Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 3295 22 pikir 23 Mausym, 2023 saghat 13:04

Putinge jauap: Joshy handy kórgen Toqaev ne deydi?

«Keybireuler qazaqtardyng óz tarihy, memleketi, eli bolmaghan degen sózder aityp jýr. Ol – bizding tarihymyzdy búrmalau», - dep mәlimdedi preziydent Toqaev Astanadaghy Q.Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynda sahnalanghan «Joshy han» spektaklining premierasynan shyqqan son.

«Qútty bolsyn! Óte keremet qoyylym boldy. Shyn mәninde, piesanyng taqyryby óte manyzdy, ózekti. Múnday tuyndylar halqymyz ýshin qajet dep oilaymyn. Piesanyng tili, mәtini óte jaqsy jazylghan. Ártisterding bәri jaqsy oinady. Sheberligi myqty eken. Bizding tarihymyzdy, tarihy qúndylyqtarymyzdy qazirgi tanda halyq arasynda kenirek dәripteuimiz kerek. Keybireuler qazaqtardyng óz tarihy, memleketi, eli bolmaghan degen sózder aityp jýr. Ol – bizding tarihymyzdy búrmalau. Ónerleriniz qashanda tabysty bolsyn. Barshanyzgha amanshylyq tileymin», – dedi Memleket basshysy.

Esterinizde bolsa, búghan deyin Resey preziydenti Vladimir Putiyn: «Qazaqtarda eshqashan memleket bolmaghan», «Kenes odaghynan bólingen biraz el Reseydin, orystardyng biraz jerlerin syilyq esebinde alyp ketti», - degen bolatyn.

Putinnen basqa Kremliding aitqyshtary qazaqtyng tәuesizdigine kýmәn keltiretin, tarihyn joqqa shygharatyn talay mәlimdemeler jasap jýr. Osynday sәtte Toqaevtyng «keybireuler ornyn bilsin, auzym bar dep oiyna kelgendi aitpasyn» degen óte eskertui oryndy.

Ayta keteyik, atalghan spektakli «Shynghys ordasy» men «Qazaq ordasy» atty eki bólimnen túrady. Qoyylymda Shynghys han men úly Joshy arasyndaghy qarym-qatynas, olardyng el basqaru isindegi qabyldaghan sheshimderi, ómirining belgili kezenderi keninen suretteledi. Sonday-aq Úly daladaghy týrki taypalaryn bir úlysqa biriktirip, Úlytauda ordasyn tikken Joshy oghlan beynesi Qazaq memlekettigining negizin qalaushy – Joshy han dәrejesine deyin kóteriledi.

Tarihy dramanyng avtory – belgili jazushy-dramaturg Duman Ramazan, qongshy rejisseri – Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Bolat Úzaqov.

Memleket basshysy qoyylymdy tamashalaghan son, teatr újymyna shygharmashylyq tabys tilep, óner ordasyna últtyq mәrtebe beru jóninde sheshim qabyldaghanyn aitty. Tiyisti Jarlyq qazan aiynda Respublika kýni qarsanynda jariyalanady.

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379