Jana tolqyn әdebiyeti: Býgingining Baqytsyz Jamaldary
(Núrhalyq Abdyraqynnyng «Teberik» jәne «Qala» әngimeleri hahynda)
Jana tolqyn prozagerleri qazaq әdebiyetining kósegesin kógerte bastady. Oghan Núrhalyq Abdyraqynnyng shygharmashylyq joly kuә. Búghan deyin Núrhalyq Abdyraqynnyng mistika men tarihy fenteziyding elementinen qúrylghan «Zaual», taza tarihy oqigha arqau bolghan «Abylay hannyng piri» әngimelerin oqyp, myqty prozagerding qazaq әdebiyeti sabyna qosylghanyna tәubә degen edik. Sol ýmitimiz aldamapty. Oghan dәlel – siyasy keppey oqyrman nazaryna úsynylyp, Abai.kz saytynda jaryq kórgen «Teberik» pen «Qala» әngimeleri.
Keyipkerding atymen atalatyn tuyndylar – әlem әdebiyetindegi qalypty qúbylys. Qazaq klassikalyq әdebiyetinde ózge elderding әdebiyetindegi siyaqty «Qamar súlu», «Baqytsyz Jamal», «Shúghanyng belgisi» syndy әdeby antroponimder bar. Solardyng qataryna býgingi kýnning ózekti taqyryby «Tәjindet» arqau bolghan Á.Ybyrayymúlynyng «Zauza» jәne jana talap qalamger Núrhalyq Abdyraqynnyng «Diny qúrbandyq» taqyryby negiz «Teberik» әngimeleri qosyldy. Eki tuyndy da Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalandy. Oqyrmandar tarapynan óte jyly qabyldandy.
Jalpy kez kelgen tuyndydaghy әdeby keyipker obrazy onyng esimimen baylanysta bolyp kelip, oqyrman sanasynda әldebir qas sipatqa ie personaj beynesi ornyghady. Jana esimning әdebiyet kóginde qylang berui oqyrman sezimine qozghau salyp, kónil týpkirine oy salady. Dәl qazirgi ýiqamaqta otyrghan alash oqyrmany da qos әngimege jyly qabaq tanytty.
Qazirgi qazaq әngimelerining bitim-bolmysy bólek bolghandyqtan, janrlyq týzilimi siynezdik bolyp kelgendikten eng әueli birshama teoriyalyq anystaulargha oryn berudi jón dep taptyq. Sonymen...
Kenestik dәuir qalyptastyrghan qazaq qoghamyndaghy búrynghy qúndylyqtardyng ózgerui, eldi basqaru jýiesining basqa sipatqa auysuy, dil, din jәne til jaghynan qazaqty qaqqa aiyrghan jahandasudyng beleng aluy, halyqtyng qatty kýizelui tarih sahnasyna janasha túrpatta shygharmashylyq tuyndylaryn ómirge әkeletin gipperrealist prozashylar legin shyghardy. Búl toptaghy qalamgerler óz halqynyng jay-kýiin oilaghan últ qayratkerleri retinde tanyldy. Olardyng qalamynan shyqqan tuyndylary halyqtyq salt-dәstýrlerdi qaymaghy búzylmaghan qalpynda saqtaugha, últtyq bolmys-bitimnen ajyramaugha ýndeydi.
Mine, búrynghy zar zaman dәstýri qazirgi qazaq әdebiyetinde transformasiyagha úshyrap otyr. Búrynghy el sózin aitudaghy әlimsaqtan kele jatqan poeziyalyq basymdyqtyng ornyn endigi jerde prozalyq ýstemdikting 2000 jyldan bastap beleng alghan әdeby ekspansiyasy basty. Búl әdeby ekspansiyany biz qazaq prozasyndaghy týrkilik qúdayattanghan mistika, qazaqy kýlki men alashtyq filosofiyadan beymaral angharamyz.
Kenestik dәuir kelmeske ketken son, ómirge postsosrealizm әdeby baghyty enip, ol ýsh: Miylety realizm, Qazaqy modern, Alashy postmodernizm әdeby aghymdarynda damydy. Osy ýsh әdeby aghym 2010 jyldargha deyin ýstemdik etti. Endi osy ýsheuin óz boyyna týrli dengeyde san aluandata sinirgen alash gipperrealizmi ózin tanyta bastady. Búl postsosrealizm әdeby baghyty engizgen jogharydaghy ýsh әdeby aghym әdeby prosesten mýldem óshti degendi bildirmeydi. Oghan mysal Didar Amantaydyng tarazy basyn teng ústaghan «Túnyq sәule» tuyndysy. Osy qazaq prozasyndaghy zor ruhaniy-shygharmashylyq dýmpuli silkinis babalarymyzdyng әlemdik múrasy Qúdayattyqpen mәngige tabysudyng tendessiz mәdeniy-әdeby qúbylysy bolyp tabylady. Ádeby baghyt shygharmashyldyq mәdeny uaqyt pen kenistikte – 100 jyl jasasa, әdeby aghymnyng ghúmyry bar bolghany – 10-15 jyl ghana. Al, әdeby әdis (búl orayda: gotizm//qúdayattyq kórkemdik әdisi – Á.Á.Á.) qana – myng jyldyq. Biz osy babalarymyz jazyp, syzyp berip ketken kýlkilik, qúdayattyq aqiqat jәne sherli ýreylik pafostaryna toly «konseptualdyq sintezge» qúrylghan «әdeby әdispen» (gotizmmen gipperrealizm arqyly) qayyra tabystyq.
Ony bizge әdeby proseste ózin tanytyp jýrgen qazaq prozashylary shygharmashylyq mehnat shege otyryp, syigha tartty. Gipperrealizm – jahandasudyng tól perezenti, ony týrkiler «alty alash» mәngilik iydeyasy arqyly tildi, dildi, dindi bala-matamdap bayaghyda bastan keship ketken bolatyn. Endi sol joghalghan әdebiy-mәdeny jauhardy prozashylarymyz ghylymiy-filosofiyalyq, qúdayattyq-mistikalyq jәne әziliy-shayqylyq (karnavaldyq) anysta alashtyng ruhany moyyna әdeby alqa qylyp qayyra taghyp otyr.
Ár elding auyzsha jәne jazbasha dәstýrine oy jýgirtetin bolsaq, bir-birine qarama-qarsy aghym men baghyt ókilderining ruhany bәsekesine kuәsi bolamyz. Osynday shygharmashylyq bәseke biz gipperrealizm dep tanyghan әdeby baghyttyng qúdayattyq magiyalyq, ghylymiy-filosofiyalyq, әziliy-shayqylyq stilidik aghymdary jәne qazirgi әdeby prosestegi kýni ótip bara jatqan postmodern men modern әdeby baghyttary arasynda jýrip jatyr.
Biz gipperrealizm baghytyna ózdik tandau jasaghan zamanalyq jazushylardyng әdeby shygharmalarynyng qaysysynda magiyalyq basym, qaysysynda ghylymilyq, qaysysynda karnavaldyq, qaysysynda mistikalyq nyshan basym, sonyng negizinde qalamgerding tórt janrda da qalam tartqandyghyn dәleldey biluimiz kerek. Búl arada biz osynyng alghashqy qadamyn jas talap qalamger Núrhalyq Abdyraqynnyng «Teberik» әngimesine qatysty ghana jasap otyrmyz.
Ádebiyette avtor tarapynan qaharman esimi qalay bolsa solay alyna salmaytyndyghyn myna bir sóz kesteluinen beymaral angharylady. Ár oqyrman «Avtor osy әngimesin aty nege «Teberik» dep qoydy?» degen saual tónireginde jauap izdep, әrkim ózinshe oi-tolghaydy әm ózdik topshalaularyn jasaydy.
Jәne oghan avtor tarapynan:
«Ákesi qaytys bolghanda ishte shermende bolyp qatqan osy shiyki ókpeni sheshesi yrymdap Teberik dep qoyghan. Sheshesining bir-ghana armany, ol bәrine shydap qyzyn oqytu. Aqyry mine oqytty.» degen jauapty jolyqtyrady.
Búl – Núrhalyqtyng útqany. Ekinshisi bir jetistigi – kishkentay adam tragediyasyn «jahandaghy jalghyzdyq» motiyvimen shyp-shyrghasyn shygharmay aitar oiyn shashyratpay sóz qauymgha úsyna bilui. Qalamger retinde tóselip qalghandyghyn birde qarapayym, endi birde kýrdeli «psihologiyalyq paralleldeu» stilidik aishyghynan bayqaymyz. Avtor orynsyz ashyq-shashyqtyqqa barmay keyipkerining ishki sezimi arqyly әngimede oryn alatyn barsha tósek qatynasyn sóz etedi. Mәselen: «Qúshaqtar ayqasty ma, әlde ajyrady ma ony bilgen jan joq, tek kýlki synghyrlaydy, artynsha qyzdardyng әlsiz dausy shatyr ishinen synsy estiledi, jigitterde ýn joq. Balqash saryly bóten jaghymsyz dybysty eshkimge estirtpey jasyrady. Jerdegi ýlken kýnadan jirkengen ayda búghynyp qalghan. Týn barghan sayyn týnerip, bar jamandyqty jasyrdy. Mazasyz jel shatyrdy úrghylay soghyp, týngi jaman iyisti alystargha alyp qashady» degen joldardan túrpayy erotizm emes, qazaqy biyazylyq kórinis tabady.
Nemese finadyq nýkte qoyardaghy: «Kýnder zulap jatty, biraq Teberik bala kótermedi. Ekinshi әiel alugha jetkilikti sebep bar dep, ortalaryna bir shymyldyq kerip, kýieui kezindegi dәl ózi siyaqty bir jas qyzdy әkelip, tósek janghyrtyp yrsyldap jatty, Teberikke ol dybys dýniyedegi eng jaman әuen bolyp estildi. Qúlaghyn basyp, kórpening ishine basyn tyqty, bolmady, endi tisimen kórpesin tastay tistep, talyqsyp úiqygha ketti. Týsinde student shaghy, janynda semiz aghayy bar Balqashtyng jaghasynda tasbaqa ústap túr, kenetten sheshesi sudyng arjaghynan kelip, ony shaqyryp túrdy...Kýieui ýidi basyna kótere azan shaqyrghanda Teberik qarqyldap kýlip jatty...»
«Asyghys ketip bara jatqan oramal taqqan, qyzdyng artynan erip, túnghysh ret meshit qaqpasyna bas súqty. Onyng dәret aludy bilmeytinin bayqaghan qyz, Teberikke dәret aludy ýiretti, Teberik qúddy jana kiyim kiygendey quanyp qaldy.
Meshit ishi typ-tynysh myna dýniyening qym-quyt tirliginen qol ýzdi, janyn jegidey jep jýrgen mazasyz uayymynan tez ayyqty. Mýlde basqa orta, tura sheshesi osy jerde aldynan shygha keletindey kózi móltildey jan-jaghyna qarady. Barlyq el otyryp-túryp tonqandaydy, bireuleri ýnsiz keudesine basyn salyp tómen qarap, ózin-ózi esepke tartady. Ózi erip kelgen qyzdardyng qataryna otyryp, joghyn tapqanday jany tynshydy. Namaz bastaldy, el ne istese, sony istep otyryp túrady».
Osylaysha bas keyipker óz jalghyzdyghynyng dauasyn dinnen tapqanday bolady. Avtor qazirgi qazaq qoghamynyng dinge qatysty ýsh týrli topqa bólingendigin bylaysha: «Jarty jylgha jetpey, ekinshi kurstyng sonynda atyn Sәbba dep ózgertken Teberik ózinen mýshel jas ýlken saqaldy jigitpen nekesin qidyrdy. Onyng orana kiyingen formasy býkil oqu ornyn shoshytty. Kýnde ishki sayasat bólimi ony súraqqa tartady. Tyr jalanashqa jaqyn, sany úzyn qyzdardy sahnada kóp biyletip qarap otyryp, kóz ziynasyna batatyn bilim júrtyna Teberikting kiyinisi tompaq bolyp, kóp erkekti ashulandyrdy. Kýnәda jýrgen qyzdar, alqash studentter men ziynaqor ústazdardy oqu ornynyng bastyghy jyl sonynda marapattap keudelerine medali taghyp jatty. Ústazdary men Batysqa eliktegen gurppalastary Teberikti kózderine shyqqan sýieldey kórdi, ony orta ghasyrdaghy eskining qaldyghy dep qarady. Sabaghy kýnen kýnge tómendedi, ýshinshi kursqa kóshpey qaldy. Oqudy tolyghymen tastap meshit tóniregindegi terek týbinde diny zattar satatyn jayma dýken ashty. Anda-sanda keletin saqshylar olardyng qolynyng syrtyn bir jalap tapqanyn alyp ketedi, sodan qalghandy tam-túmdap otbasyn asyrady. Kýieuining tapqany qaladaghy ýy jaldap túrudan artylmady, biraq olar namazdaryn esh qaza qylmastan, baqytty ghúmyr keship jatty», - dep suretteydi. Ári ózining taza dindi qalaytyn ary taza toptan ekendigin avtorlyq obraz arqyly sezdirip otyrady. Sәbba-Teberikting jan dýniyesining qaqqa jarylyp, dinsiz qoghamnan qoghamnan ajyrap, saytan ilimning toryna týsip toryghuyn baqytqa balauyn qapysyz qalam úshyna iliktiredi.
Biz Sәbba-Teberikting nege dini búzyq dinge ketkenining sebebin avtordyng lirikalyq nәzik iyirimdi psihologiyalyq suretteuleri arqyly birte-birte úghyna týsemiz.
Núrhalyq «Tasbaqa» epizodtyq oqighasy arqyly dinbúzarlardyng sektalyq әshaddy isterine qoghamdyq aiyptau jasaydy. Ári qazaq qyzdaryn onyng qúryghyna týsip qalmaudan saqtandyrady.
Studenttik ortadaghy «amalsyzdyq tósektestigi de» ony qoldaytyndardyng bas keyipkerge aqyl aitulary senimdi, tura ómirdegidey býkpesiz berilgen.
«Ózine biologiya emes basqa bir nәrsening kerek ekenin endi shynymen sezgen Teberik ózinen ózi qoryqty. Qaytadan adymyn jiyiletip shatyrgha tez jetti. Shatyrda shashyn jayghan Salannyng kózi qan – talap talyqsyp basyn kóterip, oghan jaman kózimen qarady. Auzyn aranday asha esineydi....
– Sen nege aghaygha biyge shyqpaysyn, bizding fakulitettegi Altynay apay, ana zam dekan Ayda apaylar qyz kýiinde aghaylargha biyge shyghyp, mine qazir sonyng jemisin jep, osy jerde júmysqa qalghandar. Kýieuge shyghyp, erkekting myljynyn tyndamay-aq bala ósirip, jaqsy júmysta jýr emes pe?! – dep taghy esinep, sózining artyn soza toqtady.
– Súmdyq! Men olardyng syrtyna qarap qyzyghyp jýrsem, solay ma? – dep Teberik baj ete týsti.
– Onyng nesi jaman, rahat ómir sol emes pe?! – Sen oilashy, erkekpen úrsysyp, yryldaspay-aq, jeke ómir sýre beresin, tәnning de, jannyng da azyghyn sol aghaylar beredi. Kereging dayyn, júmysyng bar, nesi jaman, – dep Ansar basyn júlyp alyp, Salandy qostap, Teberikti óz qatarlaryna tartty. Qúlaghyn basa qashqan Teberik taghy sudyng jaghasyna keldi». Qúlaghyn basyp túra qashqan Sәbba-Teberik basqa jol izdeydi.
Osy joldyng arty nege aparyp soqqanyn Núrhalyq asha bilgen. Búl –jýzdegen, tipti myndaghan Sәbba-Teberikter basyndaghy tragediyanynyng týp negizine boylay bilgen tamasha tuyndy desek artyq aitpaymyz.
Qazirgi jas prozashylar óz shaghyn tuyndylarynda kóp sózdilikke úrynbay, tandap alghan taqyryptaryn jan-jaqty asha biledi. Búl әdebiyetimizding óskendigin tanytady. Ári olardyng kónil quantatyny qazaq qoghamyndaghy «kishkentay adamdar» tragediyasyn oqyrmanyna esh boyamyz úsyna bilgendigi. Biz Núrhalyqtyng «Qala» atty әngimesine kenirek toqtap jatpaymyz. Tek orys tildi qalanyng ógey balasyna ainalghan Oshannyng jalghyz úly Erjannyng taghdyry arqyly óz qandastarymyzdyng auyr jazymyshtaryn angharamyz.
Tek oqyrman retinde qalamger bauyrymyzdan tilerimiz әdeby proseste jalt etken aqqan júldyz bolmay, samal jelge ainalghan sóz asylymen jii kózge týse ber demekpiz.
Ábil-Serik Áliakbar
Abai.kz