Qazaq sózining qaynarynan qanyp ishken qalamger Júmatay Sabyrjanúly, aman-esen aramyzda jýrse, biyl 76 jasqa tolar edi.

Syny – әdil, jebesi – týzu

Ótkennen ónege alyp jýretin, keshegi kýnnen qorytyndy shygharmaghan qoghamnyng keleshegi de kemel bolmasyn úghatyn zerek te siyrek talaptylar bolmasa, býgingi jas jurnalisterding deni búl kisini jaqsy bile bermeui mýmkin. Al jurnalistikagha ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng basynda, Tәuelsizdik lebimen ere kelgen bizding buyn ýshin «Júmatay Sabyrjanúly» degen aty-jón – naghyz sapa belgisi bolatyn. Maqalanyn, habardyn, oitýrtkining astynda osy avtor túr ma – boldy, ony oqu kerek. Kóshede kele jatyrsyz ba, qonaqta otyrsyz ba, әlde júmysta nemese sabaqtasyz ba – bәribir, bәrin bylay ysyryp qoyyp, gazetke qúnygha ýnilmey túra almaysyz, búl kisining jazghandary adamdy lezde eliktirip, qyzyqtyryp әketetin.

Ár beysenbi kýni «Ana tilin» alu ýshin qalalyq qazaqy qauym dýngirshekke túra jýgiretin, erterek ýlgermese, gazetsiz qalatyn kezder ghoy. Ghalamtordyng ne ekeninen beyhabar, kompiuterding tilin bilmeytin, úyaly telefon ústap kórmegen, úyattyng qadiri bar shaq. Elding bar baqqan-bilgeni – qazaqsha-orysshasy aralas bir-eki telearna men últtyq gazetter ghana. Eger býgingi zamanauy tehnologiyanyng býkil jetistigi, әleumettik jeli degenderiniz sol dәuirde bolsa, Júmatay agham – naghyz «júldyzgha» ainalar edi. Óitkeni, jazghany – kókeyindegini dóp basyp, kóp jaytty anghartpay jýrgen kózindegi «sheldi» sylyp alady; syny – qara qyldy qaq jarar әdil, jebesi – qapysyz ondyqqa tiyer týzu! Sosyn ol kisi anysyn andap, alystan oraghytyp, bipazdap otyrmaydy – mәselening mәn-jayyna birden kóshedi, toq eterin tótesinen bir-aq aitady. Jәne beting bar, jýzing bar demeydi, «anau – basshy-au, mynau – qosshy-au» dep jatpaydy, «tilin tistep, tizgin tartudy» bilmeydi.

Aqiqatty tu etken alghyr oidyng baghasyn berip, qadirine jetkennen góri jenil kýlki, oiyn-ospaq, ósek-tósekke ýiir bop bara jatqan әleumettik jelining qazirgi qalpyna qaramastan, Júmatay aghamnyng jazghandary qay kezde de oqyrmanyn tamsantar edi dep oilaymyn. Sebebi, birinshiden, qysqa da núsqa jazady. Ekinshiden, siresken telegraftyq stilide emes, resmy renkten aulaq, sózge sheshen kisining әldebir oqighany mayyn tamyza әngimelep bergeni sekildi, qúnary mol qazaqy tilmen qyzyqty ghyp bayandaydy. Ýshinshiden, kýmiljip, kýlbiltege salmay, әr nәrseni atymen atap, naqty baghasyn beredi. Tórtinshiden, jazghan dýniyesining ón boyyna ýnemi әzil jýgirtip, mysqyl darytyp, oqyrmannyng janyn sýisindirip otyrady. Bolghan jaytqa, aitylghan sózge, qabyldanghan sheshimge qatysty óz pikirin bildirip, oqyghan adamdy da oigha, oilanugha jetelep otyratyny taghy bar.

«Qúdanyng qúdireti, bayaghydan bergi bir әdetim – jazyp otyrghan materialym ýsh, әri ketse tórt betten assa, qamyttan shyqqysy kelgen ógiz siyaqty qiqanday bastaymyn. Kóbine short týie salamyn. Aytayyn degenderimdi sol kólemge syighyzsam – syighyzdym, syighyzbasam – qalghany. Búl daghdynyng bir jaqsy jeri – syghyp jazugha ýiretti» degen eken Júmekenning ózi.

Júmatay Sabyrjanúly – qazaq baspasózinde «replika» janryn jandandyrghan jurnalist. Onyng jazghandarynyng edәuir bóligi – biyik minberlerden aitylghan, BAQ betinde sóz bolghan, kópshilikti tolghandyrghan mәselelerge baylanysty ótkir oi, ózgeshe kózqaras nemese sol taqyrypty terendete, damyta týsu maqsatyndaghy oitýrtki maqalalar. Tabighatynan angharympaz aqynjandy adam, qanyndaghy әdiletsýigishtik qasiyet qaynap shygha keletin kýresker qalamger qúlaghy shalghan jalghandyqqa, kózi kórgen kópe-kórneu jasandylyqqa eshqashan shydap túra almaydy.

«Adam bolyp tuyp, Adam bolyp ótti»

Jalpy, shyndyqty (eger ol ózin abyroydan júrday eter shyndyq bolmasa, әriyne) jek kóretin adam joq. Ashy aqiqat aitylsa – riza bolmaytyn, sýisinbeytin, aitushynyng arqasynan qaqpaytyn kisi kemde-kem. Biraq әrkim de shyndyqty ózining emes, basqa bireuding aitqanyn qalap túrady. Ózgening auzymen aitylsa, әiteuir ózine ziyany tiymeydi ghoy. Al aqiqatty ashyq aitqan adamnyng týrli kedergige, qysastyqqa, qiyanatqa tap bolatyny mәlim. Oghan Júmatay aghanyng ómir joly – naqty dәlel, «jarqyn» mysal. Soltýstik oblystarda qazaq tilining órkendeuine túsau bolghan, óresizdikteri men qiyampúrystyqtary ýshin synalghan basshylar men óz aramyzdan shyqqan keybir jandayshaptardyng ayaqtan shalu, «shómishten qaghu», qudalau sekildi «jaqsylyqtary» jaqsy aghamnyng «Ókpelesen, ózing bil» (2001 jyl) atty kitabynda tolyp jatyr. Qaysybirin aitarsyz...

– Júmatay otyra qalyp, birdene jaza bastasa, mazam qashatyn, – deydi bir súhbatynda Júmekenning jary, jurnalist Ámina Mirjýsipqyzy. – «Áy, sen osy eldi alatayday býldirip taghy ne jazyp jatyrsyn? Tilinning tikenin qadamay, eshkimge tiyispey tynysh otyrshy. Bala-shaghana qayghysyz qara su ishkizesing be, joq pa?! Elde neng bar-ey?» desem, «Áy, endi kim aitady? Jaraydy, men aitpayyn, anau aitpasyn. Bir adam basyn tigui kerek emes pe?! Jeke basyna tiyisip jatqan joqpyn, qolyndaghy júmysyn dúrys atqarmasa qalay shydaysyn?» deydi... Aqkónil jaratylghan jan ghoy, biraq bireudin, әsirese әkimqara, úlyqtardyng adamgershilikten attaghanyn kórse, qarap otyra almaytyn. Synaghandy kim jaqsy kórsin. Sóitip, ózine «jau» tauyp ala berdi.

Biraq ol sóitip jýrse-daghy, ózining ótkirligine kónili tolmay ótti. «Ámina-au, maghan beker úrsasyn. Meniki – tek «qaulaghan ótirikti qaytsem azaytamyn» dep ónmendeu ghana. Sonyng ózinde auzymdy toltyryp aita almay, kijinumen jýrgen joq pa kýieuing bayghús!» deytin. Syn jazsa syndyryp jibererdey bolghanymen, tisi batpaghan kezde maghan sóitip shaghynatyn. Sonday kezde ayaytynmyn, bosqa aramter bolyp jýrgenin ózi de biletin, men de biletinmin...

«Qúdaydyng maghan bergen bir minezi, Tәuir kórem maqtaudan synaghandy» dep ózi aitqanday, Júmatay Sabyrjanúlynyng qalamy qoghamdaghy, biyliktegi, jalpy ainalamyzdaghy kemshilik ataulygha qyrghiday tiydi. «Men ózi әp dep maqala jazudy synnan bastaghan qaraghymmyn» deytini de bar. Altynshy synypta oqyp jýrgeninde «auylda jaryq joq, monsha joq, kino ailap-jyldap bir-aq keledi» degen mazmúnda «Ara» jurnalyna hat jazghan eken. Baspasózding asa pәrmendi kezi, «myna hattaghy mәselening anyq-qanyghyn tekserinder» degen búryshtamasy bar búiryq Almatydan – oblysqa, oblystan – audangha, audannan – auylgha jetip, eldi әjeptәuir dýrliktiripti. Apyr-ay, «Nege bylay etpeske? Nelikten bizde olay emes? Sóitsek bolmas pa edi?» dep, tóniregindegi kelensizdikke narazy bolyp, «eshtenege kónili tolmay» jýretin «júmatayskiy synshyldyq kózqaras» sol kezde-aq oyanghan eken-au! Baspasóz әlemine qaray basqan bastapqy qadamy osylay bastalghan balanyng shynshyl jurnalist bolyp shyqpauy mýmkin de emes edi.

Synaudy da san-saqqa jýgirtetinder bar. Baspasóz betinde әkim-sәkimdi bir týirep alyp, sosyn sonyng «oybay, mә, alatynyndy al da, maghan tiyise kórme, pәlennen aulaq!» dep, tyghyp bergen tiyn-tebeni tausylghansha әlgi sheneunikti maqtap maqala jaza beretinder de tabylady. Olardyki – qúlqyn qulyq, ótirik syn, jasandy patriotizm. Erteng úlyqtyng aqshasymen uaqytsha bitelgen qomaghay qúlqyny qayta tamaq tilegende, ol janaghy jalghan «synshyldyghyn» taghy jalghastyrady, sóitip, BAQ-ty pasyq pighylynyn, jeke mýddesining qúralyna ainaldyrady. Al Júmatay aghanyng syny – kemshilikke býkil qolqa-jýregimen kýiinuden tughan, jan-tәnimen ony týzeuge úmtylghan, elge, qazaqqa degen tileulestigi sezilip túratyn janashyr syn! Júmatay aghamnyng jazghany – kópting kókeyinde jýrgen, biraq «sen ait, men ait» bop, eki arada kókpar bop, kósegesi kógermegen shyndyq!

«Kemshilikti ghana kóredi dep kinәlaydy meni. Ou, aghayyndar-au, ainala tolghan kemshilik bolsa, qaytip kórmeysin?» deytin marqúm. Shynynda da solay. Áriyne, keyingi otyz jylda qazaqtyng últ retinde, el retinde qol jetkizgen tabysy az emes. Ol jetistikterimizdi endi eshkim tartyp ta ala almas. Biraq sonymen qatar ishten keulep, syrttan kemirip, keri tartyp bara jatqan kemshilik te pishen emes pe? Endeshe, azdy-kópti tabysymyzgha quana otyryp, nege birinshi kezekte әlgi «pishen-kemshilikterdi» jóndeuge úmtylmaymyz? Júmatay synynyng basty múraty da, maqsaty da – osy!

«Namystan ólgen kisining nemeresi» – Júmatay Sabyrjanúly 2002 jyly kóz júmghanda, jazushy Ghabbas Qabyshúly aqsaqal: «Aq almastyng jәne biri shart synyp, qyny bos qaldy. Qazekem aitqan «Ot auyz, oraq tildi» erjýrek sheshenderimizding biri Júmatay Sabyrjanúly kete bardy... Adam bolyp tuyp, Adam bolyp ótti! Aqiqat ýshin arpalysta tiri jannan jasqanbady...» – dep jazghan bolatyn. Ras sóz!

Sóz qúdiretin úghynghan jan edi

Júmatay aghanyng «Ana tilinin» soltýstik oblystardaghy menshikti tilshisi bolyp júmysqa túrghany da qyzyq. Gazetting bas redaktory Jarylghap Beysenbayúly ekeui aty-jónderin estigenderi bolmasa, birin-biri kórmegen, tanymaydy. Ony Júmekeng jogharyda atalghan kitabynda bylay bayandaydy: «Gazetke eki-ýsh materialym shyqqannan keyin... Jarylghaptyng ózi telefonmen qúda týsken. Men kóp kergimey, bylq ete qaldym. Bir sózding retinde Torghaydan kelgenimdi aittym. «Bәse, Aqmolada múnday jigit qaydan jýr dep edik» dedi ol. Qúrdas ekenbiz... Júmysqa alu jónindegi ótinish, «lichnyy listok» degenderdi pochtamen jibergenmin. Tiyn-teben pochtamen kelip jatady...». J.Sabyrjanúlynyng «Redaktoryn tanymaytyn Qazaqstandaghy jalghyz tilshi» atanatyn kezi – osy kez.

Ókinishke qaray, «qalamdas agham edi» dep, estelik jazyp otyrghan mening ózim de ol kisimen mýlde jolyqpaghan adammyn. Tipti telefonmen de tildespeppiz. Aymaqtaghy tilshiler Almatygha jii at basyn búryp, shúrqyrasyp jatatyn zaman emes-ti, «Ana tilinde» istegen eki jylda mening de Arqagha jolym týspepti... Jer domalaq, jurnalist joly san tarau bolsa-daghy, Qúday sәtin salmasa, bir elde, bir salada jýrip te jolyghyspau әbden mýmkin eken... Biraq men ol kisini, Jarylghap Beysenbayúly men Marat Qabanbay sekildi, ústazdarymnyng qataryna qosamyn. Sóz dәmin sezinu, sóilem sәuletin bilu, jazugha jauapkershilikpen qarau jóninen Júmatay aghamnan kóp ýirenuge tyrystym. «Syrttay oqyghan» shәkirtindeymin.

«Jaman jazugha, jasqanshaqtap jazugha namystanatyn» Júmekeng birde «Qanday jurnalist boldym?» dep ózine saual qoyyp, soghan ózi bylay jauap beripti: «Maghan bitken daghdy – bir jazghanymdy qayta-qayta shimaylap, keminde eki, keyde ýsh ret kóshiremin. Kishkentay bir habardyng ózin. Sondyqtan shyghar, «az jazsa da saz jazady» degen maqtaudy kóp estidim. Al «Sabyrjanov – jalqau, zapas bermeydi, normasyn oryndamaydy» – búl, endi, әbden qalyptasqan túraqty tirkes. Talay talpynyp, qanatymdy qaqtym, «búrqyldatyp, jelpintip jazyp kóreyinshi» dep. Bolmaydy! Birtýrli... betim shydamaydy! Jelke túsymnan bireu qaghazyma ýnilip: «Otta, shirkin!..» dep túratyn siyaqty».

Oqyrmangha arnar әrbir sóilemining jauapkershiligin sezingen, sózding qúdiretin úghynghan, kiyesinen qoryqqan adamnyng lebizi emes pe búl naghyz? Osy sózdi talystay betti tútas alyp jatatyn salaqúlash maqalasynyng mazmúnyn ózi de týsindirip bere almaytyn kókmyljyng shirkinder men bir sóilemnen eki grammatikalyq, ýsh logikalyq, tórt punktuasiyalyq qate jiberetin sauatsyz sabazdar oqysa, ne der eken?..

«Alghashqy qalam ústaghan kezden bastap meni Qúday qaqqan eken. Neden deysiz be? Sovettik «ghajayyptargha» silekey shúbyrtudan, mynghyrghan maqtaulardan, «pash etulerden», qysqasy, ottauizmning opqynynan! So jylymnan shygha almay jýrgender, mine, HH ghasyr ayaqtalyp keledi, әli de yrghyn...» depti Júmatay agham «Ókpelesen, ózing bil» atty kitabynda. Búl – ótken ghasyrdyng ayaghynda jazylghan sóz. Odan bergi 25 jylda «so jylymnan shygha almay jýrgenderdin» azayghanyn, әlde arta týskenin kózi qaraqty júrt ózi-aq angharar. Áyteuir «ottauizmnin» qúrymaghany, «pash etulerdin» odan әri damymasa daghdarysqa úshyray qoymaghany anyq. Tek maqtaular men «ghajayyptar» endi «sovettik» emes...

Ókinishke qaray, qazir jurnalistikada sauatsyzdyq pen jauapsyzdyq beleng aldy. Odan da qorqynyshtysy – kemshilikti kóre túra ýndemeuge, qiyanatty bile túra aitpaugha, әdiletsizdikke kuә bola túra arasha týspeuge ýirenip bara jatyrmyz. Qala berdi, myn-million qateni kórsek te, aitpay, eskertpey, týzemey, kýlip óte beretin boldyq. «It sharshasa ýredi, adam sharshasa kýledi» (Ospanhan Áubәkirov). Biraq biz sharshaghannan kýlmeymiz. Biz nemqúraydylyqtan kýlemiz. Etimiz ólip bitken.

Júmatay aghanyng dýniyeden erte ozghanyna ókingenimizben (55 jas!), keyde osy bylyqtyng bәrin kórmegeni de dúrys boldy ma degen pendeshilikke úrynamyn. Baspasóz qazany búrq-sarq qaynap jatqan, talpynystargha toly 90-jyldardaghy kemshilikterding ózine tóze almay jýrgen jaryqtyq býgingi toqyrauymyzdy kórse, kýiingennen jýregi toqtap qalar ma edi, kim bilsin.

Júmatay Sabyrjanúly: «Bir armanym bar: menen nashar jazatyndar sanatqa kirmese ghoy. Eng nashary men bolsam, qazaq jurnalistikasy kóterem qalpynan kóterilip keter edi, shirkin!» – degen edi kezinde. Ókinishke qaray, búl armany oryndalmady...

Sәken Sybanbay

Abai.kz