Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Biylik 1537 0 pikir 26 Mamyr, 2023 saghat 21:09

Qazaqstandyq kompaniyalar óndeu ónerkәsibinde óndiristi taghy $46 mlrd-qa arttyrugha qabiletti

QR Premier-Ministri Álihan Smayylov orta biznes ókilderimen kezdesudi odan әri jalghastyryp, saladaghy problemalyq mәseleler men memlekettik qoldau sharalaryn talqylady. 26 mamyrda ótken jiyngha Aqmola, Qostanay, Pavlodar jәne Soltýstik Qazaqstan oblystarynyng kәsipkerleri qatysty. 

Industriya jәne infraqúrylymdyq damu viyse-ministri Iliyas Ospanov ishki rezervter esebinen óndeu ónerkәsibindegi óndiristi $46 mlrd-qa úlghaytugha bolatynyn, sonymen birge Qazaqstan makroónir naryghyna qosymsha jalpy qúny shamamen $300 mlrd qúraytyn ónim jetkizuge әleueti bar ekenin habarlady.

Otandyq óndiristi damytu mýmkindigi joghary negizgi baghyttardyng qatarynda múnay-gaz mashinalaryn jasau, qúrylys materialdaryn, azyq-týlik jәne tynaytqyshtar shygharu, bolat ónimderin, aluminiy jәne mys salalarynyng tauarlaryn óndiru, temir rudasyn, maqta talshyghyn, jýn, bylghary óndeu jәne basqalar bar.

Tikeley memlekettik yntalandyru sharasy ayasynda biyl 500 mlrd tengeden astam somagha óndeu ónerkәsibindegi jobalardy, onyng ishinde Ónerkәsipti damytu qory men Qazaqstannyng Damu bankining jelisi arqyly qarjylandyru josparlanyp otyr.

Auyl sharuashylyghy ministri Erbol Qarashókeev qazirgi uaqytta respublikanyng agroónerkәsip kesheninde ong damu ýrdisi qalyptasyp otyrghanyn atap ótti. Búl rette memleket qarjylandyrudyng qoljetimdiligin keneytu jәne óndirilgen ónimdi ótkizuding jana naryqtaryn ashu boyynsha júmysty jalghastyryp keledi.

Mәselen, subsidiyalaudy reformalau bóliginde biznes-qoghamdastyqtyng úsynystaryn eskere otyryp, sybaylas jemqorlyq tәuekelderin tómendetuge baghyttalghan, biraq qoldanystaghy jýiening negizgi konturlaryn saqtay otyryp, naqty ózgeristerdi kózdeytin ózara mәmilege negizdelgen núsqa әzirlendi.

Sonymen qatar Birynghay aqparattyq jýieni engizu shenberinde auyl sharuashylyghy óndirushilerine subsidiyalardyng qoljetimdiligin arttyru ýshin kezek tәrtibimen berilgen ótinimderdi qanaghattandyrugha kepildik beretin «kýtu paraqtary» iske qosyldy. Jalpy, biyl auyl sharuashylyghyn subsidiyalaugha keminde 425 mlrd tenge bólinetin bolady.

«Agrarlyq nesie korporasiyasy» AQ arqyly biylghy kóktemgi egistik júmystary men oraq nauqanyna 140 mlrd tenge bólindi, onyng 70 mlrd-y orta merzimge arnalghan qarajat jәne kelesi jylghy sәuir aiyna deyin qaytarylady.

Nesiyeleuge keletin bolsaq, forvardtyq satyp alu baghdarlamasy jalghasady. «Azyq-týlik korporasiyasy» ÚK» AQ arqyly 71 mlrd tengeden astam qarjy, sonday-aq auyl sharuashylyghy jәne mal azyghyn dayyndaugha arnalghan tehnika satyp alu ýshin «QazAgroQarjy» AQ-nyng jarghylyq kapitalyn úlghaytugha 20 mlrd tenge bólinedi. Sonymen qatar barlyq ónirlerde Soltýstik Qazaqstan oblysynyng tәjiriybesine sýiene otyryp, AÓK-tegi investisiyalyq jobalardy nesiyelendiru baghdarlamasyn iske asyru bastalady. Biyl ol arqyly 65 tauarly-sýt fermasynyng qúrylysyn salugha 100 mlrd tenge baghyttalatyn bolady. Nesiyelerdi 2,5%-ben 10 jyl merzimge, eng joghary mólsheri 5 mlrd tengege deyin beru josparlanyp otyr.

Otandyq mal sharuashylyghy ónimderin ótkizu naryqtaryn keneytu ýshin qazaqstandyq kәsiporyndardy eksporttaushylardyng sheteldik tizilimine engizu júmystary jýrgizilude. Býginde 3282 kәsiporyn óz ónimderin shetelge jetkizuge qúqyly.

Ósimdik sharuashylyghy ónimderine keletin bolsaq, songhy eki jylda qazaqstandyq 901 kәsiporyn Qytaydyng Bas keden basqarmasynyng reestrine engizilgen.

Kezdesuge qatysushylar jenildetilgen qarjylandyrudy úsynu, subsidiyalaudyng túraqtylyghyn qamtamasyz etu, óndiristi janghyrtu jәne avtomattandyru, injenerlik infraqúrylymgha qosylu, jer resurstarynyng qoljetimdiligi, shaghyn ónerkәsip aimaqtaryn damytu, óndiristegi otandyq ýlesti arttyru, eksportty qoldau, josyqsyz bәsekemen kýres jәne basqa da birqatar mәseleni talqylady.

«Enbek», «Qazaqstannyng jylyjay tehnologiyalary», «SNN», «Turkey PVL», «Raduga», «Asyl Farms», «Adal-Agro», «Asyl Farms», «TEHNOPARK KZ» jәne t. b. kompaniyalardyng basshylary sóz sóiledi.

Ortalyq memlekettik jәne jergilikti atqarushy organdardyng basshylary kóterilgen taqyryptar boyynsha egjey-tegjeyli týsiniktemeler berdi. Atap aitqanda, kezdesu barysynda birneshe týitkildi mәseleni sheshu joldary aiqyndaldy, qalghandary boyynsha Premier-Ministr uәkiletti vedomstvolargha tiyisti pysyqtau júmystaryn jýrgizudi tapsyrdy.

Álihan Smayylov Ýkimet orta biznesting jana óndiristerdi qúru jәne keneytu jónindegi bastamalaryn belsendi týrde qoldaytynyn atap ótti. Múndaghy memlekettik sayasattyng negizgi basymdyqtary qatarynda óndiristegi otandyq ýlesti arttyru, jana tehnologiyalardy engizu, kәsiporyndardy sifrlyq transformasiyalau, tereng óndeu tehnologiyasyna negizdelgen bәsekege qabiletti ónim jasau, zamanauy infraqúrylymdy damytu bar.

«Ol ýshin óndiris siklining barlyq kezeninde yaghni, shiykizat bazasynan bastap dayyn ónimdi ishki jәne syrtqy naryqtargha satugha deyin qoldau kórsetiledi», — dedi Premier-Ministr.

Ýkimet basshysy biyl industriyalandyru jelisi boyynsha 1 trln tengeden astam somagha 170 jobany, AÓK-te jalpy qúny 540 mlrd tenge bolatyn 300 jobany iske asyru josparlanyp otyrghanyn aitty. Sonymen qatar salyqtyq jәne kedendik artyqshylyqtar tizbesi, onyng ishinde dayyn ónimdi eksporttaushylar ýshin keneytilude. Jergilikti dengeyde jer uchaskelerin bólu, infraqúrylym jýrgizu jәne әkimdikterding qúzyretine kiretin basqa da mәseleler boyynsha qoldau kórsetiledi.

Álihan Smayylov memlekettik qoldau sharalarynyng tiyimdiligin arttyru da manyzdy baghyt ekenin atap ótti.

«Memleketten qoldaugha ie bolghan biznes subektileri óz óndirisin keneytip, shiykizattyq emes ónim shygharu kórsetkishining ósuin qamtamasyz etuge tiyis. Múnda ishki naryqty otandyq tauarlarmen qamtamasyz etuge basymdyq beru kerek. Árbir joba boyynsha naqty ekonomikalyq nәtiyjege qol jetkizu kerek, búl ekonomikany odan әri әrtaraptandyrugha jәne túraqty júmys oryndaryn qúrugha ýles qosady», — dedi Ýkimet basshysy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1676
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2054