Áleumettik jeli payda bolghaly osy bir dert óne-boyymdy әbden mendep aldy. Maqtanbasam túra almaytyn dәrejege jettim. Ár nәrseden maqtanatyn sebep izdep, degbirim qashyp túrady. Biletinder múny «laykomaniya sindromy» deydi. Onysyn jóndi týsinbeymin ghoy. Shamasy búl dert menen basqa adamdarda da bar bolghany ghoy dep júbatamyn ózimdi.

Juyrda әldeqalay kópten kórmegen әriptesterimmen bir tәuirleu jerde shay iship, әr nәrsening basyn shalyp, әjik-gýjik әngime aittyq. Ádettegidey sayasatty sapyryp, mәdeniyetti mәiektep, tarihty tarazylap otyrghanda 5 saghat syrghyp óte shyghypty. «Qoy, otyrystan estelik bolsyn» dep shyrt etkizip әdemilep suretke týstik. Maqtanudyng búdan artyq ontayly sәti tuar ma, әleumettik jelige: «Býgin bir keleli súhbat boldy. Jigittermen jaqynda jana jobalardy jýzege asyratyn bolyp kelistik» dep jariyalap kep jibereyin. Kóp úzamay: «Keremet orta!», «Áp, bәrekeldi!», «Senderden ýmit kýtemiz!», «Kileng saydyng tasynday marqasqa jigitter!» degen synaydaghy pikirler tasqyny aghytyldy dersin.

Álgi surettegilerding eshqaysysy: «Qoy, qaydaghy joba, elden úyat-taghy» dep aitugha auyzdary barmady-ay, bәtshagharlar. Olardyng da maqtangha ketary emes ekenin osydan bayqay beriniz. Múnday súrauy joq «jobalardyn» әleumettik jelide ghúmyry bir kýndik ekenin bilmeydi emes, biledi, әriyne.

IYә, búl maqtanshaqtyq bir dendep alsa, qiyn nәrse eken. Ony onaylyqpen jenem dep tyrashtanudyng ózi tym kýlkili. Maqtanam desen, ainalanda taqyryp tolyp túr. Mәselen, qanghalaqtap jýrip kabiynetine bireu hal-jay súrap kele qaldy. Mine, qúdaydyng ózi aidap keldi degen osy. Hatshy qyzdy shaqyryp, suretke týs te: «Býgin Bәlenshekeng arnayy izdep kelipti. Biraz úsynystary bar eken. Alla búiyrtsa birlesip júmys isteuge uaghdalastyq» dep úryp kep jiber. «Býgin ne tauyp aitar eken» dep auyzyn ashyp, antarylyp otyrghan alghausyz oqyrmanyng ne turaly uaghdalasqanyndy ólse bilip kórsin sosyn.

Sening maqtanyshynnyng obektisi bolyp ketemin degen oy ýsh úiyqtasa týsine kirmegen Bәlenshekeng de qalyssyn ba: «Býgin Týgenshekenning qabyldauynda boldym. Óte biyazy, eljandy adam. Qat-qabat qarbalasqan qauyrt tirlikterining arasynan maghan altyn uaqytyn sarp etkenine sheksiz rizamyn!» dep óz paraqshasynda kishipeyil, qarapayym bolmysyna basy jerge tiygenshe iyilip, iltipat-yqylas bildiredi. Ol da onay jerde úpayyn joghaltatyn sabaz emes. Onyng da maqtanqúmarlyghy senikinen asyp týspese, kem týspeytinin sodan týsine qoyasyn.

Álbette, maqtanyshtyng formasyn auystyryp otyrmasan, ne berseng de qylghyta salugha dayyn otyrghan ash oqyrmanyndy birsaryndy kontentpen jalyqtyryp aluyng әbden mýmkin. Rasion degen nәrse múnda da bar.

Onday kezde jana zaman trendinen qalmaytyn janashyldyghyndy, izdenimpazdyghyndy, tipti kerek bolsa eksperttigindi әigileytin bir jazbang zapasta dayyn túrsyn. Ol jazba sening qoghamnyng kóp bóliginen әldeqayda algha ketip, әne-mine Ilon Masktardyng iyghyna bilek salayyn dep túrghanyndy, sosyn neordinarnyy oilaryng bir shenberden shygha almay siresip qatyp qalghan qazaq qoghamynda ózining layyqty baghasyn ala almay qor bolyp jýrgenin dәleldeui kerek. Búl jerde úshqyr oilaryng azdyq etedi. Ár sózinning astarynda mynau úiyqtap jatqan qazaq qoghamyn qaytsem selt etkizip úiqysynan oyatyp, kóshin órge sýireymin degen jalpyúlttyq masshtabtaghy zil-batpan missiya bolmaghy lәzim. Sýitip «Sender ghoy, әdebiyet, mәdeniyet sekildi mayda-shýide auyl arasyndaghy әngimeden asa almay jýrsinder, әngimening tóresi mine, myna jaqta» dep elden erek tughan qaghylezdigindi taghy bir shegelep qoyasyn. Ar jaghynda halyqaralyq masshtabtaghy eksperttigine birjola qúlay sendirip, kózsiz moyyndatuyna bir-aq qadam qalady. Trend taqyryptarda qazaqtyng jalpaq tili óte qoymaydy, ony ótkizu ýshin keybir qazaq sózderining qasynda aristokrat aghylshyn sózderi qoltyqtasyp jýrui kerek. Múndayda qazaq tiline әli resmy ene qoymaghan «eyshn», «ijn» degen kirme júrnaqtardy asa sheberlikpen jalghap jiberseniz jetip jatyr.

Mine, bar bolghany osy. Sosyn ne bolady deysiz be? Nәtiyjesi kóp kýttirmeydi. «Qazaghymnyng siz siyaqty kózi ashyq, kókiregi oyau azamattary kóp bolsa ghoy, shirkin!» degen synaydaghy pikirlerding astynda qalasyz. Al sosyn maqtanbay kór!

Búl maqtanshaqtyq degendi qoysanshy...

Maqtannyng da aghayyny kóp. «Kýrishting arqasynda kýrmek su ishipti» demekshi, maqtau arqyly maqtanugha bolatynyn bilesiz be? Búl әdis, әsirese, apay-topay auys-týiis, sapyrylysqan taghayyndaular kezinde ong jambasyna ynghay túrady. «Áy, ózim de qumyn ghoy» dep Tayyr aqyn aitpaqshy, biylikting biyik astauyna moyyn sozyp jýrgendermen orayyn tauyp suretke týse jýretinim osyndayda kәdege asyp ketetinin qaytersin. «Bәlenshe әldebir qyzmetke taghayyndalypty» degen habar jylt ete qalysymen sandyq týbindegi jarqyn beynening jaryq dýnie didaryn kóretin baqytty sәti tuady-au. Álbette, keyipkerinning kelisti obrazyn kemeline jetkizip maqtaysyn-ay bir! Bir-eki auyz tildesken bolsan, oda-maqtaudyng әlgi túsyna boyauyn qalynyraq jaghyp, taghdyrsheshti sol kezdesuding ómirine qanshalyqty ren-repet bergenin alghausyz oqyrmanyna tamsana aityp beresin. Sol arqyly ózinning de tegin adam emes ekenindi menzep, әldeqalay tisin batyrghysy kelip jýrgender bolsa jon arqandy kýjireytip, aibatyndy asyryp qoysan, nesi aiyp?

Ras, әleujelining maqtangha eriksiz tartyp túratyn elirtpe, esirtpe qasiyeti bar eken. Asta-tók dastarhan basynda qonaqtarmen týsken suretimdi talay mәrte ózderiniz de kórgen shygharsyzdar. Úyat bolsa da qonaqtardy qantaryp qoyyp, «oybay, bәibishe, suretke týsir» dep eng basty sharuamdy kýitteudi úmytqan emespin. Nesi bar, bizding de berekeli, baraqat ghúmyr keship jatqanymyzdy bilsin júrt. Anau barlyq pen baylyghyndy pash etetin beli mayysqan dastarhan, anau әiel bitkenning ishine shoq týsiretin songhy ýlgidegi qymbat ydys-ayaq, anau meymanasy tasyp otyrghan mәrtebeli meymandardy kórgende aldiyar kónil alghausyz oqyrmandaryng «pah, shirkin, ómirdi osylay sýru kerek qoy» despey me? Al qyzghanyshtyng qyzyl shoghy ishin ýrlep, qyzdyryp bara jatqandar maghan dese túz jalasyn! Oibay-au, isherge asy, tigerge túyaghy bolmasa, mening qanday jazyghym bar? Odan mening maqtanshaq nәpsim nege zardap shegui kerek? Mendey bolam dese, kim betin qaghyp, ayaq-qolyn matap otyr eken? Stranno voobshe...

Sosyn maqtanudyng mynaday bir súmdyq týri bar. «Osy she, men anaday adamdardy týsinbeydi ekem» nemese «bәlenshe tiptegi adamdargha tanghalam, tipti suqanym sýimeydi» degen synaydaghy aiyptau post. Álbette aiyptap otyrghanday emes, parasat biyiginen bayyptap otyrghanday jazasyn. Olardy qanshalyqty mansúqtay týssen, ózindi sonshalyqty kemshilik ataulydan pәk kemel túlgha retinde aishyqtay týskenindi anghal da alghausyz oqyrmanyng angharmay qalady. Angharmaq bylay túrsyn, sening jazghandaryna aiyzy qanyp, sen jetkize almaghan túsyna túz seuip, tipti kerek bolsa, esekke teris mingizip, birjola itjekkenge aidap jiberedi. Bireudi mansúqtau arqyly ózinning shang júqpaghan minsiz bitim-bolmysyndy biyiktetip alghanyna kóniling toghayyp sen otyrasyn.

Búl maqtanshaqtyq turaly tandy tangha úryp aita beruge bolady. Nesin aitasyn, әleumettik jeli kelip, men siyaqty búryn maqtana almay, ishten túnshyghyp jýrgenderding dәureni jýrip sala berdi. Maghan keyde býkil Feysbuk әlemi maqtanyp túrghanday kórinedi. Zataevich tiri bolsa, dәl osylay aitar ma edi, kim bilsin... Sadaghang keteyin, Sýkirbir kókemdi qazaqtyng mandayyna bere salghan ghoy.

Aytpaqshy, bәrin aityp, eng negizgisin úmytyp barady ekem. Juyrda «Maqtanu arqyly bir aida qalay 5000 podpischik jinap, smelo MILLION jasaugha bolady» degen 3 kýndik megaintensiyvim ótedi. Býgingi aitylghandar jay ghoy, ol jerde endi vzryv mozga bolady. Eger kurstan keyin maqtanshaq bolyp shyqpasanyz, aqshanyzdy 100 payyz qaytaryp beremin. Oryn sany shekteuli, asyghynyzdar!

Rauan Sәbiytúly

Abai.kz