Senbi, 23 Qarasha 2024
Mine, kórding be? 2673 9 pikir 6 Mausym, 2023 saghat 15:45

Ukraina ózin әlemge qalay dәleldedi?

Ukrainadaghy soghys búghan deyin eshkim bayqay qoymaghan kóp dýniyening betin ashty. Al Ukraina bolsa, jalpaq jahangha ukrain әskerining jauyngerlik әleuetin, ukrain qoghamy men osy elding memlekettik apparatynyng ózin-ózi úiymdastyruynyng joghary dengeyin pash etti.

Jaqynda әlemde UQK-ning naqty jaghdayy jaghymsyz әser qaldyrdy. Naqtylasaq, Ukraina әskeri әlsiz, qaru-jaraghy saylanbaghan jәne dayyndyghy jetkiliksiz dep esepteldi. UQK-ning búlay tómen baghalanuyna 2014 jylghy gibridtik soghys kezinde «Donesk kenshileri» men Reseyding «Ihtamnetine» qarsy toytarys berude әskery sheberligimen kózge týse almauy sebep boldy. Múny anyghyraq týsinu ýshin Ilovaysk pen Debalisevany eske týsiru jetkilikti.

2022 jyly Ukraina әskeri «qayta dayyndalghan kenshilerge» tótep beru qiyngha soqsa da, ózderinen әldeqayda quatty orys әskerin toqtatyp qana qoymay, biraz jerge deyin tyrqyrata qughanda әlem júrtshylyghy kózin júmyp, auzyn ashty. Keyingi segiz jylda ukrainalyqtardyng ay baghyp, bos qarap jýrmegeni anyq.

Al dýniyejýzi elderining kóbi Ukrainany Soltýstik Afrikanyng damu joly keri ketken elderimen tenestirip, kedeylik jaylaghan, jemqorlyqtyng batpaghyna batqan, beybereket jәne bәrin satyp alugha hәm Ýkimeti satymsaq el dep oilap keldi.

Degenmen әlemdik BAQ basqynshylar jermen jeksen etken Ukrainanyng әr aimaqtaryndaghy qirandy qalalar men eldimekendermen qatar, Shyghys Europadaghy qalalargha úqsaytyn múntazday taza, kósheleri abattandyrylghan, zamanuy ýlgide salynghan ýileri men ghimarattary alystan kóz tartatyn shalghaydy auyldar men qalalardy da kórsetti. Sonda jalpy júrtshylyq Ukrainanyng enbekke jaramdy halqy men bilikti kadrlary bar birshama gýldengen el ekenin kórip tang qaldy.

Jahandy jalt qarany, bәrinen búryn, Resey basa kóktep kirgende Ukrainanyng janyn sala qarsy túrghany boldy. Resey jýzdegen jyldan keyin alghash ret sarqylmastay kóringen dýniyelerinen tapshylyq kórip jatyr. Tarih betterin paraqtasaq, soltýstiktegi kórshimizge aqsha, qaru-jaraq, azyq-týlik, kiyim-keshek, oq-dәriler jetispegen kezder bolghanymen, әsker qataryn tolyqtyruda týitkilder tuynday qoymaytyn. Sol sebepti de soghysatyn adam tappay qinalamyz degen oy basyna kirip shyqpaghan imperiyalister elinde býkil orys soghys strategiyasy da payda bolghan.

«Ukraina – 2022-2023» – sarbazdarynyng tapshylyghyna baylanysty júmyldyrylghan kýshterining jappay jer jastanuy Resey tarihyndaghy alghashqy jaghday. Soghys dalasynda súlaghan sarbazdarynyng ornyn toltyru ýshin Putin jýiesi qolynan keletin týrli aila-sharghygha bardy. Aqsha berdi, qorqytyp-ýrkitti, mobilizasiya jariyalady, «ez bolyp elde qalghansha, erlershe shayqas» dep úrandatty, ýgit-nasihat jasady. Alayda múnyng biri de paydagha aspady.

KSRO ydyraghannan keyingi otyz jyl ishinde reseylikter jaqsy ómirge, tútynushylyq serpiliske, meyramhanalar men sauda ortalyqtaryna ýirendi. Osynyng bәrin tastap, Bahmuttaghy jertasada jatugha eshkimning zauqy soqpaydy.
Soghystyng Resey aumaghyna ótui sol elding túrghyndarynyng kónil-kýiine mýlde әser etpegeni belgili boldy. Olar «Otan qorghaushylar» qataryna qosyludyng ornyna, búghan qalay tez beyimdelu kerek ekenine bas qatyryp әlek. Aytyp otyrghanym aqylgha qonymsyz sóz sekildi kórinuim mýmkin, biraq shyndyq osy – orystar ózderine jasalghan shabuylgha qarsy túrmaydy jәne qorghanu ýshin de әreket qylmaydy.

Orys qoghamynyng týbegeyli bytyranqy jәne atomizasiyalanghanyn, әrkim ózi turaly ghana oilaytynyn jәne búl kezdeysoq nemese ózdiginen bolmaghanyn moyyndauymyz kerek. Keyingi onjyldyqtarda putindik Reseyding býkil memlekettik mashinasy el azamattarynyng qaraqan basyn ghana oilauy jәne olargha qatysy joq, olar kýtpegen isterge aralaspauy ýshin júmys istedi. Bir sózben aitqanda, resey qoghamy әleumettik belsendilikten ada: «biz tek jeke istermen ainalysamyz, biz tek óz otbasymyzdyng gýldenuin oilaymyz» dedi. Olar ýshin eng jaqsy azamat – reseyding passivti túrghyny.

Osylaysha, Ukraina óz halqynyng jauyngerlik ruhynyng jәne negizgi odaqtastary men zamanauy Batys qaru-jaraghynyng arqasynda 145 million azamaty bar Resey qoghamynyng búl soghysqa mýldem nemqúrayly qaraytynyn dәleldedi.

 

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377