- Mongholiya qazaqtarynyn óz ata júrtyna, qazaq jerine oralugha degen qúlshynystary bar ma? «Er tughan jerine, it toyghan jerine». Qazaq kóbeyse syrtta jýrgen qazaghymen kóbeymek. Qazaq týgili orys qytaydan qorqyp, jana tughan jas otbasyna qarajat bóle bastady. Eger ata-baba múra etken jerge ie bolamyz desek,biz qytaydan odan beter saqtanuymyz kerek,

- Mongholiya qazaqtarynyn óz ata júrtyna, qazaq jerine oralugha degen qúlshynystary bar ma? «Er tughan jerine, it toyghan jerine». Qazaq kóbeyse syrtta jýrgen qazaghymen kóbeymek. Qazaq týgili orys qytaydan qorqyp, jana tughan jas otbasyna qarajat bóle bastady. Eger ata-baba múra etken jerge ie bolamyz desek,biz qytaydan odan beter saqtanuymyz kerek,

-   Rahmet. Qúlshynystan búryn «jigerli ynta» bolghan. «Atajúrt», «Qara shanyraq» ataularyna mening qosarym - «Ýlken ýi». Qazaqtyng kóp boluy - dúrys jolgha qoyylghan demografiyalyq sayasatqa tikeley baylanysty. Mongholiyadaghy qazaqtar ósimtal edi. Qazir de jaman emes. Bir mysal keltireyin. 90-shy jyldardyng basynda Qazaq eline qonys audarghan Shәpesh Sekeyúly degen atamyzdyng bәibishesi Kýlshekey Júmahanqyzy 17 qúrsaq kótergen. Keyuananyng kózi tiri, 84 jasta. Óte talantty aqyn marqúm Jaqsybay Shәpeshúlynyng sheshesi. Jaqsybaydyng «Mazasyz shaq» jyr jinaghy Mongholiyada qayta jaryq kórgeni bar. Qazaqtyng kóbeygeni dúrys. Búghan «Qúrsaqtaghy sәbiydi qorghaudyng Últtyq baghdarlamasy» bolsa, tipten qúba-qúp. Jer әlemde qartayyp bara jatqan «aljyghan» últtar bar. Solardyng birine orys, ekinshisine qytaylar enedi. Al, qazaqtarda jana tughan sәbiyge «besikaqy», «qúndaqaqy» qatarly jәrdemaqylardy jaqsy bólu kerek. «Er tughan jerine, it toyghan jerine» degen maqalyna hakim Abaydyng sózimen jauap bersem: «Eski biyshe otyrmyn bos maqaldap».

- Ótkende Qazaqstan halqy assambleyasynyng kezekti qúryltayynda jazushy Dulat Isabekov Atajúrtyna oralghan 800 adamnyng Mongholiyagha qaytadan kóship ketkeni turaly aityp ashyna sóiledi. Mongholiya ýkimeti qazir qayta kóship kelgen júrtqa azamattyq berip jatqan kórinedi. Osy ras pa? Qayta kóship barghan bauyrlarynyzdy kezdestire aldynyz ba, olar ne deydi? Sol kezde Núrsúltan Ábishúly Talghat Mamashevty ornynan túrghyzghanda: «Ol jerde taghy basqa mәseleler bar. Dulat sen mәselening anyq-qanyghyn bilmeysin», - dep múrnynyng astynan birdeme dep kýbirlep edi.

Biz bilmeytin ne mәsele eken onysy? Ol qazaqtar nelikten qaytadan Mongholiyagha qaytyp ketti eken? Ózderinen bir aiyp boldy ma eken,estuiniz bar ma?

Bayqauymsha, Dulat aghanyng datynan búrynyraq Elbasy osy mәseleni estip,bylayghy júrt bilmeytin aqparatqa qanyghyp otyrghanday kórindi... (kim bilsin, mýmkin qatelesetin shygharmyn).

Qazir Monghol elinde qansha qazaq ómir sýrip jatyr? Kóbine nemen ainalysady? 1991jyldan beri Mongholiyagha qaytadan qansha qazaq kóship bardy?

-   Dulat Isabekov agha Assambleyanyng talmau jerinen úrdy. Meninshe búl qas jazushydan ghana shyghatyn janayqay. Mongholiya qazaqtarynda ghana kóshi-qon mәselesi aitylyp jatqan joq. Kóshi-qon kýlli qazaqtyng taghdyry, ózekjardy mәselelerining negizgisi. Shetin jýrgen ghúrbattardyng jan dauysyna ýn qosatyn oryn - Dýniyejýzi Qazaqtarynyng Qauymdastyghy. Búl orayda subiektivtik pikirge ghana jol ashyq. Talghat Mamashev degen kisini týsinuge bolady, әriyne. Jarlyqtay shyqqan patshanyng dausyna jazatayym birdeme aityp jaltaryp ketuding ózi sheberlik! Eger siz aitqanday «halyqta aiyp» bolsa, ony aiyqtyratyn da, mayyp qylatyn da biyliktegiler. Elbasynyng búl mәseleni bilmeui tipten mýmkin emes. Adam aghzasy úiqygha shomghanda jalghyz ghana oyau jatatyn mýshe - jýrek. Sol jýrek - memleket esebinde Patshada ghana boluy tiyis.

Resmy derekterge qaraghanda, әrqily jaghdayda azamattyqtan shygharylghan 110 azamattyng mәselesi Mongholiya Elbasy tarapynan sheshimin tapty.

- Qazaq atqa qonghanda «Áueli Alla, odan song ya aruaq» dep úrandaghan. Mongholiya qazaqtarynda osy senim saqtalghan ba?

«Atadan úl tusa iygi ata jolyn qusa iygi, ata jolyn qumasa barynan joghy iygi». Qazirgi qazaq qoghamyndaghy tendensiya: «Ata dәstýrin maqsúq etken adam eki jep biyge shyghady». Monghol elindegi qazaqtar ata dini, dәstýrine qanday?

- Búl súraqtargha jauap beru ýshin әueli Din degenimiz ne, osyghan toqtaluymyz jón siyaqty. Júrttyng bәri búl anyqtamany tolyq biletin sekildi. Ókinishtisi, Din anyqtamasy jýieli týrde bir izdilikpen bizding úghymgha naqty ene qoyghan joq. Úghymymyzdaghy «bos kenistik» - vakuum kóp. Bizding sanakózimizde Dinning qyr-syryn anyq kóre alatyn dәrmen joq. IYdeologiyalyq kesapattyng zardabynan zaghiptyqqa úshyraghan tústarymyz az emes. Al, últtyq órisimizde Din qaghidalaryn siniretin qyrtys bar. Din - ishki jan dýniyege senimning birtekti jýiesining yqpaly arqyly qalyptasuy kerek-ti. Mening úghymymsha din - ruhany haraket qory hәm ghúryp. Din - әldebireuler ýshin maghynaly ilim, úghym. Tipten bәzbireuler ýshin keri maghynaly әreket. Dindi әldeqanday riyasyz senimmen Úly Jaratushygha degen ishki búlqynghan oimen astastyra týsine almaymyz. Key kezde Dindi «opiummen» aiyrbastadyq. Din - nanym-senim, ómir sýruimning tәsili, kózqarasymnyng búlaghy, sayasatymnyng qúraly dep qaraytyndar bar. Kóz aldymyzda dindi otbasylyq ghúryptyng basy, últtyq mәdeniyetting qaynary dep qúrmetpen qaraytyndar bar da, ony joqqa shygharatyndar da kezdesedi. Daldadaghy bir eren kýsh mening sanamdy iyemdenip túr, men sol úly kýshting yqpalyndamyn dep kóretin sanaly orta әldeqashan qalyptasqan. Adamzat dәuirinde san myndaghan nanym-senimder bolghan. Antropologtar men dintanushylar payymy boyynsha shamamen 60 myng jyl búryn din payda bolghan. Bir sózben aitsaq «Adam atty annyn» sanasy qalyptasa bastaghan homoerotikus (ot jaghudy ýirene bastaghan tús), homonendertali (kiyine bastaghan tús) dәuirlerinde din turaly týsinik bolmasa kerek. Endeshe, homosapens - sana payym qalyptasa bastaghan tústan din turaly senim payda bolghan sekildi. Din - adamnyng menzeu qabyletimen týidey qúrdas. Batystyq mәdeniyettanudaghy ilim - mәdeniyetting rәmizdik jaghyn aita bastaydy. Mysaly, adam sanaly maqúlyq nemese homosapens. Al búdan song osynau sanaly jandy rәmizdik jan nemese jogharyda aitqan homosimbolikas degen úghymgha jeteleydi. Bizdegi sanaly tanbalar izi - til, sana, anyz, óner jәne din. Áriyne, búlardyng bәri adam atty sanaly maqúlyqtyng әmbebaptyghyna berilgen tәniry syi, kәde. Álemde segiz iri din órkeniyeti «egelik» etedi. Múnda Islam - Múhammed (s.gh.s), Hristos - Qútqarushy Isus, Buddizm - Shagjimuna, Hindu, Iudey, Kýnz, Shinto, Dao t.s.s. Daldadaghy kýsh turaly әlemde ýsh týrli kózqarastar kýshpen qalyptasty. Birinshiden, Ateizm - tendessiz kýsh joq dep kóretin qúbylys, ekinshiden, Teizm - tendessiz kýsh bar dep kóretin qúbylys, ýshinshide Agnostisizm - ekeuine de aiyrym bere almaytyn qúbylys. Bir qyzyghy, Kýnz bolsa atalmysh kózqarastardyng keybirin joqqa shygharady. Dinder óz uaghyzdary arqyly óz órkeniyetterin jasaydy. Mysaly, batysta órkeniyetting irgetasy Hristiandarda dep kóriledi. Ýndistanda Hindularda órkeniyet bar dese, Islam órkeniyeti músylmandar әlemin sharyqtata týsti.  Qytayda Kýnz men laosizm órkeniyeti әspetteledi. Tek bir ghana últqa tәn qyzmet etetin dinder de bar. Olar Ýndi últy ýshin - Hindu, Jóitter ýshin Iahva qúdayyna sengen Iudeyler. Al, Japoniyada últ dini - Shinto. Órkeniyetin qalyptastyra almaghan din - Buddizm. Qazaqstanda Halyqtar Assambleyasy qúryltayyna kelip «qauyshyp» jatqan Islam, Hristos, Iudeylerdi «aghayyndy dinder» dep ataydy. Ghylymda olardy Monteizmge teneydi. Al kópqúdayylyqty dәripteytinder de bar. Ony - Poliyteizm dep ataytyn shyghar.

Bayan-Óliyde túratyn qazaqtar nanym-senimining negizin osylardyng birinen tauyp aluynyzgha bolady.

- Qúrmetti mongholiyalyq bauyrymyz, sizge kókeyde bayaghydan jýrgen bir saualymdy qoyghym keledi: Mongholiyadaghy qazaqtardyng tili qanday dәrejede? Múnghylsha bolyp ketken be әlde taza qazaqsha ma? Qazaqtardyng qanday salt-dәstýrlerin ústanasyzdar? Sizderdegi qazaqtardy esh assimilyasiyagha týspegen naghyz qazaqtar qataryna jatqyzugha bola ma? Orystanghan bizder ýirenetin neleriniz bar?

- Mongholiyadaghy qazaqtardyng jalpy sany 140 myng shamasynda. Statistikalyq mәlimet ótirik aitpasa kerek. Til shúbarlyghy bar. Ásirese Bayan-Ólgiy aimaghynan basqa jerde túratyn qazaqtarda tildik daghdarys beleng alyp bara jatqan qúbylys. Salt-dәstýrler qaqynda tarih ghylymdarynyng doktory marqúm Biyqúmar Kәmalashúlynyng balasy qúrastyrghan songhy enbegin oqyghandarynyz jón dep oilaymyn. Assimilyasiya mәselesi Bayan-Ólgiy qazaqtary ýshin «tis auruynday» mәsele bolyp keledi. Teoriyalyq túrghydan qaraghanda «әzirge esen-saumyz». Orystanghan azamattargha ýiretetinimiz - kóp sәbiyli bolu, ata-anasyn qadirleu, jetimin jylatpau t.s.s.

- Mongholiyada qansha qazaq mektebi bar? Qazaq mektepteri jabylyp jatqan joq pa?

- Bayan-Ólgiy aimaghynda 40-tan astam mektepter bar. Sonyng 38-i qazaq mektebi. Oqushylardyng sany 21845. Monghol-Týrki liyseyi, «Daryn», «Bastama», «Ruhaniyat», «Bilge Tegin» qatarly jekelik taraptaghy mektepter bar. Bizdegi eng ýlken qiyndyq qazaq tili pәnining oqytyluy. Ústazdar jetispeydi, saghat bólisi az t.s.s kedergiler.

- Mongholiyadaghy qazaqtardyng ekonomikalyq hal-ahualy qanday? Halhalarmen salystyrghanda jaghdaylary ilgeri me, keri me? Mysaly, bizdegi az halyqtar jergilikti halyqtan dәulettirek túrady ghoy. Ol jaqtaghy qazaqtardyng arasynda asa bay adamdar bar ma? Bolsa qay salada bayyghan?

Jahandanu prosessteri Mongholiyada qalay jýrude? Qazaqtar syrt elderge moyyn búruda ma? Álde barar jeri Balqantau ma (Qazaqstan)?

-   Auyldaghy aghayyndar mal-janymen qamdanyp, bala-shaghasyn asyraydy. Kәsibi tórt týlik malda. Otyryqty jerdegiler әrtýrli sauda-sattyq, jeke kәsipten nesip qúraydy. Salystyrmaly týrde bireuden ilgeri, bireuden keyin. Ekonomikalyq damular nәtiyjesinde orta dәulettilerdi qalyptastyru jaghyna qaray oiysyp keledi. Qazba baylyqtardan týsetin týsimderden dәmelimiz. Maldan alynatyn ónimder naryqtyq dengeydegi óz baghamyn qalyptasyra alghan joq. Aqsha deresi qiyanqy. Eshki týbiti baghaly, biraq kórshiles úly Qytaydyng «sauda sayasatynyng salqynymen» ótedi. Songhy ónim, óndiris, sharuashylyq jaghy әli kemshin. Jahandanudyng lany damysy pәs elderge qatty tiyetinin bilemiz. Jahandanu - sunnamiymen teng qaharly - zahar. Sel aidap kelgen batystyq órkeniyetting qoqystaryna bógelip qalu qaupi odan da kóp. Bay adamdar turaly osy zamanauy týsinik týbirimen ózgergeni bar. Baylyq - adamzat dәuirining qay jaghynda túrghanyn eshkim sezine almaydy. Bizding payym boyynsha halyq ortasha dәuletti, Ýkimeti әdil bolsa, baylyqtyng shet púshpaghy qaymana júrtqa rizyq bolary sózsiz. Mongholiyadaghy qazaq jastary Amerika, Japoniya, Singapur, Týrkiya, Malayziya, Avstraliya, Koreya, Resey, Qytay, Arab elderinde oqyp bilim alady. Olar keleshek damudyng eng ghajayyp kópirin jasay alady.

- Bayaghyda Hasan Oraltay aghamyzgha tilshiler «Otanshyl bolsanyz, otangha nege oralmaysyz?» degende kýngirtteu bir jauap aityp edi, Siz she?..

-   Hasen Oraltay, Qajyghúmar Shabdan qatarly biyik túlghalar shette jýrip óz Otany turaly jýrek qanymen jaza aldy. «Elim-aylap ótken ómir», «Qylmystyn» 6 tomdyghy osynau eki túlghanyng manday teri, kóz jasy, qan týiirlerinen tughan tuma qúndylyq. Múhtar Maghauin aitqanday «Beybit zamannyng qaharmany» boludan әntek tartynshaqtap jýrgen jaghdayymyz bar.

- Sizding Ospan taqyryby tóniregindegi oi-pikir, enbekterinizige qarsy bolghandar boldy deydi sol ras pa, kimder?

- Ras. Ospan taqyrybynda jazylghan monografiyalyq enbekter eskirmeydi. Shyghys Týrkistan últ-azattyq qozghalysynyng bas qolbasshysynyng óz qolymen marshal H.Choybalsangha jazghan hattarynyng núsqasy tabyldy. Keleshekte keshendi týrde derekti filimder týsirilui kerek. Tayvaniyanyng múraghathanasyndaghy Gomindan arhivteri әli ashyla qoyghan joq. Aldaghy 5-10 jyl shamasynda Ospan batyr Islәmúly turaly tyng derekter taghy da týren kóteretinine senemin. Týrkiya, Amerika, Almaniya qatarly elderdegi ghalymdar Ospan batyrdyng ghúmyrnamasyna qatysty sýbeli enbekterin jariyalap ta ýlgerdi. Bir sózben aitsaq «Ospan batyr» ruhany ainalymgha týsti.

- Jana ghasyr bastalghaly beri túshymdy oqyghan qanday shygharmalar esinizde qaldy?

-   Shopengauerding pikiri boyynsha «Jan bitkenning qozghaushy kýshi - sonyra sәue arqyly payda bolatyn...» ómir keshu erkindigine qatysty tújyrymdar oiymyzda jýr. Baumgarten Aleksandr Gotlibting (1714-1761) «Poeziyalyq tuyndyda qamtylatyn keybir mәsele qaqyndaghy pәlsafalyq sanasy» qyzyqtyrady. Anry Bergsonnyng (1859-1941) «Sәuegeylik - intueri»-ne qadala qarau jón sekildi. Gegeli Georg Vilgelim Fridrih (1770-1831) «Sana damuy jónindegi» oilary algha jeteleydi. Ókinishke qaray bizding әdebiyetti týsinetin sanamyz kýizelis ýstinde túr.

- Sizding shygharmashylyghynyz jayynda ong pikir bildirgen qalamgerler boldy ma, bolsa, olar kimder? Qazaqstandaghy qazirgi poeziya men prozagha qanday bagha beresiz?

-   Aygýl Kemelbay, Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly qatarly synshy, aqyndar óz baghalaryn óz kezeginde berdi. Óz basym shygharmashylyghyma onsha kóp «bagha» aludy qalap ta jýrgen joqpyn.

- Keybir qandastar ejelgi týrki dalasynyng qasiyetti ordasy - qazirgi monghol aimaghynan kóship kelgenine ókinedi, búghan kózqarasynyz?

-   Mongholiya jerinde Týrki dýniyesi ÝII-ÝIII ghasyrlarda dәuren qúrghany bar. Kәri Orhonnyng boyynda әigili Kýltegin, Nalayhda Tonykók bәdizdi eskertkishteri túr. Anadolygha qaray kóshken kóne Týrkilerding izi búdan 1000 jyl búryn bolghan oqigha. Evropa mәdeniyetimen qauyshqangha deyin Týrkiler týzemdik saltta ómir sýrgen. Ókinishting de óz týrleri bolady.

- Shynghys han turaly pikiriniz Zardyhan aghanyng pikirimen qabysa ma? Shynghys han múnghyl ma әlde týrki me? Siz qalay oilaysyz?

-Shynghys han tarihyna qatysty maghlúmattardy Rashiyd-ad-din enbekterinen tauyp alarsyz. Juyqta jazylghan Múhtar Maghauinning eki birdey shygharmasy - «Shynghys hangha» arnaldy.  «Manggul-un Nigucha Tobishan» atty enbekti tәrjimalaghan kezde S.Damdinsýren Shynghys hannyng esimin «Chinggiys» nemese «Teniz» dep jazdy. Sonynan Chinggisting hujagury (yazguur) «Deger-e tegri-eche jayagatu»-dan bastalady dep tújyrymdaghan. Shynghys handy qazaq dep «aytugha onay». Alayda ony 1162-shi jylqy jyly sәuirding 16-sy kýni tuyldy dep «tuu turaly kuәlik» berip jýrgender de barshylyq. Áldebir shejirede Temýýjindi 1163 jyly qara týsti qoy jyly qúrsaqtaghy jasyn qosqanda «ekige toldy» dep keltiretini bar. Shynghys hannyng әkesi Esýkeyding esimine qaraghanda «Es» týbiri bir maghynany bildiretindey. Derekterde 1170 jyly Esýkeydi tatarlar óltirdi dep jazady. Tatarlar turaly mәlimetti Pen Daya Suy Tinning «Qara tatarlar shejiresi» (Heyda Shilue) shejiresinen naqtylap kóruge bolady. (Soltýstik Sýng imperiyasynyng elshisi bolghan Pen Daya Suy Tin 1223, 1235-1236 jyldary Monghol jerinde jýrdi degen derekter bar).

(Jalghasy bar)

Abai.kz