- Shynghys handy Taldyqorghandaghy bir zootehniyk, bir pensiyadaghy jurnalist, bir redaktor, bir agronom, bayaghydaghy bir әkim jalayyr etip-jekeshelendirip, jurnal shygharyp jatyr. 12 ata Jalayyrdyng qaysysy ekenine kelgende ózara qyryqpyshaq bolyp, tóbelesip te qalypty. Siz qalay oilaysyz, Shynghys han jalayyr ma?

 

- Qytaydaghy әigili jazushy Ákbar Mәjitting Muhlay turaly jazghan enbekterin men monghol tiline tәrjimalap «Ýndesniy medee» gazetine jariyalaghan edim. Sol iri enbekte kimning jalayyr, kimning jalayyr emestigi turaly óte aiqyn derekter bar. Atalmysh enbek qytay tilinde Beyjinde jaryq kórgen.

- Mongholiya demokratiyalyq qúndylyqtar qalyptasa bastaghan elge ainalyp keledi. Estuimizshe, bir ýide birneshe partiyagha mýshe adamdar: әkesi, sheshesi, úly, kelini, t.b. túryp ómir sýretin kórinedi. Osy qanshalyqty shyndyq? Osynday partiyashyldyqtan, azamattarynyng sayasy belsendiliginen Monghol ókimeti zardap shegip jatqan joq pa? Súraqty búlay qoyymynyng sebebin Núrshúghylaly qazaqstandyq bolghanymnyng saldarynan ekenin týsinetin shygharsyz. Juyrda Mongholiyada taghy da preziydent saylauy ótedi? Preziydenttikten ýmitkerler kimder? Sizderde saylau qalay ótedi? Halyq qalay dauys beredi?

 

- Shynghys handy Taldyqorghandaghy bir zootehniyk, bir pensiyadaghy jurnalist, bir redaktor, bir agronom, bayaghydaghy bir әkim jalayyr etip-jekeshelendirip, jurnal shygharyp jatyr. 12 ata Jalayyrdyng qaysysy ekenine kelgende ózara qyryqpyshaq bolyp, tóbelesip te qalypty. Siz qalay oilaysyz, Shynghys han jalayyr ma?

 

- Qytaydaghy әigili jazushy Ákbar Mәjitting Muhlay turaly jazghan enbekterin men monghol tiline tәrjimalap «Ýndesniy medee» gazetine jariyalaghan edim. Sol iri enbekte kimning jalayyr, kimning jalayyr emestigi turaly óte aiqyn derekter bar. Atalmysh enbek qytay tilinde Beyjinde jaryq kórgen.

- Mongholiya demokratiyalyq qúndylyqtar qalyptasa bastaghan elge ainalyp keledi. Estuimizshe, bir ýide birneshe partiyagha mýshe adamdar: әkesi, sheshesi, úly, kelini, t.b. túryp ómir sýretin kórinedi. Osy qanshalyqty shyndyq? Osynday partiyashyldyqtan, azamattarynyng sayasy belsendiliginen Monghol ókimeti zardap shegip jatqan joq pa? Súraqty búlay qoyymynyng sebebin Núrshúghylaly qazaqstandyq bolghanymnyng saldarynan ekenin týsinetin shygharsyz. Juyrda Mongholiyada taghy da preziydent saylauy ótedi? Preziydenttikten ýmitkerler kimder? Sizderde saylau qalay ótedi? Halyq qalay dauys beredi?

 

-   Kóp partiyalylyq jýiening artyqshylyghy da, kemshilik tústary da bar. Bir otbasynda qansha partiyanyng mýsheleri túratynyn әzirge bilmeymin. Ghafu ótinemin. Saylau nauqany ashyq, tura, demokratiyalyq zannamalar tónireginde jýriledi. Preziydenttikten ýmitker - demokratiyanyng alghashqy qarlyghashtarynyng biri Sahiagiyn Elbegdorj.

 

- Bayan-Ólgiy qazaqtary turaly teledidardan kórdim. Aldarynda kók jalau, tóbelerinde Monghol tuymen birge Kók Tuymyz jelbirep túr. Balalar alansyz oinap jýr. Barlyghy qyzyl shyrayly (jel kóp sogha me?), kózderinen múng bayqalmaydy, jaydary. Oqushy qyzdar aq shalghysh, qonyr kóilek kiyip alypty, bizdegi sovet kezindegidey. Mongholiyada ekinshi Qazaqstan bar siyaqty kórindi. Rasymen solay ma, joq teledidargha arnayy solay týsirgen be?

 

- Tóbesinde kók aspan, tabanynda qara jer - bolashaghy alansyz, shyrayly bolsa bolghany. Kenestik jýiening sarqynshaghy әli de bar. Dýniyejýzinde bir ghana - Qazaq eli bar. Ekeu, nemese ýsheu bolyp kórinui mýmkin emes. Qobda qoynauynyng qara jeli sәuirden bastap azynap túr. Qara ólende - «Qualay soqqan qonyr jel...» degen keremet joldar bar. Sol jel, samal degendey.

 

- Er Jәnibek batyr jayly songhy jazghan ghylymy enbekteriniz bar ma?

 

-   Er Jәnibek Berdәuletúly turaly әli de kóp zertteuler bolghany dúrys. Mýmkin batyrdyng aq tuy da tabylar. Kereyding әigili túlghasy turaly derekterdi Asqar Tatanay enbekterinen jәne Shәmis Qúmar, Jәdy Shәken shygharmalarynan tabugha bolar ma dep oilaymyn.

 

- Ospan batyr ainalasyna toptasqan biyler, batyrlar jayly tolyq zertteu enbekteri sizde bar ma? Josparladynyz ba?

 

- Áriyne, Esimhan Imanbayúly, Músa mergen Túryqbayúly, Súlubay Sapiyúly, Býrkitbay batyr Túyaqúly, Aqteke by Qonyrúly, Qapas Tirkesúly, Qalel Núrtazaúly, Sýleymen Bektúrúly, Ryshan Noghaybayúly qatarly bir shoghyr erlerding ghúmyrnamasyna qatysty derekti materialdar tabyldy. Shet jaghalap jariyalaugha tyrysamyz.

- Súreke, 10 jyldan beri qazaq baspasózinde әdebiyetke qatysty ortagha salghan oilarynyzben birshama qanyqpyn. Súraq:

1. Óziniz qay shygharmanyzdy «ókildik-betke ústar shygharmam» dep ataysyz? Nege negizdep solay dep qaraysyz?

2. Modernizm aghymy turaly jii aitasyz. Ádette auyzdaghy teoriya men naqty shygharmashylyqtyng arasynda paryq bolady. Siz óz ólenderiniz ben modernizmning arasynda naqty baylanys bar dep qaraysyz ba? Bar bolsa, osy turaly kenirek aita ketseniz.

3. Shetten kelgen aghayyndar siyaqty siz de Qazaqstandyq kәsiptesterinizdi naqty dәlel kórsetpey-aq jii joghary baghalap jatasyz. Al olardyng siz turaly aitqandaryn kóp kezdestirmeymiz. Siz әdebiyetting shyndyghyna, ózinizge qanshalyq әdil qaraymyn dep oilaysyz?

4. Qazaqstanda qazir jaghympaz aqyndar shoghyry qalyptasu ýstinde. «Aqyndyq ar-namys» degendi qalay týsinesiz?

Qúrmetpen, Dospanbet.

-    Tórt-bes kitabym jaryq kórdi: «Júldyzdyng laghyl elesi», «Aq tegershik», «Óren jýirikting silekeyi», «Týske oranghan kýz», «Kógildir shabyt». Búl jinaqtarymdy sanaly oqyrman qalay qabyldaghanyn bilmeymin. Jalpylama baghalady dep te aitu qiyn. Songhy eki jinaqtyng týreni ózgesheleu bolghanyn sezinemin. Baghalanu degenimiz kerisinshe úghym. Ádebiyetshilerge emes, әdebiyetke qúrmet kerek. Modernizm aghymy turaly aitu da, aitpau da qiyn. Qalayda biz osy aghymnyng dәuirinde ruhany tirlik keship jýrmiz. Kezinde Ezra Paundnyng ólenderinen kýlli Evropa «titirkene» jatyrqaghany bar. Sonynan Tomas Eliot, Eduard Kammins, Genry Miller, Gertruda Stayn qatarlylar taghy da sonday «jadau» kýy keshken. Álemdik poeziyanyng boyauyn ózgertu jolynda enbek etetinder kóp. Tomas Eliot 1921 jyly «Metafizikalyq aqyndar» atty tuyndysynda «aqyndardyng sanasy tәjiriybe alany sekildi» dep ashy mysqyldy uәj aitqany bar. Meyirhan Aqdәuletting «...Ózegimde túr biraq oq baylanyp, keter me edim shirkin-ay shópke ainalyp...» degen joldary esimde. Sanaly oqyrman barlyghyn óz degenimen ekshey alady. Kezinde Jan Poli Sartr ólendi zerdesiz tobyrgha arnap jazugha týbegeyli qarsy bolghanyn bilemiz. Búl turaly men de birshama jerdi sharlaghan edim. Bireuge jaqty, jaqpady maghan bәribir. Qazaq әdebiyetining bau-baqshasynda ósken enseli bәiterekterding birnesheui әlem poeziyasynyng altyn bosaghasynda mәuelenui tiyis. Janalyqtardan, janashyldyqtan bezinuge bolmas. Poeziyadan iyisinu jaqsylyqqa aparmaydy. Dәstýrdi janghyrtu degen úghym bar. Biraq janghyrtu degenning bәrin búrynghyny qaytalau dep týsinuge bolmaytyn is. «Janashyl aqynbyz» deytin jandargha asa kirpiyazdyqpen qaraugha shaqyramyn. Batys jyrlarynan biz dәstýrdi dәmete almaymyz. Bizding aghymymyz mýldemge basqa boluy shart. Aghym degenimiz basqa ózekpen aghu degen sóz. Poeziyany qúrtatyn eng qaterli faktor - ol әsire jarnama, keshtik, maqtau hәm danghaza jaramsaq lebizder. Poeziya - qúdyret, kiye. Endeshe qúdyret pen kiyeni jarnamalaugha da, onymen oinaugha da bolmas. Ár ghasyr óz poeziyasynyng órenderin ayaqtandyrady. Búl da tәnirding ruhany syiy. Poeziyada týrli stilder, «jana jarylystar» bola beretin qúbylys. Janalyqtargha úmtylu - últtyq poeziyany damytady. Múnday «jarylystar» modernizm dәuirinen búryn da, keyin de bolghan. Meninshe aqyn oiynyng oilau sharyqtau shegi - sanaly oqyrman oiymen úshtasqan tústa poeziyanyng damuy bastalady. Ólendi jazghan kezde seniki - jariyalanghannan bastap ózgeniki. Poeziyany jýrekpen jazyp, miymen saraptau jalghasyp kele jatqan jahandyq ýrdis. Jýreginde ot jalyny, zerdesinde sәulesi bar aqyndar ghana aghartushylyq mindetimen avangardta bolady. Maghjan, Súltanmahmút, Qasym t.s.s aityp otyrmyn. Aqsaqaldar men jas aqyndar arasynda bir kiykiljing bar. «Shaldar jastardy oqymaydy», «shaldardyng óleni osy zamanauy emes» t.s.s. Osynday derbez poeziyadan aulaq bolghan jón. Múqaghali, Júmeken, Tólegen, Omarghazylar týreni kýlli qazaq әlemin silkindirdi, oyatty. Keshegi Qadyr, Túmanbaylar bizding ruhany dәuirimizdin  kósh basynda túr. Jas aqyndar keyingige de, kedergige de bagha bergish sezimtal keletini bar. Poeziya kenistiginde ózin «úly» sanaytyn jastar kóp. Qazaq әleminde hәm Astanada poeziya kluby bolghanyn qalar edim. «Múqaghaly sharaphanasy», «Tólegen múnarasy», «Júmeken júldyzdary», «Ótegen órenderi» t.s.s әuesqoylardyng klubtary júmys istese. Birneshe ghana ólenimen kórine bastaghan jas aqyndy әsire jarnamalau arqyly ústanghan baghytynan әdeyi taydyrugha bolmaydy. Qazaq poeziya әleminde qanshama aghymdar bola bersin, meyli. Olardyng qúyatyn qúighany - qazaq poeziyasynyng úly dariyasy boluy kerek. Poeziyada «teris aqqan» eshqashan bolmasyn. Poeziyanyng mәresi últ, jeter jeri әlemdik sanat.

 

- Súraghan agha, sizge Alla jar bolsyn!

Sol eldegi ziyaly túlghalardan bas kóterer aldynghy qatarly azamatsyz ghoy. Sizge súraghym: Kezinde Shynjannan Mongholiyagha ótip, 3000 qazaq otbasynan túratyn jeke hoshun qúrghan aqyn Dóntay Qojambetúly turaly bilesiz be? Sizding elde úrpaqtary bar ma?

Altayshy bauyrynyz

 

-   Dóntay molla Qojambetúlynyng ruy Jәdik, Janqara. Osy túlgha turaly birshama mәlimetter saqtalghan. Qobda betine ótkennen keyin meshit salyp, bala oqytqan diny ghúlama. Birneshe dastandar jazghan. Ókinishtisi zerttelu jaghy kemshin. Memlekettik V Úly Qúryltaygha qatysqan. Mongholiyanyng alghashqy demokratiyalyq radikal toptarymen ýzengiles bolghan túlgha. 1938 jyly Uliastayda ýlken úly Mýkey ekeui birdey ústalyp, atylghan. Aqtalghan boluy mýmkin. Aqyn, ghúlama, qúrban. Óz kezeginde aty shyqqan jaqsy adam.

 

- Súraghan agha, Ólgiyde qazaq óneri men mәdeniyeti aqsap qaldy. Teatr - anau: Ne әnshi, ne kýishi, ne akter joq. Sizden keyin mynau deytindey aqyn da jazushy da shyqpady. Sherikbay marqúmnan keyin әnshi de joq. Kompozitor degen emge joq. Jalpyúlttyq iydeologiya partiyalardyng sayasaty men baghdarlamalarynyng tasasynda qalyp qoydy. Monghol últy ózining últtyq qúndylyqtary negizinde iydeologiyasyn jasap alghan. Al az qazaqtyng mәdeniyeti men әdebiyeti sayasattyng suayt jelining ótinde qaldy. Oghan qaraytyn basshy da qosshy da kórinbeydi. Ne isteymiz? Últtyq qúndylyqtardy ósirudi emes, Alladan saylau tilep otyra beremiz be? Osy mәsele sizdi tolghandyra ma?

Sәlemmen, Saltanat

 

-   Endi qayteyin. Jylayyn ba, kýleyin be?!

 

- Súraghan myrza, eki-ýsh jyl búryn jazushy Abay Mauqara (Abay Hamza) Almatydaghy jyly qonysyn uaqytsha tastap, Monghaliyagha ketip edi. Jaghdayy qalay, ne bitirip, ne qoydy degendey ghoy?..

 

-  Abay Mauqara Ulaanbaatarda uaqytsha túrdy. Kóp enbektendi. Áriyne, din baghytynda. Juyqta jaydary Almatysyndaghy ýiine qaytqan. «Shúghyla» jurnalynda jaqsy әngimeleri basyldy. Abay Mauqara - dosym, óte kidi, talantty azamat.

- Nayzamenen týrtse de,

Jatyrsyn, qazaq, oyanbay.

Múnsha qalyng úiqyny

Berding bizge, oi, Alla-ay! -dep HH ghasyrdyng basynda aitylghan әngime HHI ghasyrda da nege ózektiligin joymay otyr. Osynyng syryn qalay týsindirer ediniz?

 

-   Sal úiqylyny shala úiqy etpey, oyatu kerek. Súltanmahmút ta, Mirjaqyp ta «Oyan, Qazaq!» dep aiqaylaghan. Tarihta «Úiyqta, qazaq» dep eshkim aitpaghan shyghar. Býgingi jas qazaq qaghylez, sergek kýiimen kýy keshui kerek. HHI ghasyr - tehnologiyalar toghysy, oqtay zulaghan damudyng jýlgesindegi qazaqtargha tәuelsizdikti berdi. Ruhany búghaudan qútyldyq. Endi erinbey-jalyqpay enbektenuimizge tura keledi. Jaybasarlyqqa, jalqaulyqqa, marghaulyqqa oryn joq.

 

- Súreke, nege Qazaqstangha kóship kelmediniz? Ol jaqta siz qimaytyn qanday tylsym kýsh bar? Qazaqsha óleng jazatyn adam әdeby ortagha jaqyn bolmaytyn ba edi?

Nazym qaryndasynyz

 

-   Jaqsy, jaraydy.

 

- Kelesi jyly Mongholiyagha qazaqtardyng qonystanuyna 150 jyl tolady. Osyghan baylanysty qanday is-shara úiymdastyrylmaq?

Sherushi balasy

 

-   Mongholiya jerine qazaqtardyng qonystanuy tym әriden bastalady. Búl turaly bir iri maqala jazyldy. «Shúghyla» jurnalynda jariyalandy. www.baiolke.com portalyna qoyyldy.

 

- Súraghan inim, sizder Qytaydyng Altay aimaghynan teriskey betke aughan kereylerding úrpaghysyzdar.  Monghol eline ýlken rahmet, qandastarymyzdyng alansyz ghúmyr ótkizgenine, kópten jәrdemdeskenine. Monghol dese, Shynghyshan eske týsedi. Shynghyshannyng tikeley úrpaghy tek Qazaqstanda ghana tóre, han túqymy bolyp saqtalghan. Qytay elindegi tóre shejiresinde 1,5 mln. qazaqtyng ishinde 30 myng tóre bar eken. Qytay ýkimeti búny zandy týrde moyyndaydy. Mongholiyanyng qazaqtary qonystanghan Bayan ólkesinde de tóre túqymdary jasap jatyr. Shynghyshannyng tikeley túqymy, qandastyq boyynsha tek qazaqta ghana saqtalghan. Búghan mongholdar qalay qaraydy? Qazaqqa tórelik qandyq týzim jamandyq әkelmegen (ýsh jýzdin basyn qosqan Abylaydy alayyq). Mongholgha da, qazaqqa da Batys elderi de jatsynbaytyn monarhiyalyq handyq týzim kerek siyaqty. Óitkeni bizdi rushyldyq, jýzge bólushilik qúrtyp barady. Búghan qalay qaraysyz?

 

- Ras. Barlyq qazaqtargha Múhtar Maghauinning «Últsyzdanu úrany» atty әigili shygharmasyn oqysa eken degen niyetimdi jetkizeyin. Búdan artyq qalay aitu kerek? Bilmeymin.

 

- «Abay.kz» portaly Qazaqstanda eng tanymal sayt boldy. Oqityn dýnie óte kóp. Óziniz «Abay.kz» portalyn qarap túrasyz ba? Ondaghy júrt búl sayt turaly bile me? Búny súrap otyrghan sebebim, qazaq qayda jýrse de óz tilinde aqparat alyp, óz elinen ýzdiksiz habar alyp otyrghany dúrys qoy. Solay emes pe, siz qalay oilaysyz?

 

- Rahmet. Abay.kz-ni oqityndar kóp. Student jastar da jaqsy biledi. Etene tanys dep aitugha da bolady.

- Mongholiyadaghy «aday-tóreler» kimder?

 

-   Búl óte qyzyqty súraq. Meni mazalap jýrgen - bir saual da bar. Ol turaly keyinirek aita jatarmyn.

 

- Songhy qazaq Bayan-ólgeyde bar ma?

 

-   Keshirim ótinemin, júmbaghynyzdy sheshe almaghanym ýshin.

 

- Qaybir jyldary Múhtar Maghauin Bay-Ólkege baryp, balbal tastardy kóripti. Tipti, bir balbal tasty qúshaqtap jylapty degen anyzgha bergisiz әngime bar. Siz basy-qasynda bolypsyz? Sol turaly aityp berseniz?

 

-   Ol óz aldyna bir ýlken әngime. Bayan-Ólgiyden Shynghys hannyng «Hódóó aralyna» deyin jol keshken úly túlgha - Kýlteginning basyna týnep, Bilge qaghan, Tonykók kesenelerine baryp minәjat etkeni bar. Keremet týs sekildi kýnder edi. Múqang búl turaly әli de bir nәrse jazar dep ýmittenemin. Mýmkin ol kisiden keyin men de shama-sharqyma say jaza jatarmyn.

- Súraghan agha, aman bolynyz! Jana ólenderinizden birneshe óleng salynyzshy? Sizdi saghyndyq!

 

- Jaraydy. Osy orayda birneshe ólenderimdi joldap otyrmyn.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

«Jan ghúmyrym - Raushan» kitabynan

***

Tanmenen, sәrimen, elenmen,

Qaz ótti shanyraqtan

Múnly.

Enkilder - búlt keshken

jel emgen.

Jelpindi boz ýidin

Týnligi.

 

Qanqyldar aghady belennen

qúbyltyp.

Shynyltyr qylauly.

Bútaqtar kýshikter býgin

Týn.

Bezektep býrleri -

Búlauly.

 

Janymnyng qanqyly -

Múnayyp egilip

jetedi, ketedi,

Jalqylyq salqyny

sheginip.

 

Bútaqtar kýshiktep búl

týni...

Jel sipap enbegin,búlt úlyp -

sulanghan kirpigi, aghady,

tamyry búlqynyp...

 

Júldyzdar shashymda,

Jalghyz qaz -

kýsh berdi

Jaghama asylghan.

Qalghydym... oyaumyn...

Týs kórdim...

- Anashym qasymda...

Qús keldi???

2013 01.10

 

***

Oylarym kýrmelip, shatysyp,

oralyp, shiryghyp.

Saghyndym saghamdy, saghymdy  -  Qaraótkel

iyirimim.

Búl, kýmis shaghymnyn  -  Gharyshy,

jaqynym, alysym osy man,

Qop - qonyr úiyghym.

Jylqynyng izinde úiyghan ólender,

Ólender qiyghy - josyghan.

Osylay, men keldim, qúmdaghym,

Shaghyrym.

Mynbúlaq  qúndaghym, keudemning kýmbiri -

May shalghyn - maysaly qong etim,

Ýirekter ýy salghan - Jalghyztal,

Syrlasym,

U - hi - il-ep aitamyn janymnyn  sonetin,

halimning «ingәsin».

Tyndashy qúrdasym.

Ólenim jylaydy ózine býri kók,

Ótpeli ghasyrdyn  ótui bir ghana -

Ókpeli tyraular jyry,  de - e - p týsin.

Osylay oraydy syrtymnan, oilardyn

jyrtylghan synyghy,

Balalyq shaghymdy úrlaghan júrtymda...

Tynyghyp...

 

 

***

 

Taulardyng tynysy - endikten

keng edi?

Sebebin sezemin: tәnirge úmtylghan, búlqynghan alang búl.

Jartastar jarqasy - jan bitken ghalamnyng tamyryn

kezedi.

Shyndardyng býlkili - terennen júlqyna aunaghan,

Múzdaqtar asty yzghar.

Aq saqal zangharlar atamnyng keypinen aumaghan,

Áz múzart әjemdey әjimdi, jaulyqty

әsem kil jas qúzdar.

Ketilgen shaghyldar shetinen enkildep aghady  bastaular

dauryqqan.

Astauday  Kóldiasha,

Án salghan әldiyli shuaqty uaqyttay.

Betkeyler kólbegen, qabaghy ashylghan,

Janymnyng salqynyn sinirgen jaqúttay - qaraqat

sabaghy, arshalar moyyngha asylghan. Býrlerding týrimen

manaurap, tang aunap,tartylys zanymen:

Tartylys zanymen - búlt jelgen bos attay, jaylauym

malymen,

Balausa - jalyndy oshaqtay. Alauly.

Qosaqtyng ýstinde sýt iyisi... aghylym???

Saylardyng gýlining nilimen kórkeydim,

Saghymym.

Saghymnyng shoghymen ózimdi órteymin. Kiyeli Bessala,

Kókserke - auyr mún,

Ótkenning barlyghy ótkinshi - múnarday,

Tau iyisi jetispey  - Bóktermen auyrdym, túra almay.

Al, qazir tәuirmin, ólenim jýzedi, tolqyghan kólmenen,

Jaylauym, ghajabym, en  Alyp.

Keshe men shóldep em,

Ózegim - shólmenen dem alyp.

Altayym óksigen - shylau qar, saumalym.

Qúlaymyn keudene.  Yp - ystyq  tasynnan  óbem de.

Álimdi búlaulap aghady jan terim kóbemnen.

Bayaghy dәuirdey kýn sipap tóbemnen,

aluan  ay - shyq -t -a -a -r,

kózime bógelgen. Aqynnyng keudesin shógergen,

kónilin bosatqan kógennen,

Ótinem sengirler kók emgen, jol núsqa ólenge...

« - Nedegen kóp ólgem??...»

2013.01.16

 

***

 

Yzaly shyndar iyghyn basyp - Ay mingen,

Yzghyryq ýrlep ysqyryp túrghan - qay kýnnen.

Ýkili týnning irgesin týrgen jayly ýnmen,

Ýzengi tepken jalghyz ayaqpen, qayghymmen.

Órtengen shynnyng órt shalghan qyzyl týsimen,

Zamanyng qiqym  qyryq jamauynyng ishinen...

Qanghyrghan oqtay qarsygha qansha qadalyp,

Qamalghan andyz - quattardyng tilkim kýshimen.

Qyl qalam úshyn jylghagha malyp

jyr jazyp...

Gharyshqa qaray úshady oilarym nәzik.

Alystaghan sayyn óshkindep izder jýlgesi,

IYesiz qalghan jýiesiz dilmen tildesip,-

Kýn  keship solay adasyp, tauyp bir qazyq,

Minezge qúl bop,  ilezge mýlde mingesip.

Ózekke siner samal jelmenen órmelep,

Jórgekten qashyp,  ózimdi bergen kórge kep...

Óng menen týske órtengen sanylau týnde óship,

Kók aspan jaqtan kógiljim núrlar ýndesip,

Jelbegey qyrlar qyp-qyzyl kóldi jýr keship.

Kók jiyek úlpa múnarlarymen shyngha - túndy aq-kók,

Kóktemning әni qúlady qúmgha  qúldap kep.

Tyndap men solay, qúmdaqpen jorttym,

syltydy Ay.

Qúndaqtyng iyisin býrkedi tósten búlt úday.

Yrghaydyng ýnin syrnayday shertken júrtym-ay?!

Qunaymyn saghan jer ansap kelgen jylqyday.

 

***

Sizge kómes әuendi óz keudemde kóktetip,

Kókiregimdi qazatyn eng qiyamet - «jaza» bar...

Aua kóshken aq bóken - uaqyttyng joq beti,

Kóne kýshter kiyesi - kónilimdi mazalar.

Jatyrynda jylqynyng iyesi bar - Ár ana,

Kórgen týsi ishinen órgen oiyn izdeydi.

Jer enbegin tyrmalap inәlaghan sharana,

Tórkin piri - tórinen tól kindigin ýzbeydi.

Ýzilmeytin tamyrdyng quraghany onghany,

Tobylghynyng dinindey nәr sebelep tory anar.

Sonyng nili  әli de  topyraqtyng sorghany.

Jol torabyn saralap, ara qondy joralar,

On, terisi basqa da, jon terisi - qorghany...

Pәniydegi tosyn syi  -  jalghanda әli jarys kóp,

Jylap batty - erke kýn, búlaq qatty - seng ýzgen.

Qúlap jatqan shayyrlar,  aiqaylaydy  - Gharyshta.

Kirpigimning astynda kýrsinedi tenizder,

Ýrke qashqan jyldarym silkinedi alysta.

Janbyr iyisi - jyly әuen, eng etene, eng izgi,

Kýmbir - kýmbir kýy salyp,  kýnder jyla  qonady.

Syldyr sugha júldyzdar kýndiz týsip, týnde ólip...

Ókinishi, ónsheng qúl - óz úiyghyn tonady,

Óz iyghy óz basyn ógeyleydi kýndelik.

Ájem aitqan anyzdyng manyzy bir:  On adym.

Qústyng úshar qanaty - jerde emes, tәnirde,

Tәnirinning qabaty - mol qasyret, tola din!?

Qonyr ýiding beldeuin kýzding jeli taghy ýrlep,

Qyl arqanym  qyrqylyp, qiyq-qiyq júlyndy.

Saghanaqtan nayzaday enushi edi Ay, - Kermeli,

Ay kermening astynda arqyraytyn qúlyn jyr.

Qyl shylbyrdan júlyndy, qúdyreti yqylymnyn...

Qayran kezim, qay kezim, arqan iylep, aiyl órgen.

Jyra tartyp barady jylghasy kóp - jyl yndyn,

Qayda ketip baramyz, qayda adastyq qay jermen?

It jeydesin iyiskeymin ay kekildi úlymnyn.

 

Qaraótkel, qarasha...

 

 

Kýn qiyghy - shetsiz, sheksiz araydyn,

Túnghiyghy batyrady týzdin,

Qaymaq erini  jaylaq núrmen taraydy,

Qar betine shashyraghan izdin.

Qylaulary qiqulaghan kәri aidyn,

Qanatynda qaltyraydy qústyn.

Qynaryna alqa taqqan  Shara - aidyn,

Jalap jatyr sharana aidyng ýstin.

Qylqandardyng júlqynady  jetegi,

Qyrdyng qyratynda qysh kil.

Búrqyraghan búlttyng jaypap etegi,

Shyrqyraghan shaghyl jany mýshkil.

Mekirengen menireu týz. Týngi,

Kókiregi qaq aiyrylghan múzdyn.

Kókserkening kók qúzary qyzghylt,

Kók jiyegi órtenedi Kýzdin...

 

 

 

Ýngirding mingiri

 

Shoshyp oyanam, yryqsyz kýii:  jyndynyn,

IYsingen sansyz tergeuge týsken miym dau.

Ózimdi tyndau - ghúmyrdyng zandy shyndyghy ...

Tózim men bolmys shayqasqan ýstem... Qiyndau!!!

Ózgeler meni ózimdey ayap kórmegen...

Ó-ó-h -ó!

Qinaytyn órler,  qimyjyq ónsheng qiyandar,

Qaterli óskindey qaperdi ólshep jórmegen.

Qarsylyq etem  osynday - sólsiz ziyangha әr,

Qyrsyqtan ylghy qorghashtap jýrgen úyam bar.

Qyryq jamaular qiqymy shulap, Siyamda.

Ózgeler meni ózimdey ayap kórmese,

Syrnaydyng ýnin, quraydyng ýnin qiyam da:

Jyrlaymyn qústyng - qiqularyna órmelep.

Ólmestey bolam - ónsiz oilargha boylasam,

Dәmine eltip eng songhy әnnin, synghyrdyn!?

Men ketkennen keyin iyesiz qalaryn oilasam:

Jazuy - óshkin, jabyqqan bey - bir ýngirdin.

Keshe de bargham ýngirge sol bir , - Býgin de:

Kýngir jel kýlgen, qylghynghan solghyn mingir me?!

Shynghyrghan jyrdyng ýgini qalghan týbinde,

Bir syr úlidy-au -  týshkirgen, iә sinbirgen.

Kýmbir jelmenen, ýngirden ýrey Ýshkirip,

Týisingen meni arbaydy apan  iysinip.

Ýiindi búlttar - ýiirilip jiyi, ysqyryp:

Ýn qysqan úshqyn - qiyqtary jerge týsti irip...

Ah-a-y!

Ghajap songhy, songhy... alghashqy -  Y-y-m.

Qúnyqqam mýlde siyrenge  iyip, týisinip.

Isingen aiqas: (ishimnen qúlap qalmaspyn!?)

Júmbaqqa pisken - qimyldyng jyly qisyny,

Tys penen ishke tylsymdar seuip, jalghasty.

Qaydamyn hoshym,

qay jerde túrmyn - mәsh Alla-ay!!!

Ýhileydi ýrey ýzdikken  jýdeu albasty,

Júmbaq ghúmyrdyn  júmbaq esigin asha almay.

Ingәli jyrym qúndaqtan aghyp aljasty.

Ýskinim sen be? Ýngirde túrghan auasyz,

Ýning ketti de, uildep túnghan bitti әnim.

Shoshyp oyanam, yryqsyz kýiim, dauasyz,

Jylap-syqtama kýnim -  úttyn, útpadyn...

Sәlemetsiz be?... O-o-o! Haua - sy...

-Siz kimsiz?

Kimning auasy jútqanym?

Úqpadym...

 

***

Jaryqty emip, kólenkeni kemirip,

Kóz ishinde kómildik te... Mýlgidik.

Jelkemizge jemsau mindi

jemi irik,

Sanamyzdy otap taghy, qylghydyq.

 

Jadylargha júqqan payym,

shyraghyn,

Jatyrlar-ay,  jyrtyp bergen

tarazgha әr.

Tasqa salghan basqa amaldar,

Sirә búl?..

Ash qarynda irtikter men arazdar...

 

Zau biyikten úshqyn shashty

sarang qar,

Móldir kezdin, óndir kezdin

sóli edi.

Ózin-ózi kórmey ótken jarandar,

Kóz jasynan búryn sónip

Óledi.

 

Jaryqty emip, kólenkeni qymtanyp,

Jaqynyng bar óz býiregin

jalmaghan.

Úmyt qalghan úlylyqtyng úntaghy -

Ua qúrtqa  úrtyn saqtap,

Qalghany...

 

Oy, oy taghy oiran boldy,

jyndylyq...

Ózimizdi somdap soqtyq, Shoyynan.

Platforma taghanynda - qúndylyq,

Tamyryndy tartyp aldy Soyynnan.

 

 

***

Jan bitkenning qozghaushy

 

kýshi - sәue...

Shopengauer

 

Jýregimde dyq qalghan egesinnen,

Mórdey kýigen tagha izi - uystarda.

Ónirindi qabasyn

jebe singen,

Elesindi tabasyng quystardan.

 

Óksheng kókpen óbisip, sәl kýdikpen,

Ýmit kóship, sonynda - jylady izder.

Últaraqtyng ýstinde әngidik,

Men...

Úly joldy simirgen qúla týzder...

 

Janymyzdyng su jaylap

júrtyn jazghy,

Áninizding aqyry shyqta ýzilgen,

Súnqyl qazdyng ýnimen jyrtyldy

Áz kýn.

Túmanynmen, múnynmen,

Múqtajynmen.

 

Kýn sonynda Kýn úlyp,

Ýning kýirep,

Zil kóshedi qayghymen

súghyn qadap,

Su betinen týnilip júlyndy ýirek,

Qanatymen aidyngha sybyrlap ap.

 

Panasyz oy shyryldap

Paryqty alday,

Jap-jalanash tinder jýr

Saghym keship.

Jalbyz qashyp barady

jaryq manday!?

Jan әueni - jylqynyn

shanynda óship...

 

 

2013.02.02

***

Jylqynyng qúiryghynan jyly qúmaq,

Júlyndy, júldyz qúrtty júlyghyna ap.

Shymshyq qús әbigerge týsedi hәm,

shilikting iyghyna tynyghyp ap.

 

Beu! Ray, búiyrmaghan bizge ýnemi,

Janbyrdyng jas qiyghy sýzgiledi.

Shyrshanyng shyntaghynda shyray qalghyp,

Jusannyng býrshiginde týz kýledi.

 

O, o-o! Mórdey, jabaghynyng izin óptim,

Shegirtke tandayynan yzyng etti Ýn.

Ótkenning sora-sora jasyn keship,

Bókterding boz múnaryn jýzip óttim.

 

 

***

Ou!-

Esen be, eserim, júbanyshym,

Obal-ay!

Taghy nege jylady ishim?..

Sening búl shalysyna úqsamaydy,

Úqpadym...

Únamady búl - әdisin!?

 

Qúladym,

jalmanymnan  jar qauyp - bir,

Qúlqynnan túzdyghy zәr qar jauyp túr.

Búzylghan eski tamnyn

eteginde,

Yzyndap taghy úlydy zarlauyq qyr.

 

***

Auyrdym, ishki oiymnan aryla almay,

Sary ala qaz qanqyly -

sary manday.

Tәuirmin,

O, qúdyret!  - jarym Alla-ay.

Sәuirding uyzyna jaryghanday.

 

Kómeyi kókshil órim,

sәl qayghyly...

Kók bóri shópting nilin jalmaydy...

Úlyp.

Ótkelding ónmeninde órt  laulaydy,

Kók kónning alaqany qanday jyly!

 

***

Tahqiq aqylgha,

Esimdi tastadym.

Eshkiming shaqyrma,

Endi men basqamyn.

 

Tәnirim janymdy,

Tәnimdi sypyrdy  El.

Sorady qanymdy,

Kýnsigen kýpirler.

 

Osylay sýrginmen,

Sybyzghym qymsynyp.

Qúshaqtap túrmyn men,

Bútaqqa úmsynyp.

 

***

Týn jusap jatady әrkez,

Tasta qynaly.

Týster nәrkez suretter, jyljidy,

bas  maghynaly.

Kýmister kýltesi - jasqanyp aghyp,

Búlttar jónkiydi - alysqa laghyp.

 

Qústar sorghalap jylaydy,

Aspanynda әni,

Júldyzdar jylqymen birge,-

Qasqaqúmdaghy...

Senim kózinde - shәhar, órtengen kent,

Qashqan - «ymdarym».

Ózen qashady, bozquray  qas - qaghymda

Úlyp,

Sezem:  taghy da... Jasqa bulyghyp...

Týn jusap jatady tasta

Qynaly,

Tannyn  bastalu - Múny...

Mongholiya, Bayan-Ólgiy

(Sony)

Abai.kz