Dýisenbi, 22 Shilde 2024
Janayqay 5575 39 pikir 27 Mamyr, 2023 saghat 13:15

Elimizdegi eng ýlken uran kenishi satyldy...

Ýkimet nege ýndemey otyr?!.

Otyz jyl boyy halyqqa búiyrmay kelgen halyq qazynasyn halyqqa qaytaratyn uaqyt jetti! Sondyqtan da Preziydent Toqaev «Halyqtan úrlanghan aktivterdi elge qaytaryp, әdildik ornatuymyz kerek» dep mәlimdedi. Últtyq mýddemizdi qorghap kele jatqan “Aq jol” partiyasy jemqorlardyng jemsauynda shetel asqan qarjylarymyz ben qazynamyzdy qaytaru ýshin de on jyldan asa kýresip keledi. Byltyr 2022 jyly biz Qantar qasiretining shyndyghyn talap etip, ýkimet pen qúzyrly organdar 14 nauryzda parlamentke kelip esep bergende búl mәseleni taghy da kótergenbiz.

Jaqynda, aidyn-kýnning amanynda, tal týste tóbemizden jay týskendey jaghday boldy!
Elimizdegi eng iri uran ken orny, yaghny әlemdegi eng iri kenishterding biri
– «Budenovskoe» men Stepnogorsk tau-ken himiya kombinaty sheteldik kompaniyagha satylyp ketti! Búl mәmile turaly «Qazatomónerkәsip» últtyq atom kompaniyasynyng qarjylyq esepteri jariyalanghannan keyin ghana belgili boldy.

Ken ornyn satu jónindegi kelissózder men mәmile asa qúpiya, eng bastysy, onyng naqty iyesi – Qazaqstan halqynan jasyryn týrde ótken. Mәmile 2022 jyldyng sonynda, yaghny Konstitusiyagha ózgeris engizu boyynsha referendum ótkizilgennen keyin jasaldy. Konstitusiyanyng «Jer men onyng jer qoynauy jәne basqa da tabighy resurstar Qazaqstan halqyna tiyesili» degen 6-babyn attap, taptap ótken.

2022 jylghy 14 jeltoqsangha deyin «Budenovskoe» ken ornynyng iyesi Stepnogorsk tau-ken himiya kombinatyn britandyq kompaniyalar – GANBERG UK LTD ((60%) jәne GEXIOR UK Ltd (40%) baqylap otyrdy. Eki kәsiporyn da ofshordaghy DEGEVOL UK Ltd kompaniyasyna qarady. Ony Qazaqstanda tughan reseylik milliarder Vasiliy Anisimov pen ataqty Klebanovtar otbasy basqardy. IYә, biyl Ekibastúzgha “erekshe enbegi singen”, qaqaghan qantarda túzqalany múzqalagha ainaldyrghan atyshuly Klebanov.

Kz.expert sayty jazghanday, Klebanovtargha ken ornyn satudan týsken 1 milliard dollar Shveysariya bankine baryp týsipti. Yaghni, aqsha ofshorgha ketti, al Qazaqstan qazynasyna týk te joq, tipti salyq retinde de kók tiyn da týspegen. Halyq taghy da óz qazynasynan qaghyldy!

Mәselen, qazaqstandyq jәne sheteldik BAQ keninen taratqan
«Bloomberg agenttigining habarlauynsha, ótken jyldyng sonynda aksiyalarynyng 75 payyzyna iyelik etetin «Samúryq-Qazyna» qorynyng talaby boyynsha, «Qazatomónerkәsip» kompaniyasy ken oryndaryn birinshi kezekte satyp alu qúqyghyn paydalanudan bas tartqan.
Sonymen qatar, bir jarym jyl ishinde, «Qazatomónerkәsip» kompaniyasynda reseyliktermen jasyryn kelisimge qarsy shyqqan eki basshy men ýsh top-menedjer auystyrylghandyghy habarlanghan. Búl asa nazar audaratyn jaghday!

Sonda “Samúryq Qazynamyz” qazynamyzdy shetelge taratumen ainalysa ma, qay elding mýddesine júmys istep otyr? “Samúryq-Qazynanyn” Reseymen sybaylasqan saudasyna qarsy bolghany ýshin qudalanghan bes azamat kim? Olardy qayda auystyryp jiberdi?!.
Negizi, Halyq qazynasyn úrlap satqandar men ony qorghaghany ýshin quylghan patriot menedjerlerding oryndaryn auystyru kerek shyghar. El jaqsy biletin, kezinde urandaghy últtyq mýddeni qorghaghany ýshin on jyl týrmede otyryp kelgen «Jәkishev isi» jalghasyp jatyr ma?

Aytpaqshy, «Qazatomónerkәsip» últtyq atom kompaniyasynyng eks preziydenti Múhtar Jәkishev búl oqigha turaly Armanjan Baytasovpen súqbatta aiyptau pikirin bildirdi.
“Amerikandyqtar maghan habarlasty. “QazAtomprom” RosAtomnyn” filialy ma?”Qalaysha Resey oligarhy Qazaqstannan súramay-aq onyng qymbat ken baylyghyn ózge elge satyp jiberedi?”-dep tanghalyp súrady.
IYә, Qazaqtyng eng ýlken uran kenishi satyludan Klebanovtargha 1 milliard 200 million dollar tólendi, al Qazaqstangha eshqanday payda týsken joq”-deydi elimizdegi atom ónerkәsibining atyshuly tarlany.

Qazaqsha aitqanda, Qazaqstannyng uran kenishin reseylik oligarh “Rosatomgha” 1 milliard 200 million dollargha satyp jiberedi, al qazyna iyesi qazaqqa týk te joq!?. Eng bolmasa, halyqqa salyq retinde de bir tiyn týspegen?!.

Mәmile somasy jariyalanbaghanmen 1,6 mlrd. dollar turaly sóz bar.
Búl rette «Budenovskoe» ken ornyndaghy uran qory 114,2 myng tonnany qúraytynyn, onyng aqshalay balamasy shamamen 12 mlrd. dollar bolatynyn atap ótken jón.

Nelikten «Qazatomónerkәsip» satyp aludyng basym qúqyghynan bas tartty? Bas tartqyzudy bas salyp talap etken “Samúryq Qazynanyn” qanday oiy bar?!.

Búl energetikalyq, ekonomikalyq, tipti últtyq qauipsizdik mәselesi derlik strategiyalyq manyzy bar elimizdegi eng ýlken ken ornyn satugha rúqsat bergender kimder?

Batys әlemining Reseyge qarsy ekonomikalyq sanksiyasy jaghdayynda, ken ornyn baqylaudy joghaltudan Qazaqstan jer qoynauyn paydalanudan týsetin salyq týsiminen de airylu qaupi bar.

Uran naryghy – әlemdik ekonomikanyng erekshe sektory. Búl sektordyng 90 payyzynan astamyn birneshe iri uran óndirushi kompaniyalar baqylaydy. Álemdik uran óndirisining ýshten ekisinen astamy 3 elge tiyesili: Qazaqstan, Kanada jәne Avstraliya, búl rette Qazaqstan ýlesine 45 payyz keledi. Yaghni, uran óndiruden Qazaqstan 2009 jyldan beri әlemde kósh bastap túr.
Jabyqtyghy saldarynan, uran naryghy óte túraqty bolyp sanalady, sondyqtan investisiyalar ýshin óte perspektivaly obekt bolyp tabylady.

Endeshe Qazaqstan osynday zor baylyghynan airylghanyn әlemning basty búqaralyq aqparat qúraldarynan bastap, qazaq baspasózi de jarysyp jazyp jatqanda, búl shuly oqighagha nege bizding ýkimet ýndemey otyr? Ayyptalyp jatqan “Samúryq” qúsymyz nege qúmgha basyn tyghyp alghan? Qazaqtyng qazynasyn qazaqtan súramay satyp jibergen “Qazatomóndiris” kompaniyasy nege tis jarmaydy?
Baspasózde aiyptalyp jatqan Klebanovtar nege týsinik bermeydi?
Atyshuly oligarh búnyng bәri shyn bolmasa, resmy mәlimdeme jasap, aiyptap jazyp jatqan BAQ-tardy nege sotqa bermeydi?!.

Bizding Bas prokuratura men Sybaylas jemqorlyqqa qarsy
agenttik qayda qarap otyr? Qazaqtyng qúday bergen qazynasy Resey milliarderi Anisimov pen ózimizding oligarh Klebanovtardyng qay ata-babasynan qalghan múra edi? Olargha búl halyq baylyghyn qashan, kim bergen? Ne ýshin bergen?

Bas prokuratura men Sybaylas jemqorlyqqa qarsy
agenttik atalmysh mәlimetterdi tekserui, al dәleldengen jaghdayda qarjyny týgel elimizge qaytaruy jәne kinәlilerdi jauapqa tartuy tiyis.

Jalpy strategiyalyq manyzy bar ken oryndarynyng shetelge satyluy boyynsha qatang tekseru jýrgizip, barlyghynyng zandylyghyn anyqtau qajet.

Konstitusiyamen qorghalghan halyq qazynasyn, memleketimizding últtyq ekonomikalyq mýddesin qorghaudy talap etemiz.

Qazybek Isa

Abai.kz

39 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1356
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2138
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2173