Songhy jyldary Qazaqstanda ajyrasqan otbasylardyng sany arta týsken. Statistika boyynsha, elimizdegi әrbir ýshinshi otbasy eki jaqqa ketuge bel buady. 2022 jyly Últtyq statistika burosy mәlimetine say 17 mynnan astam shanyraq shayqalghan. Olardyng ishinde ortaq balasy joq nemese erte jasta ýilengen erli-zayyptylardyng ajyrasyp ketu deregi joghary.

Qazaqstannyng qoghamdyq damu instituty jýrgizgen esepte otbasynyng búzyluynyng negizgi sebepteri retinde: júbaylardyng bir-birining kózine shóp saluy, tughan-tuystarynyng otbasy ómirine aralasuy, túrmystyq zorlyq-zombylyq, ishkilikke salynu, oiynqúmarlyq, júmyssyzdyq, qyzghanysh, baspananyng bolmauy, aqshanyng jetispeui atalady. Biz shanyraqtyng shayqaluyna taghy qanday sebepter bar ekenin anyqtau ýshin psiholog Gýljan Amangelidinovadan súhbat alyp kórdik.

– Elimizde qansha jas aralyghyndaghylar psihologqa otbasylyq mәseleler boyynsha jolyghady?

– Qazir ajyrasu óte kóp. Mening praktikamda 28-45 jas aralyghyndaghy adamdar otbasylyq mәsele boyynsha kóp keledi. Onyng basym bóligi, yaghny 90 payyzy әielder, qalghan 10 payyzy er adamdar. Shyndyghynda, búl qalypty jaghday. Kóbine әiel adam uayymdaydy, óitkeni әielder sezimtal, emosionaldy bolyp keledi. Sondyqtan otbasyndaghy kelispeushilikterden keyin birinshi bolyp kómekti әiel adam izdeydi. Er adamdar kóbine dostarymen sóilesu arqyly, ishimdik arqyly nemese júmysqa bar peyilimen berilu arqyly mәseleni sheshuge tyrysady. Qazirgi zamangha say trendke qaraytyn bolsaq, әielder kóbine blogerlerdi qaraydy, treningter men marafondargha qatysady, sol arqyly otbasyn saqtap qalu jolyn izdeydi. Erler men әielderding problemany sheshu joly, búl súraqqa kelu joly eki týrli bolady. Áriyne, júbaylar qosylyp birge psihologqa keletin kezder bolady. Biraq ol óte siyrek kezdesetin oqigha.

– Ajyrasudyng negizgi sebepteri retinde neni atap kórsetuge bolady?

– Biz múny ekige bólip qarastyrayyq. Syrtqy faktorgha qarajattyng jetpeui, opasyzdyq jasau, zorlyq-zombylyq, ishkilikke salynu, oiynqúmarlyq siyaqty is-әreketter jatady. Kóbine otbasynda osy syrtqy sebepterge baylanysty úrys-jaljal tuyndap, erli-zayyptylar ajyrasyp jatady. Adamdar psihologiyalyq kómek izdep kelgen kezde biz onyng jan-dýniyesine ýnilemiz. Nelikten osynday otbasy qúryldy? Ne sebepten olar otbasyn qúrugha sheshim qabyldady? degen súraqtardy taldap, analiz jasau arqyly biz jeke adamnyng ishki jan-dýniyesine ýnilemiz. Biz olardyng emosiyalaryna kóp kónil bólemiz. Aytylmay qalghan, týsinbey qalghan, әsirese, sezimin aityp jetkize almaytyn júptardyng arasynda kelispeushilik kóp bolady. Mәsele konfliktting boluynda emes, ony sheshu jolynyng qanday ekeninde. Ajyrasu – sol konfliktti sheshe almaghannyng saldarynan tuyndaydy.

Ishki faktorgha kóbine ózin ishtey kinәlau men úyat sezimi jatady.  Mysaly, júbaylardyng bireui kózge shóp salady deyik, biraq ekinshisi bilse de, shydap jýredi. Olar ashylyp әngimelespeydi, «nege búlay boldy, nelikten shóp salugha bardy» degen súraqtar qoyyp, talqylamaydy. Kóbinese, kýieui opasyzdyq jasaghan әiel ózin ishtey kinәli sezinui mýmkin.

«Ol maghan ýy berdi, túratyn jer berdi, meni baghyp jatyr. Sondyqtan men oghan qaryzbyn. Qolda bargha qanaghattanbay otyrmyn. Mening shydauym kerek, búl isine kónuim kerek» dep oilaydy.

Biraq syrttay «er adamnyng bәri kózge shóp salady, uaqyt óte kele qoyady» dep ózin-ózi júbatugha neshe týrli sebepter oilap tauyp jatady. Taghy bir otbasylar bar, kóbine әielderi zorlyq-zombylyq kórip ómir sýrip jatady. Olar zorlyq-zombylyqty qalypty nәrse dep qabyldauy mýmkin. Biraq erte me, kesh pe júptardyng birining әli ketkende, olar ajyrasady. Keyde kerisinshe, ýilengenine bir-eki jyl tolghanda, ne bolmasa birneshe aidan keyin ajyrasyp jatady. Onyng sebebi, júptyng bir-birimen ýilespeui.

Bizding psihikamyzda mynaday nәrse bar, biz bir obrazgha ýilenemiz. Kishkentay kezden bastap mida әiel adam men er adamnyng obrazy qalyptasady. Otbasy, әleumettik orta, әleumettik jelilerding yqpalymen basymyzda belgili bir obrazdar payda bolady. Biz keyin adamymyzdy kezdestirgen kezde, sol midaghy obrazgha sәikes kelse, otbasyn qúramyz. Biraq uaqyt ótken sayyn onyng bәri seyilip, joq bolyp ketui mýmkin. Sol obrazgha ghashyq bolu úzaq uaqytqa sozylmauy mýmkin.

Sondyqtan adamdar konfliktke keledi, «sen meni týsinbeysin, estimeysin» degen renishter payda bolady. Mysaly, eki jas bir-birin únatyp qosylady, sosyn bir-eki jyldan keyin janjaldar bastalady. «Biz ýilengende sen onday emes edin, aqsha tabatyn edin, qazir tappaysyn» deydi. Sol sәtte múnyng sebebin izdep, qaraytyn bolsaq, әielding әkesi de búryn júmys istemey, ýide otyrghan, tek anasy zyr jýgirip, tabys tauyp, balalaryn oqytyp, ayaqqa túrghyzghan boluy mýmkin. Keyin sol otbasynyng qyzy ishki problemasymen ainalyspaghandyqtan әkesining obrazyndaghy er adamgha túrmysqa shyghady. Er adam da sol óz otbasyndaghy adamgha úqsaytyn qyzgha ýilenip jatady.

Otbasyn qúrghan song ýiding mayda-shýide tirligi, qonaq kýtu, bala-shaghagha qarau siyaqty sharualar qosylghanda atalghan mehanizmder júmys istemey qalady da, kezindegi midaghy obraz seyiledi.

Taghy bir jayt, qyz bala bir ýige kelin bop týsedi, sodan keyin búryn airanday úiyp otyrghan otbasynda janjal bastalady. Sebebi, qyz balanyng ósken otbasynda úrys-janjal kóp bolghan. Ákesi úrady, anasy qashady degen siyaqty. Sol kórgenin bala kezden miyna sinirip ósedi.

Er adam jaghynan da solay. Eger bala kezinde berekesi ketken otbasynda ósse, ózi qúrghan otbasyn da solay qalyptastyrady. Qyz ben jigit bolyp jýrgende, bir-birin syilaydy, mahabbat, sýy bar , bir-birin sózsiz úghynady. Biraq uaqyt óte kele óz shanyraghyn qúrghan son,  sol úyada kórgenin isteydi. Osy shema júmys istep túrady.

Búlardan bólek, otbasyn qúrugha sanaly týrde dayyn emes, әli bala kýide asyghys ýilenu de bar. Ol adamnyng jasyna, dene túrqyna qaramaydy. Otbasyn qúru ýshin eng birinshi psihologiyalyq eresek bolu kerek. Onyng sipattamasy: kompromiske baru, bir-birin týsinu, qiynshylyqtan birge ótu, ony aita bilu, talap qoysa, neni talap etip jatqanyn týsinu, ózderi sheshe almaytyn kezde psihologiyalyq kómekke jýginu.

Áke-shesheden emosionaldy týrde ajyramaghan qyz, jigitter bolady. Ata-anasynyng janynan ketuge qorqady. Biraq ony ózi moyyndamauy mýmkin. Tughanda kindigi kesilse de, ómirde ajyramaghan. Múnday otbasylar da ajyrasyp tynyp jatady.

Abai.kz