghany» jazyldy.
Sonday-aq, M.P. Vyatkin mynaday qorytyndy jasaydy: «Tarih mynany aiqyn kórsetedi. Ol - Syrymnyng óz halqyna bildirgen asqan sýiispenshiligi; óz halqyn satqan el basshylarymen eshqashan ymyralaspaytyndyghy; óz Otanynyng bostandyghy ýshin, onyng memlekettigi nyghayyp, damuy ýshin jan ayamay kýreskeni... Qazaqtar halyq qamy ýshin kýresken osy bir batyrdy eshqashan esten shygharmaq emes». Onyng búl tújyrymy býginde ózektiligin joyghan joq.

1783-1797 jj. Kishi jýz qazaqtarynyng jergilikti ezgi men otarshyldyqqa qarsy kýresinde Syrym Datúly erekshe kózge týsti: Kishi jýzde handyq biylikti joyyp, onyng ornyna basqarudyng jana formasyn engizdi;  el biyleude onyng demokratiyalyq iydeyalary basym boldy; Kishi jýz ben oghan shekaralas elderding kóshbasshysy bola bildi.
Syrym batyr tek kóterilis basshysy bolmay, qarapayym halyqtyng túrmystyq jaghdayyn jaqsartugha kýsh salghan, otyryqshylyqty jaqtaghan. Qazirgi Aqtóbe oblysynda «Syrym bógeti» su qoymasy saqtalghan. Osy jerde Oiyldyng suyn kórshi auyldargha jiberu ýshin 500 adamgha kanal qazdyrghan. Sonday-aq, O.IYgelistromnyng imperator II Ekaterinagha jazghan hattarynda «Syrym batyr men basqa da starshyndardyng Ordagha jaqyn manaydan meshitter men balalar ýshin mektepter salu turaly tilekteri bolghany» jazylady. «Syrym 90-gha qaraghan shaghynda Hiuada baqilyq bolghan», el arasynda batyrdyng «ajalym qay jerden kelse, meni sol jerge qoyyndar degen» amanaty saqtalghan. ¬Qazirgi Horezm oblysyna qarasty Ýrgenish qalasynan 60 shaqyrym jerde «Ghayyp ata» qorymy bar, ony zertteushiler batyrdyng esimimen baylanystyrady.     

Ayaghan Býrkitbay Ghelmanúly - Memleket tarihy institutynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Astana qalasy

Qajyghaly Múhanbetqaliyev.  SYRYM DATÚLYNYNG GhÚMYRNAMASY

Qaghazgha týsirilip, hattalghan  qújattar qalmaghandyqtan, qazaq tarihyndaghy iri-iri túlghalardyn   tughan, ólgen  jyldary jayynda, sonday-aq  qayda tuyp, qayda jerlengendigi  turaly  kesimdi pikir aitu - uaqyt  ozghan sayyn tipti  qiynday beretini  sózsiz. Qazirdin  ózinde birqatar tarihy túlghalardyn  ghúmyrnamalary  aluan saqqa jýgirtilip  pikir qayshylyghyn tudyryp otyr. Solardyng biri - Syrym Datúlynyng ghúmyrnamasy desek, artyq aitqandyq bolmas dep oilaymyn. Óitkeni  1992 jyly osy  bir iri tarihy túlghanyn  tughanyna 250 jyl toluy Respublika  kóleminde toylanyp ótkenine  qaramastan, әli kýnge   onyng tughan jyly turaly alypqashpa, әrqily pikirler   shang berip qalady.

Áriyne, batyr  Syrymnyn, by Syrymnyng 250  jyldyghy  1992 jyly Respublikada toylandy degen sóz - S.Datúly ýzildi - kesildi 1742 jyly,  pәlen aidyng pәleninshi kýninde, pәlen saghat, pәlen minutta tudy  degen  uәjimiz emes.  Biraq negizsiz de pikir emes-ti. Osynday oidy birinshi ret aitqan - biz (yaghni, sol jyly  22  aqpandaghy «Egemen Qazaqstan»  gazetinde «Syrym Datúly» degen maqala  jazghan Qajyghaly Múhanbetqaliyúly), - óz  pikirimizdi dәleldeu ýshin biraz qisyn keltirgen de edik. Qazir onyng bәrin  qaytalap jatudyng qajeti bolmas. Kerek etken kisi «Egemen Qazaqstannyn» 1992  jylghy 22 aqpandaghy sanynan oqyp aluyna әbden bolady.
Biz sonda óz oiymyzdy dәleldemes búryn, mәselening mәn-jayy  oqyrmangha týsinikti bolu ýshin, eng әueli Ózimizge deyingi Syrym  qozghalysynyng tarihyn  zertteushilerding pikirine toqtalghanbyz. Sondaghy  qorytyndymyzdy qazir týiindey aitsaq, Syrym  tarihyna qatysty pikir bildirgen: A.IY.Levshin de, M.Krasovskiy men L.Meyer de,  F.M.Lobysevich pen A.IY.Dobrosmyslov ta, A.P.Chuloshnikov pen  A.P.Ryazanov ta, tipti Syrym qozghalysynyng tarihyn egjey-tegjeyli zerttegen birden-bir adam M.P.Vyatkin de batyrdyn  tughan jylyn dәl aita almaghan. Dәl aita almaghandyqtan da:  «Syrym turasyndaghy 1783  jylgha sheyingi dokumentti biografiyalyq mәlimetter óte ýzindi-ýzindi bolyp  jәne tolyq emes bolyp keledi. Búl mәlimetterge manyzdy tolyqtyrular -  qazaqtardyng Syrym atyna baylanysty halyq anyzdary»,- degen. (Qaranyz: M.P.Vyatkin «Syrym batyr», Qaz.mem.baspasy., A - 1951, 199-bet). Búl - adal da, aghynan jarylyp aitqan pikir ekenine oqyrman  kýmәndanbas dep oilaymyz.  
Qazaq tarihyna qatysty  mәselelerge, sonyng ishinde Syrym qozghalysynyn  tarihyn zertteuge  úzaq jyl ómirin arnaghan  ghalym osylay dep otyrsa, әigili qalamger Sәbit Múqanov ta: «... Onyng (Syrymnyng - Q.M.) naqty  qay jyly tughanyn tarih әli anyqtaghan joq», - deydi. (Qaranyz: S.Múqanov, «Qazaqtyng HÝIII-HIH ghasyrlardaghy әdebiyetining tarihynan ocherkter»., Almaty, 1942 j.)

Al, oqyrman júrtshylyq taban tirer birden-bir derek kózi - «Qazaq sovet ensiklopediyasyna» qarasanyz, - (faktini qaydan alghanyn Ózderi bilsin), -  Syrymdy 1712 jyly tuyp, 1802 jyly opat boldy dep kórsetedi. (Qaranyz: QSE., 10 tom, 497 bet).

Syrym batyrdyng ómiri men  qoghamdyq qyzmetin, әsirese onyng sheshendik  ónerin kóp zerttegen ghalym  B.Adambaev ózining «Sheshendik óner» deytin  kitabynda tipti  qighash-qighash pikirler keltiredi. Birinshiden, oraldyq  Ýmbet Ybyraev deytin  qarttyn: «Syrym Dat balasy 1750-1760 jyldardyng arasynda tughan...» - degen pikirin tilge tiyek etse, ekinshiden, Syrymnyng aghasy Adambaydyng úrpaghy, kezinde Shymkent  pedinstitutynyng dosenti bolghan Ádil Ermekovtyn:  «Ákey marqúm: «Shyntekem (Syrymdy - Shyntemir deydi (???) 60 jasynda tu tigip hangha qarsy attanghan eken, jetpis toghyz jasynda Hiuada qaytys bolypty» dep otyrar edi»  degen  pikirin keltiredi  de, songhy tújyrymdy «tarihy derektermen tolyq say  keledi» degen qorytyndy jasaydy. (Qaranyz: B.Adambaev., «Sheshendik óner»., Almaty, 1969, 52, 53, 54-better.)
Qysqartyp aitqanda,  Syrym Datúlynyng tughan jyly turaly  osynday-osynday  aluan pikirler bar. Biz qanday da   bir bolmasyn zertteushilerding pikirin ýzildi-kesildi joqqa shygharmaqshy emespiz.  Biraq «Hangha  qarsy tu  tigip attanghanda 60  jasta eken», «Jetpis toghyz jasynda Hiuada   qaytys bolghan» degen tújyrymmen de; «Syrym Datúly 1712 jyly  tuyp, 1802  jyly opat boldy» dep kórsetken QSE-ning qorytyndysymen de kelise  almaymyz. Osynday  mәlimdeme jasaghan avtorlardyng ózderi de moyyndaghanday: «Syrym  ózi aqyldy kisi, ózi sayasatker kisi» ekeni ras bolsa, B.Adambaev   versiyasy  boyynsha: biri kem 80 jasta, al  QSE-ning kórsetui boyynsha:  90 jasta qaruy qaytqan qart adam  jer týbindegi Hiuagha atpen sapar shegui  de, sonday-aq  múnday jasta sayasy arenadan ketuge tiyis kisining memlekettik ýlken  sharuamen - mәmilegerlikpen - jolgha shyghuy da kónilge senim úyalata almaydy. Solay bolghan dep ilanayyn deseniz  de,  mәujiregen kәri kisining sózine senip, Hiua hany  samsaghan sary qol әsker beredi dep dәmelenuding ózi - aqyldy adamnyng isinen góri, ausar adamnyng әreketine kóbirek  kelinkireydi.

Búl jerde eki derek kózinin  de pikiri toghysatyn tús - Syrymnyn   Hiua jaqta  (dәl Hiuanyng ózinde emes, sol jaqta! Jalpaq tilmen silteysaldy aitylghan sózdi tura maghynasynda qabyldaugha  bolmaydy. - Q.M.) qaytqany ghana. Rasynda, Syrym Datúly Hiua jaqta 1802 jyly óldi deuge de negiz joq emes. Búghan dәlel - 1803 jyly Qazaq jeri arqyly Búharagha sapar shekken  patshanyng әskeri  qyzmetshisi,  poruchik Ya.Gaverdovskiyding (jәne onyng joldastary Ivanov pen  Bogdanovichtin) kýndelik ispetti jurnaly. Osy  qoljazbada qazaqtardyng as beruin surettey kelip, Ya.Gaverdovskiy bylay dep  jazady: «...osynyng qanshalyq shyghyngha úshyratatynyn  týsindiru ýshin,  biz qazaq dalasyna kelip  kirerden búryn qaytys bolghan Syrym batyrgha  berilgen asty mysalgha  keltiremiz... Syrymnyng asy onyng balalary men  tuysqandaryna  onaygha týsken joq: 3 myng qoy, 100 jylqy soyyldy, taratyldy; 600 saba qymyz ishildi; búghan qosa, bәigiden kelgen  attardyng iyelerine, mergender men baluandargha  birneshe kiyiz ýi, sauyt-saymandar, t.b. baghaly búiymdar ýlestirildi»... (Ya.Gaverdovskiy.,  Obozrenie kirgiyz-kaysaskoy stepiy., chasti  II, str.95.). Keyin A.Levshin de,  M.P.Vyatkin de osy  qoljazbagha sýiene otyryp, óz oilaryn dәleldeuge  tyrysqan. (Qaranyz: Materialy po ist.Kaz.SSR., IÝ tom, 15-bet; A.Levshiyn., «Opisanie Kirgiyz-Kazachiiyh, ily Kirgiyz-Kaysaskih Ord  y stepey»., Almaty  Sanat.,  1996., 342 bet.)

Ya.Gaverdovskiyding kerueni Qazaq dalasyna 1803 jyly aqpanda kelip kirgen; demek, as 1803 jyly berilip jatsa, Syrym (imandy bolghyr!) 1802 jyly  opat bolghan deuge tolyq negiz bar.

Endi... neshe jasynda   dýniyeden ozghan?  - degen  mәselege qayta oralar bolsaq,  el ishinen biz estigen bir әngime de qúlaq qoyarlyqtay. Ol  әngime boyynsha,  Syrym jastayynan el aralap, ýlkenderden aqyl-kenes súrap,  kópshiliginen  bata alghan eken. «Ýlkenderding sol batasy, - tipti neshe jasynda  óletinine sheyin, - ainymay kelipti, alpysqa  jeter-jetpesinde dýniye  salypty», - deydi qariyalar.
Sony estigende, bayaghy Esentemir Bóken biyding Syrymgha bergen batasy  eriksiz eske týsedi:
«Arqang qara narday  jauyr bolsyn,
Minezing qara jerdey auyr bolsyn.
Ókpeng joq - bauyr bolsyn,
Syrtynnan dýbir ketpesin,
Qúlaghynnan sybyr ketpesin,
Jasyng alpysqa jetpesin» - degen ghoy kәri bi.
Osy bir songhy auyr sóz Syrymnyng oiynda  ómir boyy óshpestey bop  qalyp qoyghangha úqsaydy.  Ólerinen bir jyl búryn: «Yapyray, keler  jyly alpysqa keler me ekem, әlde júrtym asymdy berer me eken?!.. » degen  sózi sodan  qalypty-mys desedi.

Endi osy әngimeni oisha negizge ala otyryp, Syrym ómirining hronologiyasyna zer salsaq,  yaghny 1802 jyly alpysqa  jeter-jetpesinde  dýniyeden ozdy desek, 1742-1743 jyldary tughan bolyp shyghady jәne múnday  jaghdayda  onyng ghúmyrnamasy tarihy faktilerding eshqaysysyna da  qayshy kelmeytinin kóremiz. Mysaly, el auzynan jinalghan anyzdargha qarap, M.P.Vyatkiyn: «Syrym jas basynan-aq aqyldy jәne adal  bolghan. Jiyrma jasynda baybaqty ruynyng bii bolyp, el aralaydy» dese  (M.P.Vyatkiyn., Syrym batyr., 199-bet), múnda asyryp aitqandyq joq.  1760  jyldary Qazaq  dalasynan paydaly kender izdeuge shyqqan  Timashev deytinning partiyasyna kirgen bashqúrttar, Núraly hannyn  elshileri bolyp Orynborgha  baryp kele jatqan Mәmbetaly súltan men onyn  qasyndaghy qazaqtyng 20 biyin  jolda ústap alyp,  qyryp tastaghany  belgili. Búl bir - úly dau, úzaq әngime... Birer jyldan song Núraly han әlgi   opat bolghan biylerding ornyna el aghalary etip kileng bir qylqanday, jas  jigitterdi taghayyndaghan. Solardyng biri - Syrym bolghan. Múnan son,  úzaq uaqyt Syrym batyr  Núraly hannyn  saptaghy batyry, sanattaghy biylerining biri bolyp jýrgeni  taghy belgili...

Syrymdy «otyzynda Orda búzyp,  qyrqynda qamal  aldy» desedi. Otyz  jastyng o jaq, bú jaghynda E.Pugachev kóterilisine qatysqany ras.  Búl - 1773-1775 jyldardyn  shamasy. Qyryqtyng qyrqasyna shyqqanda -  1783 jyldan bastap, halqynan ajyrap qalghan hangha da, onyng ýstinen  qarap otyrghan orystyng ozbyr otarshyldaryna  da qarsy kýresti bastaghany -  taghy da tarihy naqty fakt. (1785 jyly Tanalyq qamalyna shauyp,  kazak-orysty tas-talqan qylghany; qamal bastyghy mayor  Reshteynerdin  ózin jәne birneshe adamdy baylap әketkeni mәlim). Búl turaly A.Levshiyn  anyq jazghan. Bәlkim, ol Syrym jayly: «On byl chelovek s dikiym, bespokoynym, mstiytelinym, no silinym harakterom y s redkoy  predpriimchivostiu» dese, osynday isterine  qarap ta aitqan shyghar.

1783 jyldan  1797 jylgha deyin sozylghan 14 jyl boyghy kýrestin  aqyrynda, Syrym elding dýmpuin ózi tejep, Han Kenesine mýshe bolyp, biraq  artynan qughyn kórgendikten Hiuagha qaray auyp, 1802  jyly sol jaqta  dýniyeden ozsa, 60 jastyng shamasy ekeni taghy  shyqpay ma?!

Osy aitylghandargha sýbeli bir tolyqtyru - songhy jyldary jaryq kórdi.  Ol - qanday tolyqtyru?

Tarihtan  jaqsy  mәlim, Syrym qozghalysyn  әu bastan qatty qoldaghan: Tilenshi Bókenbayúly men  Baraq Satypaldyúly. Oraldaghy kazak әskerlerining uәiiske kensesindegiler 1785  jyldyng 8 kókeginde G.A.Potemkinge jazghan raporttarynda: «... Syrymnyng qasynda 2700, Baraqtyng qasynda 2000, Tilenshining qasynda 1500-ge tarta úry-qary  qyrghyz-qaysaqtar jinalghan...» dep kórsetedi.  (Qaranyz:  Materialy po  ist.KazSSR., IÝ-tom, 47- bet). Osyndaghy tabyn  Baraq batyr Satypaldyúly turaly úrpaqtary  da, eldegi esti qariyalar da: «Qandy kóilek joldasy Syrymnan Baraq  batyr bir-aq jas kishi eken» desetin. 1993 jyly  Baraq batyrdyn  basyna әsem kesene  túrghyzylarda qúlpytasyn oqyghan  Almatylyq ghalym, ekonomika ghylymdarynyng doktory, marqúm Núrdәulet Kýzembaev, onyn, - Baraq batyrdyn, - 1743 jyly tughanyn anyqtaghan. (Qaranyz: «Jasyl tuly er Baraq»., Almaty, «Ghylym» baspasy., 1994 j. 30-bet). Demek, biz aityp  jýrgendey, Syrym 1742 jyldardyn  shamasynda tughanyna búl da bir ýlken  aighaq boldy.

Búghan qosa, songhy jyldarda  Syrym qozghalysyn, oghan qatysqan erlerdin  ghúmyrnamasyn zertteumen ainalysyp jýrgen atyraulyq Amanghali  Ámirjanov  ta; tarih ghylymynyn  doktory Álseyit Múhtar da; Qostanay   әleumettik akademiyasynyn  oqytushysy Serikjan Ysmayylov ta  bizding pikirimizdi tolyq quattaydy. Osy songhy eki avtor  «Syrym bastaghan  qozghalys» atty  maqalalarynda: «Qoryta kelgende, bizdinshe,  Syrym Datúlynyng balalarynyn  tuylghan jyldaryn esepke ala otyryp, batyr  babamyz 1740 jyldardan keyin dýniyege kelgen dep týiindeymiz, yaghni  bizge 1742 jyldy  Syrymnyn  tughan jyly dep anyqtaghan pikir...   (búl pikir - birinshi ret Qajyghaly Múhanbetqaliyúly aitqan jәne  dәiekter  keltirgen pikir edi dep avtorlar aitpay ketken! - Q.M.) shyndyqqa jaqyn  deuimizge tolyq negiz bar», - dep kórsetedi. (Qaranyz: «Syrym Datúly»., «Arys» baspasy., 2004 j., 23-bet.)

Kesip-piship eshkim de naqty  aita  almaytyn, biraq janama dәiekter men  derekterge sýiene otyryp birshama  dәleldengen osy pikirdi ústana  alsaq, әrkim әr saqqa jýgirtuden arylyp, belgili bir ornyqty kózqarasqa toqtar edik dep oilaymyn.

***
Ekinshi bir kýrdeli mәsele - Syrym Datúlynyn  qayda  dýniyeden ozghany jәne qay jerge jerlengendigi turaly pikirge baylanysty  tuyndap otyr...
Shyndyghyna kelgende, osy uaqytqa deyin Syrymnyng qayda  jerlengeni turaly  әrtýrli  qighash pikirler bolghanmen, qayda dýniyeden ozghany turaly talas-tartys joq sekildi  edi. Óitkeni, batyrdyng qazasy turaly anyz-әngimelerding bәrinde de ol Hiua,  Ýrgenish jaqta jýrgeninde, sol jaqtyng handary ulap óltirgeni aitylatyn. (Qaranyz: M.P.Vyatkiyn., Syrym batyr.,  A., 1951., 365-bet). Yghylman Shórekúlynyng «Isatay-Mahambet» dastanynda hannyng auzymen  aitylatyn: «Ýrgenishte qalghan Syrymday, Sýiegindi shetke  kómermin»  degen sózde de (Qaranyz: Shórekov Y. «Isatay-Mahambet»., 1941, 16-bet), Gh.Qarashtyng «Syrym batyr» degen tolghauyndaghy:
«Patshadan kelgen jarlyqpen,
Ústalatyn kýn bolghan.
Bú sebepti batyrym
Hiua degen qalagha
Orystan qashyp barypty», - dey kelip, sonda opat  bolghanyn  bayandaghanda da qayshylyq joq bolatyn. (Qaranyz: Gh.Qarash., «Syrym batyr» (tolghau). «Syrym Datúly» atty jinaq., «Arys» baspasy, Almaty, 2004 j., 151-bet.)  Búl turaly  biz de  «Syrym Datúly» (Qaranyz: «Egemen Qazaqstan».,  1992 j. 22 aqpan), «Azattyq tuyn alghash kótergen» (Qaranyz: «Sayasat»  jurnaly., №2., 2003 jyl.) atty maqalalarymyzda biraz әngimelegen edik. Jәne  óz pikirimizdi birqatar  dәiektemeler arqyly dәleldegendey de bolghanbyz.

Ayta keterlik bir jayt  - biz әlgi maqalamyzda ózimizge deyin  talay pikir aitqan tarihshylargha úqsap, jalpylama týrde «Hiua, Ýrgenish jaqta» qaytys bolghan dey salmay, osy joly erterekte  ózimizge mәlimet bergen,  Atyrau oblysy, Balyqshy poselkesi, Qyzylәsker kóshesi, №13 ýide, 10-pәterde  túrghan Jaghyparov Baqyt degen 1899 jyly tughan qariyanyn: «Syrym beyitin 1964 jyly Ýrgenishke barghanda kórdim.  Qaraqalpaqstanda. Nókisten 60-70  shaqyrym, Manghystaugha qaray shyghatyn jol boyynda...» - degen sózin; sonday-aq  1985 jyly Almaty oblysynyng Kýrti audanyna sol jaqtan kóship kelgen  Abylay Elubaev degen qariyanyn: «Syrym beyiti Ýrgenishte... Qojeliden 80  shaqyrym  jerdegi «Qayypbaba» degen qorymda jatyr. Syrymnyng ghayyptan  (oyda joqta) qaza tauyp, sýiegi qoyylghan jer keyin «Ghayypbaba» («Qayyp baba») atalyp ketken», - degen naqty sózderin keltirgen bolatynbyz. Pikir obiektivti bolu ýshin, 1991 jyly 11-17 kókektegi «Dala didary» gazetinde «Syrym batyrdyng sýiegi tabyldy» degen Ó.Oralbaevtyng (oghan Manghystaudan habarlaghan belgili jyrshy Izbasar Shyrtanov aghamyz) materialyn  da qosa bergen edik.  Óitkeni,  búl materialda Syrym beyiti - «Qayypbaba» ziratynda emes,  «Qaraqalpaqstannyng «Qypshaq» sovhozyndaghy «Gejekbaba» qoyylymynda  (qorymynda)»... delingen eken. Dәlirek aitsaq, «Qojakól men Qypshaq  degen eki auyldyng ortasynda. Nókisten 60 shaqyrymday jerde. Tabylghan  jerding aty - Bestóbe». Tapqan - Nókis qalasynyng qasyndaghy Qyzketken eldi  mekenining túrghyny, 85 jastaghy Qalmahan degen qariya.

Álqissa, әlimiz kelgeninshe әdiletke jýgine  otyryp jazghan әlgi  maqalamyzdan keyin, Syrym Datúlynyng 250 jyldyq  mereytoyyn Respublikada  ótkizuge sheshim qabyldanyp, dayarlyqtar jasalyndy.  Syrym batyrdyn  portretine  bәige jariyalandy. Qazir kanondyq suret retinde qabyldanyp  jýrgen  portretke - Almaty kórkemsuret-teatr institutynyng sol tústaghy kafedra  mengerushisi, professor, belgili maman suretshi Múhit Qalimov marqúmnyn  shygharmasyna Bas bәigi berildi. Ádilqazylar  alqasynyng mýsheligine Almatydaghy memlekettik  jobalau institutynyng preziydenti, sәuletshi Súltan Baymaghanbetov,  akademik Manash Qozybaev, halyq suretshisi Qanapiya Teljanov, jazushylar Qajyghaly Múhanbetqaliyúly, Mereke Qúlkenov, batyrdyng úrpaghy Hamiyt  Úlyqpanov  (búl kýnde marqúm), sonday-aq birqatar shygharmashylyq odaqtardyn, Batys Qazaqstan jәne Manghystau, Atyrau oblystarynyng ókilderi engen búl konkurstyng úiymdastyrushysy, janashyry - sol kezde Respublikalyq Jastar isi  jónindegi Memlekettik komiytetting tóraghasy Imanghaly Tasmaghambetov  bolatyn.

Konkurs qorytyndysy shygharylyp bolghannan keyin, endigi mindet -  Syrym Datúlynyn   qayda jerlengenin  anyqtau, beyitining basyna eskertkish túrghyzu  boldy. Soghan baylanysty, «Halyq Kenesi» gazetining 1992 jylghy 18 mausymdaghy №118 (269) sanynda: «Mausymnyng ekinshi onkýndiginde jazushy  Qajyghaly Múhanbetqaliyev bastaghan, qúramynda Qazaqstan  Ghylym  Akademiyasynyn  Sh.Uәlihanov  atyndaghy Tariyh  jәne etnologiya institutynyn  ghalymdary bar ghylymi  ekspedisiya Syrym beyitin izdeu ýshin Nýkiske  attanady», - degen habar basyldy. (Qaranyz: «Halyq Kenesi».,  18.06.1992., №118 (269)., 1-bet.)

Ókinishke qaray, naryq qyspaghynyn  kýsheye bastaghan  túsyna tap  kelgen búl saparymyz (úshaqqa biyletterimiz aluly bolsa da, janarmay  joqtyghynan)  jýzege aspay qaldy. Al, Atyraudan, avtomobilimen jolgha  shyghyp ketkender... Qaraqalpaqstangha  baryp qaytypty. Ishinde qalamdas  inimiz Ó.Álimgereev t.b. bar.
Sol jyly kýzge salym, baspasózge jazylu nauqany kezinde, Ábilmәjin Júmabaev aghamyz ekeuimizding Atyraugha jolymyz týsti.  «Sabaqty  iyne de sәtimen» degendey, Ótepbergennen saparlary jayly әngime súraudyng sәti týsti.  Taspagha týsirip әkelgen eken, bәr-bәrin kórsetti. Rahmet! Biraq  taspany týgel kórip bolghan son, kónilime týitkil bolghan bir saualdy qoymay  túra almadym.

- Al, «Ghayypbabagha» baryp qaytypsyndar... Óte oryndy bolghan! Endi  «Gejekbabagha» barghan  saparlarynyzdy kórsetshi!? - dep em.
Ótepbergen bauyrym:
- Oi, Qajeke! Onda barudyng ne qajeti bar... Kórip te otyrsyz, múndaghy  kisilerding sózderin estip te otyrsyz. Bәri bir auyzdan: «Syrym babamyz  osynda jatyr» dep otyrghan joq pa? - dep, bet qaratpady.
- Dúrys qoy! Men olay emes, bylay dep otyrghanym joq... Biraq «Gejekbabagha» barsanyzdar, ondaghylardyng da dәl mynalargha úqsap: «Syrym  babamyz osynda jatyr» demesine kepildiging bar ma?! - degenmin.

Ótepbergen bauyrym ornyqty eshtene aita almaghan. Arada  az-kem  uaqyt ótken son, jana jyldyng basynda «Egemen Qazaqstan» gazetining 1993 jylghy  22 qantardaghy sanynda, «Syrym denesi - Ghayyp babada» degen ýzildi-kesildi  materialy jarq ete qaldy.

Búltartpaytyn dәleli bolsa, eng qúryghanda kisini ilandyrarlyq janama  dәiekteri bolsa, qúba-qúp qoy. Dau tughyzbaytyn nәrselerdi daugha ainaldyryp  (mәselen,... «Syrymnyng ólgen jylyn shamalasaq ta (onyng ózine de shәk keltirushiler kóp)...» - dep, 1802 jyly opat bolghany ghylymy túrghydan dәleldengenine  qaramastan, kýmәn-kýdikti kóbeytip); ekinshiden, barlyq  tarihy qújattarda  Syrymnyng Hiua jaqta qaytqany rastalsa da, «...biraq keyingi kezdegi bireuler (?)Syrym denesi (?) dýniyening bir sheti Ózbekstanda emes, osy ózi tuyp-ósken  Jympity, Qarakól men Qarabaudyng ar jaq, ber jaghynda jәne ózge emes, ózinin  bәibishesining qolynan opat  bolypty (?)» degendi de shyghardy», - dep, avtory  belgisiz, iyesi joq sózdi kónirsitip jiberdi. Ol - ol ma, 22.02. 1992 j. «Egemen Qazaqstanda» Syrym jerlendi-mis delinetin eki jerdi de: «Ghayyp baba» qorymyn da, «Gejek baba» qorymyn da biz naqty ataghanymyzgha qaramastan, «Biraq býginge deyingi jәne songhy kezdegi kóptegen (?) baspasóz materialdarynda  Syrym sýiegining Ózbekstan jerinde qalghandyghy aitylyp jýrdi», - dep, búl bir tiyip-qashty úzynqúlaqtyng әngimesi sekildi, dereksiz nәrsege ainaldyrghysy  kelgendey synay  bayqatty.

Jә, Jaghyparov Baqyt qariya men Abylay Elubaev qarttyng aitqandaryna qaray, Syrym beyiti «Ghayyp baba» qorymynda boluy mýmkin degen versiyany  túnghysh ret ózim aitsam da, men múny Ótepbergen bauyryma úqsap, ýzildi-kesildi shyndyq osy»  degen joq edim. («...Babamyzdyng ornyn» kórdik... Búl da bolsa kókeyde jýrgen  kýpti súraqtyng týpkilikti bir jauaby  edi», - deu ýshin, («Egemen Qazaqstan»., 22 qantar 1993 jyl ), naqty dәlel, aighaq  bolarlyq materialdyq jәdigerlikter  siyaqty kóp-kóp nәrseler qajet ekeni  týsinikti ghoy!  Qayta, Syrym jerlengen qorymdy da, qorym túrghan jer  atyn da naqty kórsetken ekinshi versiya maghan  senimdirek sekildi kóringen.
Búghan sebep te joq emes-ti. Óitkeni, birinshi atalghan qorymnyng «Ghayyp baba» ataluy turaly anyzdy mening de qúlaghym shalyp edi. Sol anyzdy Ó.Álimgereev te Áripbay atty aqsaqaldyng aituymen bayandap shyqqan eken. Sәl  úzaqtau bolsa da, mәselening mәnisi oqyrmandargha týsinikti bolu ýshin,  sol anyzdy taghy bir bayandap ótelik.
«...Hiuadan Taysoyghan, Jympity  baghytyna bet týzegen Syrym, boyyna  taraghan udan әlsirep, osy Nókis baghytyndaghy kýre jol ýstinde qúlaghan. Ony... ýlken medresening ishany aldyn-ala sezip, óz shәkirtterine: «Úzaq joldan aruaqty da aituly adam auyryp keledi. Týsten keyin osy aragha óli denesi jetedi, sony  jerleuimiz kerek, ketpender!» - deydi. Aytqanday, artynsha qos nayzanyng ýstine  kóldeneng salghan mәiit jetedi.  Jerler kezde ghayyptan jeti tabyt týsipti,  jeti shәkirt «men myna tabytty alyp jerleymin» dep bir-birden bólip alsa,  jeteuinde de ólik bar eken. Olar osy  Shanghy qyshlaghyna qoyylghan». (Qaranyz: Ó. Álimgereev., «Syrym denesi - Ghayyp babada»., «E.Q.»., 22.01.1993.)

Osy jerde maghan ýlken kýmәn tughyzghan: «ghayyptan jeti tabyt týsui», «jeteuinde de ólikting bar boluy» Ótepbergendi neghyp oilandyrmaghany, kýdiktendirmegeni qayran qaldyrady. «Ghayyptan tayyp kelgen, el  tanymaytyn әuliye...» degende de, nege sol Áuliyening bir Ózi emes, «jeti tabytta  jeti ólik»?

Kóp úzamay, osy maqalagha qarsy J.Múratbaev pen Ó.Qoyshiyevtin  «Syrym batyrdyng syry» atty materialy osy gazette taghy  jariyalandy. (Qaranyz: «E.Q»., 8.05. 1993 j.). Sóitsek, әlgi Áuliyening de, jeti  tabyttaghy  jeti ólikting de jayy bylay eken. Erterekte... «Shamamen, 1500 jyldyng ekinshi jartysynyng basynda, qasyndaghy alty shәkirtimen Ghayyp baba  Horezm oipatynyng Qaraqalpaq jerindegi Súltan  Uayys babanyng mazaryna  ziyarat  jasaugha shyghady... Jolda tosynnan dertke dushar bolyp, jol boyyndaghy  ýlken meshitting qasyna kelgende әlsirep, jeteui de qúlaydy. Ghayyp baba,  onyng qasyndaghy alty shәkirti, sol jerde Allanyn  amanatyn tapsyryp, kóz júmady... Imam shәkirtterine tapsyryp, jeteuin  jerletedi... Gurlen  audanynyng «Zәripter» kolhozyndaghy Shanghy qyshlaghynda «Ghayyp baba» qoyymshylyghy (qorymy - Q.M.) osylay payda bolghan dep  kórsetedi halyq auzyndaghy shejire». (Qaranyz: «E.Q.»., 8.05.1993 j. J.Múratbaev., Ó.Qoyshiyev., «Syrym batyrdyng syry».)
Ekinshiden, «Gejek baba» qoyymshylyghyna jerlender, - depti-mis Syrym sózining jany bar. Óitkeni,  el auzyndaghy әngimege qaraghanda, Gejek batyr - ózimizding qazaq. Qazaq bolghanda da, Alshynnyng bir balasy, Álim, Shekti, onyn  ishinde Jaqayym.  Jay qatardaghy batyrlardyng da biri emes, zamanynda  Hiua hanynyng әsker basy bolghan desedi. Osy Gejek batyr: «Eger Syrym  orys patshasyna qarsy  attanys bastasa, 5 myng qaruly  nókerimdi bastap, jәrdemge barar em» dep jýrgeninde, dertti bolyp, kóz júmyp ketedi... óz ajalynyng tórkinine týsingen Syrym da  óler aldynda joldastaryna qarap:
- Maghan aruaqty batyr Gejektin  qasynan topyraq búiyrghan shyghar. Sonyng qasyna jerlender... - deydi. («E.Q». 8.05.1993. Atalghan maqala.)
Qysqasy, men Ótepbergen Álimgereev bauyryma aitqanday, «Ghayyp baba» qorymy manynda túratyn qarttar qalaysha «Syrym babamyz osynda  jatyr» dese, «Gejek baba» qorymyna jaqyn manda túratyn pәlenbay  qarttar da «Syrym babamyz osynda jatyr» dep  ózderine tartady.

Meninshe, qalay bolghanda da, Syrym Datúlynyn, birinshiden, Hiua  handyghy jerinde dýniyeden ótkeni; ekinshiden, jazymy - kisiden bolghany (Hiua handyghynda әldekimning ony ulaghany); ýshinshiden, sýiegi  de sol  jaqta - osy atalghan  qorymdardyng birinde jatqany anyq.

Syrym taghdyryn da, ol bastaghan kýres tarihyn da egjey-tegjeyli zerttegen әigili ghalym M.P.Vyatkiyn: «...Qaratay bastaghan súltandar sonyna týsip, Syrym sol 1797 jyly Hiua handyghynyng jerine kóship ketedi. Onyng búdan bylayghy taghdyry ne bolghandyghy turaly ortalyq arhivterde de, Chkalov arhivterinde de eshqanday mәlimetter saqtalyp qalmaghan», - dey kelip, «Qaratay súltanmen shayqasqan jolynyng birinde ol qaza  tauypty degen úzynqúlaq habar ghana bolghan. Biraq halyq anyzdary  Syrymdy súltandar Hiuada ulatyp óltiripti degendi aitady», - dep qorytady oiyn. (Qaranyz: M.P.Vyatkiyn., «Syrym batyr»., Qaz mem bas., A-1951., 364-365 better).
Búl jerde M.P.Vyatkiyn: «Qaratay súltanmen shayqasqan jolynyn  birinde ol qaza tauypty» degen pikirdi «úzynqúlaq» dep tegin atap  otyrghan joq. Onday pikirdi A.F.Ryazanov ta atýsti aityp ketken bolatyn. Biraq aighaq bolarlyq esh mәlimet joq bolghandyqtan, M.P.Vyatkiyn  osylay atap otyr. Ekinshiden, Esim hannyng ólimin Syrymnan kóretin  súltandar, bauyrlarynyng qany  quusyz qaldy demes ýshin, Syrymdy  Qaratay óz qolymen óltirip,  kegin aldy deuleri ýshin, osynday anyz taratqan.  Múnday әngimeni biz Núralynyng shóberesi, Qarataydyng nemeresi, Beysәli  úly Baqytjannyng jazbalarynan da anyq kórip otyrmyz. Ol bylay deydi:  «Han Nuraliy po  lojnym donosam  Syryma byl priznan russkiym  praviytelistvom neblagonadejnym y soslan v g. Ufu.., gde y umer. Syn ego,  Ishim (Esim. - Q.M.), izbrannyy (?) hanom narodnym (?) posle smerty hana Iraliya (brata Nuraliya), byl ubit priyverjensamy Syryma... Sam Syrym byl ubit v Hiyve, kuda on bejal, Karataem - bratom Ishima...Yavlyayasi vnukom Karataya, ya podtverjdai slova pokoynyh starikov Andijana Djubanaliyeva y Kenesary Otarova, tak kak ya znay sobytiya, o kotoryh ony govorili, po semeynym predaniyam» (Qaranyz: B.B.Qarataev., «Obzor materialov po istoriy kolonizasii  kazahskogo kraya» (1869-70 g.g). Últtyq kitaphananyng qoljazbalar qory., inv. №257.)

Búl jerde biz Baqytjan Qarataevtyng pikirin de nege anyz dep otyrmyz? Birinshiden, Syrymnyng Hiuada óltirilgenin búl da moyyndaydy. Biraq  sóite túra, atasy Qaratay súltannyng Hiuagha qashan, ne ýshin, qanday sebep aityp  barghanyn jazbaydy. Ekinshiden, elding esinde  de, anyz әngimelerde de Syrym  men Qaratay shayqasqan  eken degen әngime joq. Ýshinshiden, onday oqigha bola qalghan jaghdayda, Syrymnyng da, Qarataydyng da (әsirese handyqqa talasyp  jýrgen Qaratay súltannyn) әrbir izin andyp  otyrghan patsha ókimeti onyn  Hiuagha ketkenin  janamalap bolsa da estir edi ghoy. Syrymnyng Hiuagha  auyp ketkenin biledi, qaghazgha týsiredi. Al, onyng artynan izdep barghan;  baryp qana qoymay, «bir  shayqasta Syrymdy óltirgen» Qarataydyng izin  neghyp qaghazgha  týsirmeydi?! Jәne  Syrym  sekildi kisini óltiruge barghan  adam jalghyz-jarym  jýrer me edi?! Kózge týspeui mýmkin emes jayt! Sondyqtan, «Syrymnyng ózi Hiuada Esimning tughan inisi Qarataydyng qolynan qaza  tapty» degendi biz anyz әngime dep qaraymyz. Bәlkim,  «Hiuagha Qaratay súltan jibergen jansyzdardyng qolynan ulanyp óldi», - dese, qisyngha soghar... M.P.Vyatkiyn: «...Halyq anyzdary Syrymdy súltandar Hiuada ulatyp óltiripti degendi aitady», - degende, osyghan menzegen  siyaqty. «...Biraq qanday jaghdaylarda qaza tapty - ol mәlimsiz» degeni - kýni býginge deyin sol kýii, júmbaq.
Tarihta sheshimi belgisiz júmbaq az ba?! Búl da sonyng biri degenimiz jón bolar.

Múhanbetqaliyev Qajyghaly Múhanbetqaliyúly - jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Astana qalasy

(Jalghasy bar)

Abai.kz