Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3334 0 pikir 20 Mamyr, 2013 saghat 07:15

Súltan Han Aqqúlúly. Alash kósemi shetel aspay, ózin Mәskeu torynda ústaugha nege kóndi? (Basy)

Nemese Álihan Bókeyhan ómirining «mәskeu kezeni» turasynda (1922-1937)

Álihan Bókeyhan ómirining 1922 jylghy jeltoqsannan 1937 jyldyng qyrkýiegine deyin 15 jylgha derlik sozylghan aqyretti «mәskeu kezeni» de әli jan-jaqty zerttelmegen, júmbaghy jetip-artylatyn sәtining biri. Alash kósemining Mәskeuge óz yqtiyarymen qonys audarmaghany, A.Baytúrsynúlynyng sózimen aitqanda, «aydan anyq, sýtten aq» [№ 1-suret]. Ony songhy jyldary Reseyding birqatar memleket múraghatynan tabylghan tyng qújattar búltartpay dәleldeydi. Búl qújattardan, atap aitqanda, Týrkistan avtonomiyasynyng birinshi basshylary Túrar Rysqúlúly men Súltanbek Qojanúlynyng [№ 2-suret], Qyrghyz (Qazaq) oblystyq komiytetining hatshysy Korostyvlevtin [№ 3-suret], 1927 jyldyng mamyrynda IY.Stalinning qúpiya jedelhattary [№ 4, 5-suret], NKVD-nyng tergeu materialdary men Býkilreseylik Ortalyq atqaru komiytetining (BOAK) hattamalary  jәne t.b., Alashorda avtonomiyasynyng basshylary men mýshelerine jәne belsendilerine 1919 jyly raqymshylyq jariyalanuyna qaramastan [№ 7-suret], Á.Bókeyhannyng 1922 jyly tútqyndalyp, onyng izinshe Mәskeuge aidaluy, 1926 jyly Aqtóbede tútqyndalyp, Mәskeudegi Butyrka týrmesine jabyluy jәne t.b. bir qaraghangha júmbaq kórinetin talay oqighanyng syryna tiyanaqty jauap beredi.

Nemese Álihan Bókeyhan ómirining «mәskeu kezeni» turasynda (1922-1937)

Álihan Bókeyhan ómirining 1922 jylghy jeltoqsannan 1937 jyldyng qyrkýiegine deyin 15 jylgha derlik sozylghan aqyretti «mәskeu kezeni» de әli jan-jaqty zerttelmegen, júmbaghy jetip-artylatyn sәtining biri. Alash kósemining Mәskeuge óz yqtiyarymen qonys audarmaghany, A.Baytúrsynúlynyng sózimen aitqanda, «aydan anyq, sýtten aq» [№ 1-suret]. Ony songhy jyldary Reseyding birqatar memleket múraghatynan tabylghan tyng qújattar búltartpay dәleldeydi. Búl qújattardan, atap aitqanda, Týrkistan avtonomiyasynyng birinshi basshylary Túrar Rysqúlúly men Súltanbek Qojanúlynyng [№ 2-suret], Qyrghyz (Qazaq) oblystyq komiytetining hatshysy Korostyvlevtin [№ 3-suret], 1927 jyldyng mamyrynda IY.Stalinning qúpiya jedelhattary [№ 4, 5-suret], NKVD-nyng tergeu materialdary men Býkilreseylik Ortalyq atqaru komiytetining (BOAK) hattamalary  jәne t.b., Alashorda avtonomiyasynyng basshylary men mýshelerine jәne belsendilerine 1919 jyly raqymshylyq jariyalanuyna qaramastan [№ 7-suret], Á.Bókeyhannyng 1922 jyly tútqyndalyp, onyng izinshe Mәskeuge aidaluy, 1926 jyly Aqtóbede tútqyndalyp, Mәskeudegi Butyrka týrmesine jabyluy jәne t.b. bir qaraghangha júmbaq kórinetin talay oqighanyng syryna tiyanaqty jauap beredi.

Alayda, 1919 jyldyng sonyna qaray Qazaqstangha Sovet ókimeti ornaghannan keyin Alashorda últtyq avtonomiyasynyng basshysy retinde jana ókimetke qaruly qarsylyq kórsetken ózi men ýzingilesterin ne taghdyr tosyp otyrghanyn Alash kósemi boljay almady ma? Sovet ókimeti ózi men ýzengilesterine raqymshylyq jariyalaghansha Semey ónirinde jasyrynyp jýrgen Qyr balasy - elaghasy ózining daryndy sayasy shәkirti әri izbasary - Mústafa Shoqaymen birge nemese onyng izinshe nege shekara asyp ketpedi? Ázirshe tarihy qújat týrinde negizdemesi joq bir mәlimetke sәikes, 1919 jyldyng sony men 1920 jyldyng basyna deyin Alashorda tóraghasy jaqyn ýzengilesterimen Qytaygha ótip, biraz uaqyt Shәueshek manynda jasyrynyp jýrgenge de úqsaydy. Sibir men Qazaqstanda sovet ókimetinen oisyray jenilgen aqtar qozghalysy kósemderining deni, onyng ishinde әsirese Orynbor jәne Sibir kazak әskerlerining atamandary A.Dutov, B.Annenkovtyng óz әskerlerimen Qytay asyp ketkenderin úmytpasaq, olarmen antiybәlshebektik odaq qúryp Qyzyl әskerge qarsy soghysqan Alashorda kósemderining de, onyng ishinde sovet ókimetining 1919-1922 jyldardaghy qújattarynda jazylghanday, «Shyghys Alashordany bastaghan Bókeyhanov toby» [№ 8-suret]1 Shәueshekti nemese Shyghys Týrkistannyng ózge bir qalasyn panalauy shyndyqqa әbden-aq janasar edi. Búl topqa Á.Bókeyhannyng ózi, R.Mәrsekúly, H.Ghabbasúly, M.Dulatúly jәne basqalar jatatyn.

Biraq tarihtan belgili, ne Alash kósemi, ne ýzengilesteri Qytay aspay, jana ókimet ózderine raqymshylyq jariyalaghan son, elge oraldy. Nege shetelge ketpedi? - degen zandy súraq sol kezde-aq kýn tәrtibine shyghyp, oghan tiyanaqty jauap izdegen adam da az bolmaghan kórinedi. Solardyng biri - Alash qayratkeri, ghalym, jazushy, dramaturg, jurnalist Qoshke (Qoshmúhamed) Kemengerúly 1924 jyly Mәskeude basylyp shyqqan «Qazaq tarihy» atty ocherkinde mynaday jauap jazypty: «basqa júrttardyng basshylary tyrym-tyraqay bolyp shet patshalyqtargha shyghyp ketkeninde, Álihannyng qonys audarmay qaluy da - elin sýigendikke dәlel».2

Á.Bókeyhannyng 1917 jylghy tónkeriske deyingi de qiyan-keski kýres jolynda aldynan qashu-qashpau mәselesi kóldeneng shyqqan taghy bir manyzdy sәti bolghan-dy. Búl sәt Q.Kemengerúlynyng pikirin tolyq rastaydy. Atap aitqanda, I Memlekettik dumagha saylanu nauqanyn jýrgizu ýshin Semeyge kele jatyp, 1906 jyldyng 8 qantarynda Kereku [Pavlodar] týbindegi Túzqala kentine [Yamyshevskiy poselkasy] ayaldaghan sәtinde Á.Bókeyhan tútqyndalyp, eshbir tergeusiz-sotsyz 4 ay Pavlodar, Omby týrmesinde otyrady. Túzqalada ústalghan kezinde Semeyden Turaúl Abayúly, Kәkitay Ysqaqúly Qúnanbay bastaghan dostary bir top, Túzqaladaghy qazaq dostary ekinshi top bolyp ony qashyrmaq bolghan. Biraq dostarynyng eki tobyn da tanyrqatyp Álekeng qashudan bas tartqan. Búl joly da Alash kósemi elining amandyghy ýshin janyn da, ómirin de qúrban etuge qashan da әzir ekenin bayqatsa kerek. Búl sәtti Álihan 1915 jyly Kәkitaygha arnaghan múnaqyp-maqalasynda bylay dep eske aldy:

«Yanuar basynda 1906-ynshy jyly Kerekuden Semeyge barugha shyqqan meni ústasyn degen Semeyge habar kelgen. Marqúm Omarbek pen Kәkitay hәm ózge aty teris dostar meni qashyrtpaq bolyp, maghan qarsy ýsh atpen «B»-ny jibergen. Búl men ústalghan Túzqalagha [jergilikti qazaqtar Yamyshevskiy kentin «Túzqala» dep atasa kerek. Qúrast.] bir kósh qana jetpey, ústalghandy esitip, keyin qaytty. Biraq ol kýni men «B-gha» jolyqsam da, qashpaq emespin. Eger men onda qashsam, qyrgha otryad shyghyp, qazaqty hor qylmay ma?

Meni Túzqalada kýzetke alyp, qarauylshy bir qazaq-orys [atty kazakty aityp otyr.]  qoyyp, meni ústaghan orystar bir ýige tamaq ishuge ketti. Sonda maghan jiylyp kelip Túzqala kisileri «qashyrayyq, qash!» - dedi. Meni ústamas búryn, maghan Kerekuden «S» quyp keldi, «qashayyq» dep.

Keregi men bolsam, men qashpaymyn, abaqtyda bir kisi jatqany júrt qor bolghanynan  ynghayly bolar dedim «S»-gha».3

Áriyne, Á.Bókeyhannyng elin jan-tәnimen sýigendigine kýmәn bar ma! Áytse de Q.Kemengerúlynyng tapqan jauaby Alash kósemining elde qaluynyng qyr-syryn, bar júmbaghyn ashyp bermeydi. Tiyanaqty jauapty Álekenning elde qalghannan keyin sovet ókimeti túsyndaghy is-qimylynan qarastyrghan dúrys.

Eng aldymen Týrkistan ASSR Ortalyq atqaru komiyteti (OAK) tóraghasynyng orynbasary Súltanbek Qojanúly men Týrkistan Halyq komissarlar kenesining (HKK) tóraghasy Túrar Rysqúlúlynyng Resey Federasiyasy últtardyng isteri boyynsha halyq komissary (narodnyy komissar po delam nasionalinostey RSFSR) Iosif Stalinge joldaghan jedelhatyn alayyq. Jedelhat 1922 jyldyng qazan aiynda Tashkentten jóneltilgen. Ony alghan jaqtyn, yaghny RK(b)P OK-ning hatshylyghy Burosy [Buro sekretariata SK RKP (b)] mórindegi jazugha qaraghanda, qújat 1922 jyldyng 31 qazanynda Kremlige jetip tirkelgen. Al jendelhattyng naqty qay kýni jóneltilgeni kórsetilmepti. Jedelhattyng mәtini tómengidey (mәtini qajetti tolyqtyrularmen berilip otyr):

«Moskva[.] SK RKP [.] Stalinu.

Iz Tashkenta  4757  76   23  15  40 a [?].

Rasporyajeniyem vlastey Kirrespubliky 14 oktyabrya [v] Karkaralinske arestovan Alihan Bukeyhanov[.] Prinimaya vo vnimanie dekret [ob] amnistiy Alash-Ordinsam[,] slabui svyaz[i] Sovvlasty [s] massoy korennogo naseleniya Kirgiziiy[,] atmosferu[,] sozdavshuiysya [v] rezulitate rabot poslednego sezda Sovetov Kirgiziiy[,] [a] takje uchityvaya vozmojnosti neblagopriyatnogo otrajeniya etogo soobsheniya [v] massah kirnaseleniya, schitaem neobhodimym prosiyt[i] Vas vmeshatisya [v] eto delo y [v] sluchae otsutstviya osnovaniya[,] predlojiyt[i] nemedlenno osvobodiyt[i] Bukeyhanova iz pod aresta[.] 564 ---

Zam predsedatelya TurSIKa Hodjanov.

Predsedateli Sovnarkoma Ryskulov» (№ 2-suretti qara).4

Jedelhattyng mәtinen ol jyldary әli Qyrghyz jәne Týrkistan avtonomiyalaryna bólingen sovettik Qazaqstannyng S.Qojanúly, T.Rysqúlúly syndy birinshi basshylarynyng últ kósemi - Á.Bókeyhandy naqaq aiyp taghu men negizsiz qughyn-sýrginnen qorghaugha tyrysyp baqqanyn kóremiz. Odan da manyzdysy - olardyng tizip keltirgen uәjderi Kremlide otyrghan bәlshebek kósemderining nazaryn eleng etkizgen. Oghan Reseyding memlekettik әleumettik-sayasy tarih múraghaty (RGASPI) qorynan alynghan kelesi qújat dәlel bolady.

Birinshi qújat - RK(b)P OK hatshylyghynyng 1922 jylghy 2 qarashadaghy mәjilisi hattamasynyng 39-tarmaghy. Onda Á.Bókeyhannyng tútqyndaluy sebebi turaly Qyrghyz oblystyq komiyteti [Kirobkom] men Bas sayasy basqarmadan [GPU] súratyp anyqtaugha núsqau berilgen. Ekinshi qújat - Korostylev degen Kirobkom hatshysynyng osy súraugha jauap retinde Orynbordan 11 qarashada jibergen «asa qúpiya» jedelhaty. Endi osy jedelhattyng mazmúnyna nazar audarayyq:

«Strogo sekretno.

Moskva. SK eRKaPe.

Vashu 17742-6127/? Arest Bukeyhanova vyzvan sistematicheskim nepodchiyneniyem rasporyajeniyam KSIYK[,] namereniyem bejati [v] Turkestan[,] likvidasiey rukovodyashey neloyalinoy chasty Alash-Ordy [v] Semipalatinskoy guberniiy[,] iymeiyshey svyazi [s] Mongoliey[,] razlagayshey kirgizskui molodeji № 75 (?!).

Sekretari Kirobkoma       /Korostylev/.

«11» noyabrya - 22 g. gor. Orenburg[,] Sovetskaya ul. № 37[.] «KirObKom» [№ 3-suret].5

Korostylev «Á.Bókeyhannyng tútqyndaluyn Týrkistangha qashu niyetimen» jәne «Semey gýbernesindegi Alashorda basshylyghynyng Sovet ókimetine qyryn qaraytyn jәne Mongholiyamen baylanysy bar bóligin joymen» (!?) týsindiredi. Búl jedelhatta eng birinshi kezekte «likvidasiya rukovodyashey neloyalinoy chasty Alash-Ordy [v] Semipalatinskoy gubernii» degen jolyna airyqsha nazarghan dúrys. Sebebi, orys tilindegi «likvidasiya» degen sóz «kózin qúrtu», «kózin joi», jalpaq tilmen aitqanda - «óltiru» degen maghynany beredi. Demek, Qazobkom basshylyghynyng aldyna «Semey gýbernesindegi Alashorda basshylyghynyng Sovet ókimetine qyryn qaraytyn jәne Mongholiyamen baylanysy bar bóliginin» kózin qúrtu, jon mindeti qoyylsa kerek. Birinshiden, sóz eng aldymen Alashorda tóraghasy Á.Bókeyhan, onymen birge tútqyndalghan M.Dulatúly jәne Qytay asyp ýlgergen R.Mәrsekúly turaly bolyp otyrghanyna esh dau joq. Ekinshiden, Korostylev ózining jedelhatynda Kremlige (IY.Stalinge dep týsininiz) esep berip otyrghanyn anyq anghartady. Demek, Alashorda tóraghasyn Korostylev óz bastamasymen tútqyndamaghan, ol - últtardyng isteri boyynsha halyq komissary әri RK(b)P-nyng bas hatshysy IY.Stalinning núsqauyn oryndaushy ghana.

Sonymen qatar Korostylev «Týrkistan» dep ne Qytay qúramyndaghy Shyghys Týrkistandy (Shynjandy) aityp otyr ma әlde T.Rysqúlúly men S.Qojanúly basqarghan Týrkistan avtonomiyasyn núsqap otyr ma, týsiniksiz. Odan búryn, 1922 jyldyng qazanynda T.Rysqúlúly men S.Qojanúlynyng IY.Stalinge eshbir negiz bolmaghan jaghdayda, iske aralasyp Bókeyhandy dereu bosatugha núsqau beruin  ótingen jedelhatyn eske alsaq, Kremlige kelesi aida - qarashada jibergen qúpiya jedelhatynda Korostylevting sol ekeui basqarghan Týrkistan avtonomiyasyn núsqap otyruy da ghajap emes. Biraq, Alash kósemi Qazaq avtonomiyasyna qaraghan Semeyden Týrkistan avtonomiyasynyng astanasy - Tashkentke qonys audarsa, onysy qalay qashqany bolady? Olay deytin sebep: 1922 jyly Qazaq jәne Týrkistan - de-yre derbes avtonomiyalar bolyp eseptelse de, de-fakto - Reseyding qúramyna kiretin birtútas qazaq últtyq avtonomiyalar bolghany tarihy fakt. Ol bir. Ekinshiden, eger Alashorda tóraghasynyng Semey oblysymen shekaralas Shynjangha ne Mongholiyagha qashpaq niyeti bolsa, ol 1919 jyldyng sony men 1920 jyldyng basynda-aq nege shekara asyp ketpedi? Ýshinshiden, Á.Bókeyhan keyinirek, tútqyndalghan 1922 jyldyng qazanynda qashudy shyndap josparlaghan bolsa, onyng jolyn kesuge nemese tútqyndaugha Orynborda otyrghan Qazobkomnyng hatshysy Korostylevtyng nemese Sovet ókimetining qúryghy jeter me edi? Olay deuge ýsh birdey manyzdy sebep bar. Birinshisi, Smahan tóre Bókeyhannyng esteligine qaraghanda, 1921 jyldyng sonynan 1922 jyldyng qazanyna deyin Álihan 1 jylday óz auylynda - Qyzylaraydaghy qystauynda boldy.6 Gýlnәr Mirjaqypqyzy ózining esteliginde: «Ákem 1921-1922 jyldary Semey gubsotynda júmys istedi de, biz Komissarskaya kóshesindegi Ániyar Moldabaevtyng eki qabatty jekemenshik ýiinde túrdyq (keyin Abay muzeyi boldy). Ýstingi qabatynda biz - Dulatovtar, birinshisinde Álihan atekemning (Bókeyhanov) ýi-ishi jayghasqan edi... Ákem men Álihan Bókeyhanov atekemdi sovet ókimeti Semey týrmesine qamaytyn kezi - sol 1922 jyl»,7 - dep jazdy. Ekinshisi - 1920-30-jyldary Sovet ókimeti Qazaqstanda, onyng ishinde әsirese Semey ónirinde qyl ýstinde túrdy. «Qylyshtyng jýzimen, nayzanyng úshymen» ýstemdik ornatqan sovet ókimetining búqara halyqpen baylanysy, yqpal-bedeli joqtyng qasynda boldy. Oghan kóz jetkizu ýshin T.Rysqúlúly men S.Qojanúlynyng IY.Stalinge joldaghan jedelhatyna qayta oralyp, onyng myna joldaryn zer salyp oqyp qarayyq: «Prinimaya vo vnimaniye... slabuiy svyaz[i] Sovvlasty [s] massoy korennogo naseleniya Kirgiziiy[,] atmosferu[,] sozdavshuiysya [v] rezulitate rabot poslednego sezda Sovetov Kirgiziiy[,] [a] takje uchityvaya vozmojnosti neblagopriyatnogo otrajeniya etogo soobsheniya [v] massah kirnaseleniya, schitaem neobhodimym prosiyt[i] Vas vmeshatisya [v] eto delo y [v] sluchae otsutstviya osnovaniya[,] predlojiyt[i] nemedlenno osvobodiyt[i] Bukeyhanova iz pod aresta».

Ýshinshiden, Alash kósemining sonau 1905-1907 jyldarghy tónkeris kezinen kele jatqan senimdi ýzengilesining biri, joghary bilimdi zanger, advokat, publisist әri Alashordanyng kórnekti qayratkeri R.Mәrsekúly 1922 jyly Qytay asyp ketkende, Á.Bókeyhan osy ýzengilesimen birge ne onyng izimen shekara aspaq bolsa, oghan kim bóget qoya alar edi!?

R.Mәrsekúly últ kósemimen aqyldasyp-kenesip, aqyr ayaghynda Parijde jýrgen qandas-әriptesi M.Shoqaygha qosylyp, Kindik Aziya men Qazaqstandy etigimen taptaghan sovet diktaturasyna qarsy kýsh biriktiru maqsatymen Qytay asty ma әlde óz oiymen ketti me? Ol әzirshe júmbaq. Zertteushi N.Dulatbekovting «Abay.kz» saytynda jariyalanghan zertteu maqalasynda siltep kórsetken bir mәlimeti rastalsa, R.Mәrsekúly Qytayda júmbaq jaghdayda qaytys bolypty. Ol sovet chekisterining qúrbayn boldy ma әlde basqa ma, ol әli anyqtala jatar degen ýmit joq emes.

Al Alash kósemine oralsaq, Qazobkom hatshysy Korostylevting «Bókeyhanov Týrkistangha qashpaq niyeti boldy» degeni oghan naqaqtan-naqaq japqan jalasy bolyp shyghady. Al eger, birinshiden, Álekenning ózi 1906 jyldaghyday «keregi men bolsam, men qashpaymyn, abaqtyda bir kisi jatqany júrt qor bolghanynan  ynghayly bolar» dep oilamaghan bolsa, 1922 jyldyng qazanynda ony Qyzylaraydaghy qystauyna kelip tútqyndap, Qarqaraly týrmesine jabuy da, ekinshiden - elin tastap shyndap qashpaq bolsa, Sovet ókimetining oghan bóget bola qongy da ekitalay bolatyn.

1937 jyldyng shildesinde Alash kósemi Mәskeudegi kommunaldyq pәterinde aqyrghy ret tútqyndalyp, 27 qyrkýiekte ony ólim jazasyna kesken sot ókiminde bylay jazyldy: «Qyzyl Armiya Qazaqstanda aqtar men Alashorda әskerlerin talqandaghannan keyin, Bókeyhanov ózining jaqyn ýzengilesterining tobymen qazaq dalasynda sovet ókimetinen jasyrynyp jýrdi jәne sovet ókimetine qarsy jana kóterilis úiymdastyrghysy keldi; ol sovet ókimetine qarsy kýresten bas tartqan joq, kýresting tәsilin ózgertip - jalghastyra berdi» [týpnúsqa: «Posle razgroma Krasnoy Armiey belyh y Alashordinskih voysk v Kazahstane, Bukeyhanov s gruppoy svoih blijayshih soratnikov skryvalsya ot sovetskoy vlasty v kazahskih stepyah, y pytalsya podnyati novoe vosstanie protiv sovetskoy vlastiy; on ne otkazalsya ot boriby s sovetskoy vlastiu, a izmeniv ee formy - prodoljal»].8

Búl ýzindiden «Á.Bókeyhan sovet ókimetine qarsy jana kóterilis úiymdastyrudy shyn kózdedi me?» degen zandy saual tuady. Oghan ýzildi-kesildi bir-aq jauap bar: búl Alashorda kósemine taghylghan naqaq aiyp, baryp túrghan jala. Smahan tórening esteligine sensek, sovet ókimetining basshylary V.Lenin men IY.Stalin Orynbordan últtyq avtonomiyanyng astanasy - Alash qalasyna (Zarechnaya Slobodka, Semey) kóship barghan Alashorda ýkimetining mýshelerimen 1918 jyldyng kókteminde tikeley telefon jelisi arqyly baylanysqan song (Alashorda jaghynan sóilesken Á.Bókeyhan emes, H.Ghabbasúly boldy), qazaq kópesi Júmeke Orazalinning ýiinde ótken mәjiliste Á.Bókeyhan «biz nashar elmiz ghoy, bәlshebekterge qosylayyq» degendi úsynghanda, H.Ghabbasúly, Á.Ermekov jәne t.b. qarsy shyghyp, qalghandary qalys qalyp, últ kósemi býktemede qalady.9 Aqyr ayaghynda Alashorda tóraghasynyng osy úsynysy jýzege asady. Odan shyghatyn birden-bir tújyrym: sovet ókimeti ornaghannan keyin Alash kósemi, ózge últtardyng jetekshilerine, mysalgha, alghashqyda sovet ókimetin moyyndap, keyin bәribir shetelge qashyp ketken Bashqúrtstan avtonomiyasynyng tóraghasy Zaky Validiyge [Validov]10 qaraghanda, ózining sol 1918 jylghy kózqarasynan bir ainyghan emes. Yaghny qazaq halqynyng últtyq avtonomiya qúrugha tolyq qúqy barlyghyn moyyndaghan sovet ókimetine qarsy 1920-jyldardan keyin jana kóterilis ashudy maqsat etken joq. Sovet ókimeti men sosializmdi sýigeninen emes. Odan da manyzdysy: qazaq halqynyng sovet ókimetine qarsy qaytyp qaru kótermeuine birden-bir kepil retinde elaghasy elinde qaldy. Ózi shetel ketse, búqara halqynyn, әsirese Alash qozghalysy men Alashorda avtonomiyasyndaghy ýzengilesterining kýni ne bolmaq? Álekeng osyny oilady. Onyng elde qaluynyng eng basty syry mine osynda bolatyn. Ony bәlshebektik biylik kósemderi de jaqsy bildi. «Jana kóterilis úiymdastyrmaq boldy» degeni qyp-qyzyl jala bolatyn. Alayda, soghan qaramastan, 1922 jyly Alash kósemin tútqyndap Qarqaraly abaqtysyna japqanda, Korostylevting jedelhatynan kóz jetkizgenimizdey, dәl әlgi naqaq jalamen sol jyly-aq onyng kózin joymaq boldy.

Sózding toqeterin aitqanda, T.Rysqúlúly men S.Qojanúly jedelhatynyng jogharyda keltirilgen joldary IY.Stalindi tәubesine keltirip, Alash kósemin abaqtydan bosatudan jәne onyng ózi men sovetterge qyryn qaraytyn ýzengilesterining «kózin jong» pighylyn keyinge ysyryp qoydan basqa amal qaldyrmaghan. Alayda, IY.Stalin búqara halqynyng aldynda abyroy-bedeli sheksiz әri kirshiksiz Qyr balasy - elaghasy Álihandy tughan elinen alastatudyn, halqynan ajyratyp izolyasiyada ústaudyng súrqiya amalyn tapty. Alash kósemi týrmeden bosatysymen óz yqtiyarynsyz Mәskeuge kýshtep shaqyrtyp aldy. Onyng ýstine 1937 jyldyng qyrkýieginde oghan taghylghan resmy aiyptamada sózbe-sóz bylay jazyldy: «V selyah izolyasiy Bukeyhanova, kak neprimiromogo vraga Sovetskoy vlasti, ot kazahskih rabotnikov, okazyvaishego silinoe vliyanie na niyh, v 1922 godu on vyslan v Moskvu». Kýshtep degende Á.Bókeyhan, 1906 jyly Túzqalada [Yamyshevskiy poselkasy, Pavlodar] ústalghan kezdegi «keregi men bolsam, men qashpaymyn» degen sózin qaytalaghanday bolyp, sovet ókimetining búl kýshteuine de kóngendey boldy.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413