Qalyng júrtqa «Mezgil» saraptamalyq baghdarlamasy arqyly tanymal bolghan  Ghalym Boqashtyng negizgi mamandyghy - shyghystanushy. Qatarynan birneshe tilde erkin sóiley alatyn ol QazMU qalashyghynda bard aqyn retinde studentter ortasyn eleng etkizgen edi. Ál-Faraby atyndaghy memlekettik uniyversiytetten alghan bilimin Pәkistanda jalghastyryp kelgen jas qazaqqa kerekti bilimin baspasózde kórsete bildi.. Almaty qalasynda Imanghaly Tasmaghambetovtyng orynbasary bolyp әkimshilik qyzmetti de atqardy. Sosyn Londongha oqugha attandy. Qazir ol Iran Islam Respublikasyndaghy Qazaqstan elshisining kenesshisi. Ghalymmen tómendegi súhbat kenesshilikke taghayyndalar aldynda bolghanyn eskertemiz.

- Syrt kóz - synshy. Birer jyl Europada jýrsiz. Bilim quyp. Sol batys júrtynyng bizdi Aughanstan, Tәjikstan, Qyrghyzstanmen salystyratyny, tipti shatastyratyny bar. Mýmkin, shynymen Qazaqstannyng osylardan aiyrmasy joq shyghar? Qazaqstannyng kórshilerinen góri ýzdiksiz «eurostandartqa» úmtyluy batystyqtardyng kózqarasyn ózgerte aldy ma? Jalpy Europadan elge kóz salghanda ne oilaysyz?

Qalyng júrtqa «Mezgil» saraptamalyq baghdarlamasy arqyly tanymal bolghan  Ghalym Boqashtyng negizgi mamandyghy - shyghystanushy. Qatarynan birneshe tilde erkin sóiley alatyn ol QazMU qalashyghynda bard aqyn retinde studentter ortasyn eleng etkizgen edi. Ál-Faraby atyndaghy memlekettik uniyversiytetten alghan bilimin Pәkistanda jalghastyryp kelgen jas qazaqqa kerekti bilimin baspasózde kórsete bildi.. Almaty qalasynda Imanghaly Tasmaghambetovtyng orynbasary bolyp әkimshilik qyzmetti de atqardy. Sosyn Londongha oqugha attandy. Qazir ol Iran Islam Respublikasyndaghy Qazaqstan elshisining kenesshisi. Ghalymmen tómendegi súhbat kenesshilikke taghayyndalar aldynda bolghanyn eskertemiz.

- Syrt kóz - synshy. Birer jyl Europada jýrsiz. Bilim quyp. Sol batys júrtynyng bizdi Aughanstan, Tәjikstan, Qyrghyzstanmen salystyratyny, tipti shatastyratyny bar. Mýmkin, shynymen Qazaqstannyng osylardan aiyrmasy joq shyghar? Qazaqstannyng kórshilerinen góri ýzdiksiz «eurostandartqa» úmtyluy batystyqtardyng kózqarasyn ózgerte aldy ma? Jalpy Europadan elge kóz salghanda ne oilaysyz?

Ghalym Boqash: Qazirgi Batys Europanyng Qazaqstan turaly týsinigi bir qalyptan shyqqan birjaqty ýstirt kózqaras dep aitugha kelmeydi. «Qazaqstan» úghymy qart qúrlyqta ornalasqan elderding әrqaysysynda bólekshe qalyptasqan әrqily sayasi-ekonomikalyq jәne mәdeniy-әleumettik tanym men bilim dengeyine qaray ózgerip otyrady. Mysaly, ózim ýsh jyl bilim alghan Úlybritaniyany alyp qaralyq. Qarapayym Oksfordtyng taksisti, siz aitqanday, Qazaqstan men Aughanstannyng arasynda asa bir zor aiyrmashylyq bar dep oilamaydy. Songhy irikteu oiyndarynan keyin aghylshyn futbol qúramasynyng fanaty elimizdi Europanyng eng qiyr shyghysynda jatqan shetki bóligi dep biledi. Al Kembridjding professory qazaq memleketin shyghysynda Múnghúliyamen, batysynda Bashqúrtstanmen shektesken dala týrkilerining ishindegi eng iri sayasy qúrylym, yaghni, Aziyanyng ajyramas bóligi dep tanuy mýmkin. Elimizdi sosialistik respublika kezinen jaqsy biletin londondyq bir tanys sarapshy-jurnalist qazaq memleketining týpting týbinde Ortalyq Euraziyadaghy erkin rynok pen demokratiyalyq basqaru mәdeniyetining modeline ainalatynyna kýmәn keltirmeydi. Biraq, Qazaqstandaghy sayasy biylikti «miyneraldyq resurstaryn sayasy sauda-sattyq qúralyna ainaldyrghan reseylik rejimning kóshirmesi», nemese «júmsaq avtokratiyadan» kәnigi avtokratiyagha qaray oiysqan jýie» dep dәleldeuge tyrysatyn zertteushiler de jeterlik. Sondyqtan da Batys Europanyng býgingi Qazaqstan turaly pikirining bir úshy Sasha Baron Koenning sayqymazaq «Borat» obrazyna nemese aghylshyn baspasózinde ara-túra jylt ete qalatyn «Qashaghannyng múnayyna» baylanyp tayazda túrsa, ekinshi úshy Devid Sneysting Qazaq handyghy turaly «jýgensiz memleket» teoriyasyna nemese Djeykob Rigiyding qazirgi Qazaqstan jóninde «jýiege týsip alghan sayasi-ekonomikalyq haos» degen anyqtamasyna jalghanyp, terenge boylap ketedi. Jalpy alghanda, Europa bizding býgingi hal-ahualymyzdan jan-jaqty habardar. Búghan esh shýbәniz bolmasyn. Al memleketimizding syrtqy sayasatyndaghy europalyq vektorgha keletin bolsaq, búl baghyttaghy jekelegen ghylymy jәne mәdeny jobalardyng qazaq elin jana qyrynan kórsetuge múryndyq bolyp jatqanyn da aita ketu kerek. Europagha óz júrtyndy tanytudyng eng bir ontayly joly da - osy. Al ishki sayasi-ekonomikalyq jetistikterdi syrtqa shygharyp jón-josyqsyz nasihattay beru nemese jekelegen jobalardy syrttan kózdi júmyp kóshire beru, yaghny sizding sózinizben aitqanda «ýzdiksiz eurostandartqa úmtylu», әlbette, Batystyng aldynda salmaghymyzdy jenildete týspek.

- Siz búdan búryn Shyghystan bilim aldynyz. Qazir Batysta jýrsiz. Qos qúrylyqtyng qaysysynyng ómir-salty qazaqqa bayandy siyaqty?

Ghalym Boqash: Geografiyalyq ornalasu ynghayy men әlemdik mәdeny kenistiktegi ornyn anyq kóre túra, qazaq elin Europagha jatqyzatyn adamda ya sauat joq, ya tarihy jady joq. Joshy men Shaghatay úlystarynyng Qypshaq dalasy men Mәuerennahrdaghy songhy júrnaqtary kýni keshe patshaly Reseyding otaryna ainalyp jatqanda da búlar Shyghystyng ajyramas bóligi retinde qaraldy. Onyng ishinde qazaq elining batysqa jaqyndaghan túsy Europadan tamyr tartqan «orys kommunizminin» nemese «revolusiyashyl sosializmnin» ezgisine birjola kóngen kezden ghana, yaghny 1920 jyldan bastalady. Batystyng iydeologiyalyq jәne tehnologiyalyq ýstemdigin moyyndadyq eken dep, batystyq standarttar boyynsha sovettik industrializasiyany bastan keshtik eken dep, shyghystyq mazmúnymyz ben tabighatymyzdy mansúq ete almasaq kerek-ti. Bizge ekonomikalyq ómirdi jaqsartyp, últ baylyghyn әdil týrde bólu ýshin Batystyng qoghamdyq instituttary qalay qajet bolsa, sayasy moraligha mәngi ústyn bola alatyn Shyghystyng fәniy-fәlsafalyq negizi de dәl solaysha qajet. Qazaq eli Shyghystyng bir bóligi retinde batystyq neooriyentalizmning qúrbany bolmaugha tiyis, ózi de qazirgi damushy elderge tәn oksiydentalizm men reseylik antibatysshyl jalang ritorikanyng jeteginde ketpegeni lәzim.

- Qazaq eli qyruar qarjy júmsap, jastardy shetelding ozyq oqu oryndaryna oqytyp jatyr. Qalyng el solardan ýmitti. Biraq Otanynyng aqshasyna oqyghan keybir zamandastarymyz Europa elderinde mýmkindik tauyp qalyp qoyyp jatyr. Sol qazaq jastarynyng óz elinen bezuine ne sebep?

Ghalym Boqash: Onyng týpki sebebin siz menen de jaqsy bilesiz. Shetke shyghyp oqyghan keybir jastardyng nelikten arghy bette qalyp qoyghysy keletinin, ya olardyng ne sebepti qaysybir jergilikti jas sheneunikterden beter shenqúmar, jaramsaq bolyp qaytyp oralatynyn talqylay bastasaq tang atyramyz. Búl jerde osy ýrdisting aldyn alu ýshin naqty iske kóshu qajet. Birinshiden, «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha stiypendiyalardy negizinen shetelde magistr jәne doktor dәrejesin qorghaugha tyrysatyn saqa studentterge bergen jón. Bakalavr dәrejesine úmtylghan tym jas studentterding sanyn shektep, tek asa siyrek mamandyqtargha ynghaylasa bolar edi. Ekinshiden, magistratura men doktorantura baghdarlamalaryna kóbine-kóp joghary oqu oryndarynda dәris berip jýrgen jas oqytushylar qamtyluy tiyis. Ýshinshiden, magistr nemese doktor atanyp qaytatyn múnday on-solyn tanyghan, ýili-barandy mamandar elge oralghasyn óz oqu ornynda kem degende tórt jyl dәris beruge nemese ghylymmen shúghyldanugha mindettelgeni dúrys. Tórtinshiden, «Bolashaq» baghdarlamasy sheteldik ýzdik uniyversiytetterge óz betimen oqugha týsken osynday talapty studentterge stiypendiya taghayyndap, qarjy bólumen ghana shúghyldanatyn shaghyn qor retinde qyzmet atqarghany lәzim. Múnday jaghdayda shetelde qalyp qoyghysy keletin stiypendiattardyng da sany azayady, otandyq joghary oqu oryndarynyng bilim beru sapasy da kýsheyedi, hәm «Bolashaq» baghdarlamasynyng da júmysy yqshamdalyp, súryptau prosesine qatysty tuyp jatatyn kýdik pen daudan qútylady. Qazir jyl sayyn shetelde oqyp qaytugha layyq saydyng tasynday, aghylshyngha suday ýsh myng student taba almay qinalyp otyrghan joq pa «Bolashaq»? Endeshe jas oqytushylar men kishi ghylymy qyzmetkerlerge nelikten mýmkindik bermeske?

- Jastardyng Batysta qalyp qongyna eng birinshi bizding qogham kinәli ekenin joqqa shygharugha bolmas. Erkindik pen mýmkindik shekteuli, jemqorlyqsyz úlyq bola almaytyn, biylikke jaghympazdanbay jayly ómir sýre almaytyn qoghamnan góri ertengi kýni ýshin alansyz ómir sýretin, qysqasy, azamattyq qúndylyqtardy ómir saltyna engizgen elde ómir sýrgendi kim qalamaydy?

Ghalym Boqash: Batystyng siz aityp otyrghan sayasi-ekonomikalyq jetistikteri negizinen Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi jarty ghasyrdyng ishinde qol jetkizgen tabys. Mysaly, Úlybritaniya gumanistik-liyberaldyq iydealdargha sýienip qana damyghan elderding tóresine ainaldy desek qatelesemiz. Britaniyalyq últty býgingi biyikke shygharghan reformalar «Marshall jospary» men «Keyns reformalarynan» ghana bastau alady. Búl elding irgelenui men shynayy әleumettik memleketke ainaluy jolynda qúrban bolghan qarapayym halyqtyng sany keshegi «qyzyl terror» men kollektivtendiru kezinde shybynsha qyrylghan qazaqtyng sanynan kem emes. Jiyrmasynshy ghasyrdyng birinshi jartysyna deyin Uelisting shahtalarynda myndap jan tapsyrghan 12-13 jasar kenshi balalar men әlemdegi eng iri qayyrshy topqa ainalghan London kedeylerining keshken kýiin alyp qaranyz. Álemge әigili Oksford shahary túrghyndarynyng basym kópshiligi ystyq su men ýy ishindegi dәrethananyng ne ekenin 1970 jyldardan bastap qana bile bastaghanyna, oghan deyin birneshe ýiding pәter iyeleri aptalap kezekke túryp ortaq vannagha shomylyp kelgenine senesiz be? Osy eldegi aristokrattardan basqa jalpy halyqtyng qalay bolsa solay kiyim kii talghamyna adam janynyng qarapayymdylyghy siyaqty romantikalyq faktor emes, kәdimgi taqyr kedeylikting kóbirek yqpal etkenin bir aghylshyn konservatory kelistirip aityp berip edi maghan. Onymen salystyrghanda bolashaq әleumettik qazaq memleketining irgetasy әldeqayda joghary dengeyden bastap qalanyp jatyr. Soghan sәikes әleueti de kýshtirek bolugha tiyis. Al sayasy morali men sayasy qúqyq, sóz erkindigi men transparentti biylik salasyndaghy qiyndyqtargha kelsek, búl, әlbette, kómekeyge tyghylyp túrghan óksigimiz. Dúrys aitasyz, qúqyqtyq memleketting artyqshylyghyn, shynayy әleumettik qorghaudy, liyberaldyq individualizm men konsumerizmning «qyzyghyn» bir kórgen jas adam qaytyp artyna qayryla ma? Biraq, shynyn aitsam, osy faktorlardy jan-jaqty elep-ekshep baryp, sayasiy-әleumettik qúqyghymdy tolyq paydalanam, tek azamattyq qoghamda ómir sýrem dep Batysqa ketip jatqan qazaqty az kórdim. Ózim keziktirgen úlybritaniyalyq qazaqtardy ýsh topqa bóluge bolady. Birinshi top, 1970 jyldary Týrkiyadan kelip, negizinen Londongha ornyghyp qalghan Altay qazaqtary. Búlardyng ata-babalary - 1940-50 j.j. SSSR pen QHR arasyndaghy opasyz sayasy oiyndardyng qúrbany bolghan Altay, Ile jәne Tarbaghatay aimaqtaryndaghy dәstýrli qazaq elitasynyn, dala aristokratiyasynyng ókilderi edi. Ekinshisi, jeke kapitalyna qauip tóngesin syrtqa qashqan keyingi qazaqstandyq eks-sheneunikter men olardyng tuystary. Ishindegi birsypyrasy ózderin sayasy sebeptermen qughyngha úshyraghan biznesmen dep sanaydy. Ýshinshisi, joghary jalaqy alu ýshin úlybritaniyalyq enbek rynogynyng ýzdik instituttaryna, әsirese, qarjy salasyndaghy jeke menshik úiymdargha júmysqa túrugha tyrysatyn asa qabiletti, pragmatiyk, kosmopoliyt, kóbine orystildi qazaq jastary. Osynyng ishinde Qazaqstangha qaytudy ara-túra oilaytyn tek birinshi top. Qalghan ekeui siyaqty emmigranttar qay zamanda bolsyn, qay elden bolsyn syrtqa ketip túrghan. Al búdan bólek Úlybritaniyada oqyp jýrgen qazaqstandyq sayasy jәne biznes elitanyng qabileti men tәrbiyesi ala-qúla, negizinen orystildi bala-shaghasy jәne jetip artylady. Múnday jastardyng ýirenshikti әleumettik minez-qúlyq normalary ýshin Batysta kerisinshe shekteu kóp. Almaty men Astanadaghy siyaqty, astylyaryna konveyerden endi shyqqan djip minip, dauyszoraytqyshpen «Jol ber, ei! Jol ber!» dep oiqastap jýre almaydy. Jolyn kes-kestegen zang ókilin kókesining kuәligimen qorqyta almaydy. Sondyqtan da «Qúdaygha shýkir», Batysta Qazaqstandy osynday sebeptermen de «saghynyp» jýretin jastardyng  kóp ekenin úmytpayyq.

- Bir pikirdin, bir partiyanyng sheksizdigi men kósemnen qúday jasau - týbi tyghyryq ekenin bile túra bizding qogham jýrisinen janylar emes. Shyghystanushy retinde, astamshylyq pen enjarlyq dendegen elderde oryn alghan, әsirese, Shyghysta bizge sabaq bolar oqighalardy aityp bere alasyz ba? Mýmkin bizge bayyppen, oily kózben qaraugha osynday naqty mysaldar jetpey jatqan bolar.

Ghalym Boqash: Qazaq memleketi qyzyghy men shyjyghy qatar jýretin qalyptasu kezenindegi postotarlyq elderding barlyghyna tәn qiyndyqtardy bastan keship jatyr. Siz menzep otyrghan songhy on jyldaghy reformalar qazaqstandyq sayasy tehnologtardyng «nouhauy» emes, jiyrmasynshy ghasyrdaghy Ýshinshi әlem men damushy elderdegi últshyl, modernist ya kompradorlyq elitalar týgel úrynghan biylikti zandastyru tәsili. Búl da bir demokratiyalanu jolyndaghy uaqytsha amal. Ótpeli kezen. Kezinde «Ýndistan degenimiz búl - Indira, Indira degenimiz búl - Ýndistan» dep shulaghan el býgin avtokratiyalyq elementterden birjola qútylyp, «әlemdegi eng alyp demokratiya» atanyp otyr. Ontýstik Aziya aimaghynyng sayasaty men tarihyn zerttegen maman retinde sizge aitarym, búl elderdegi ahual býgingi Qazaqstannan mýldem bólek qalyptasty. Sondyqtan qanday da bir dәl paralleli tabu qiyn. Britaniyalyq imperializm búl aimaqtyng da qaqqanda qanyn, soqqanda sólin alyp әbden qanady. Biraq, sovettik iydeologtar siyaqty bir kósemge, bir úiymgha, bir ghana aqparat kózine sýiengen «partiya diktaturasyn» ornatqan joq. Sol sebepti azattyq alghasyn Ýndistandaghy qúsap biylik basynda úzaq jyldar nerushil sosialister otyrsa da, Pәkistandaghyday qayta-qayta әskery tónkeris jasalsa da, ya Bangladeshtegi siyaqty etnikalyq últshyldyqqa sýiengen demokrattar ýstemdik qúrsa da búl elderde sot pen búqaralyq aqparat qúraldarynyng kópshiligi derlik biylikten tәuelsiz instituttar retinde qalyptasty. Ásirese, Ýndistanda shynayy bәsekemen shyndalghan kóppartiyalyq jýie payda boldy. Pәkistannyng songhy general basshysy Pervez Musharaftyng Jogharghy Sotpen jәne aghylshyn hәm urdu tildi tәuelsiz baspasózben aradaghy teketiresi nemen tynghanyn óziniz de jaqsy bilesiz. Onyng ýstine Batystaghy әlemdik derjavalar búl aimaqqa syrttan barynsha yqpal etuge tyrysady. Búl elderdi Resey men Qytay sekildi damushy әlemning sayasy alyptary qos ókpeden jәne qysyp túrghan joq. Bizge úqsap mәdeni-aqparattyq kenistigin Reseyge qoldan úzatyp otyrghan jayy jәne joq. Osynyng bәrin oy eleginen ótkizseniz, bizding elimizdegi partiya qúru isining sovettik sýrleuden shygha almay, eski izdi shiyrlay beruin de zandylyq dep tabasyz. KPSS pen «Edinaya Rossiyanyn» kólenkesi әli biraz túrady-au. Biraq, taghy qaytalap aitayyq, búl da ótkinshi prosess. Óitkeni búrynghy zaman kelmeske ketken, kólenke de tez qysqaryp barady.

- Kenes ókimeti qiraghanda kýnirengen buyn tәuelsiz qazaq eli biyligining әr jerinde әli otyr. Tipti olardyng qatarynda KSRO-ny saqtaugha ólip-óshkender de az emes. Mәselen, olar byltyr Alash partiyasynyng 90 jyldyghyn emes, komsomoldyng 90 jyldyghyn dýrkiretip toylap ótti. Jyl sayyn biylikke jastar legi kelip jatyr, solay bola túra nege әli Qazaqstannyng ózindik jylt etken últtyq modelining tóbesi kóriner emes?

Ghalym Boqash: Komsomolgha qatysty qosa keterim, dәl osy 90 jyldyqty toylau kezinde bizding «komsomoldyq buyngha» jatatyn aldy alpysqa qaray ayaq basqan birqatar sayasatkerlerimizding songhy on segiz jylda bir sýiem bolsyn algha jyljymaghany, óspegeni anyq bayqaldy. 1991 jyly postsovettik sayasy elitagha ainalyp shygha kelgen «kommunistik agha buyndy» arqa tútyp, soghan jaltaqtap, jalpaqtap ýirenip qalghan tútas bir generasiyanyng sayasy bәsekeden maqúrym, tarihy jadydan ada, últtyq sanany otarsyzdandyrugha qarsy ayanyshty kýide qalyp qoyghanyn kóruden artyq qasiret joq. Al memleketting últtyq modelin qalyptastyru siz aityp otyrghan «jastar legine» ghana qatysty sharua emes. Bizding elde jastargha qatysty jii aitylatyn jasandylau «ýmitti sózderdi» kóp jaghdayda týsinbeymin. Jas memlekettik qyzmetkerler ómirlik tәjiriybeden ótpey túryp, qansha jerden basy altyn, jýregi týkti bolsa da memleket qúru isine qaytip zor yqpal ete almaq? Al eger endi ghana jinay bastaghan kәsiby tәjiriybesi «Memlekettik qyzmetkerlerding ar-namysy turaly kodekstin» prinsipterine keraghar-qayshy kórinister bolsa, keleshekten nendey damu men ózgeris kýtuge bolady?

- Keybir sarapshylar Qazaqstan biyliginde 30 payyz ghana últshyldar bar deydi. 30 payyzben últtyq memleket qúra alamyz ba? Últtyq memleket qúru jalpy biyliktegi adamdardyng enshisinde me, әlde biylikti myqtap ústaghan bir adamnyng qolynda ma?

Ghalym Boqash: Mening oiymdaghy últshyldyq ol tek lingvistikalyq, ya diny nemese ekonomikalyq últshyldyqpen shektelgen sayasy iydeologiya emes. Búl - әleumettik qozghalys retinde óz erkimen qalyptasyp, tútas qoghamdy qamtugha quaty jetetin eldik iydeyasy. Qazaqtyng týsinigindegi «el atanu» ol ótken ghasyrdyng basyndaghy Versali kelisimining negizinde pisip-jetilgen europalyq standart úghymdy, yaghni, bir til, bir etnikalyq top pen bir territoriyanyng tóniregine toptasudy ghana bildirmeydi. «Qúlym bir úlday kiyinse, kórkemin kórgen sýiinse. Atymtay Jomart sekildi ataghym elge bilinse» dep tileytin әleumettik tendikti qalyptastyru men resurstardy әdil týrde bóluge tyrysudy, tәuelsiz biyler jýiesi men egalitarlyq qogham qúrugha ýzdiksiz úmtyludy menzeydi. Týrli taypalar men etnikalyq toptardyng Qazaq handyghynyng ishine bógetsiz sinuine sebep bolghan faktor da osy shyghar. Sondyqtan da býgingi bizding jaman-jaqsy, negizinen qazaqtardan ghana túratyn, sayasi-ekonomikalyq elitamyz eldik iydeyasyn búrynghy iydealdargha qayta jalghamayynsha, ózi ishten tazarugha bet búrmayynsha eshtene ózgere qoymaydy. Mәselen, qazaq tilining sýikimdi obrazyn, mәdeny jәne әleumettik ýstemdigin qalyptastyru ýshin әueli syrt kóz qazaq dep biletin biylikting qisyq beti týzelui tiyis. Qazaqtildi intellektualdyq orta memlekettik til men últtyq dәstýrdi shynayy qorghaugha aludy talap etken sayyn ózge etnostar túrmaq, orystildi qazaqtardyng ózi ýrke qarap shegine beretini neden? Óitkeni sovettik kezende qazaqtyng eldik iydeyasy men shynayy qazaqylyq turaly ghasyrlar boyy saqtalghan kiyeli úghymdar adam shoshityn metamorfozagha úshyrady. Oghan «ólsheusiz ýles qosqan», әlbette, syrty ghana qazaq sayasy istiblishment nemese belgili tarihshy Olivier Roydyng sózimen aitsaq, qyzyl terrordan song dәstýrli sayasy jetekshilerdi yghystyryp shygharghan odaqtyq respublikalardaghy «kolhozdyq elita». Búl qúbylystyng zardabyn kez-kelgen orystildi qazaqstandyqtyng oiyndaghy myna bir qarapayym tendikpen sipattaugha keledi: «qazaqylyq-qazaqbayshylyq-korrupsiya». Búl jerde korrupsiya dep tek jemqorlyqty aityp otyrghan joqpyn. Biylikti asyra paydalanudan tuatyn barsha keseldi aitamyn. Osynday úghymdy ornyqtyrugha sebepshi bolyp otyrghan qaysybir sayasi-ekonomikalyq elita ókilderinen, óndiristik-qarjylyq alpauyttardan qazaqylyqtyng iyisi de shyqpaytynyn bireuge týsindirip kóriniz endi. Siz súrap otyrghan últtyq memleket qúru isi janaghy teris týsinikti tas-talqan etetin reformalardan bastalary anyq. Al onday reformalardy talap etu ýshin jalang últshyl bolu, ya dәstýrli patriotizmmen ghana shektelu jetkiliksiz. Tek etnikalyq, ya diny nemese lingvistikalyq últshyldyqqa, yaghny M.Billig anyqtama bergen banal nationalism-ge úryna beretin toptar kezekti saylau nauqanyna sayasy fon bolu funksiyasyn adal atqaratyn qoghamdyq úiym dengeyinen ary asa almaydy. Bizge qajet baghyt - elu jyl sayyn janaryp túruy tiyis eldik iydeyasyn qayta janghyrtatyn, sayasy mәdeniyet pen moralidyng dengeyin ósiretin, jәne «qazaqy biylik» úghymyn pozitivtendiretin aghartushy- últshyldyq nemese liyberaldyq patriotizm. Búl ózgeris - memlekettik piramidanyng úshar basy men tabanyndaghy әrbir kirpishting qúramy men sapasyna tikeley baylanysty prosess.

Jalghasy bar....