Júma, 22 Qarasha 2024
Alasapyran 3246 8 pikir 10 Shilde, 2023 saghat 11:35

Orta Aziyagha Ýndistannyng da bar talasy...

Ótken seysenbi kýni Shanhay Yntymaqtastyq úiymynyng biylghy moderatory Ýndistan memleketi atalmysh úiymnyng kezekti jinalysyn onlayn formatta ótkizdi. ShYÚ-nyng 2001 jyly Qytaydyng bastamasymen Kenes odaghynan bólinip shyqqan Orta Aziya elderimen baylanysty nyghaytyp, aimaqtaghy basty oiynshy Reseydi yghystyru maqsatynda qúrylghany belgili. Halyq sany jaghynan Qytaydy basyp ozghan, bir kezde ózi otar bolghan Angliyyany da yghystyryp, әlemdegi besinshi ekonomikasy quatty elge ainalghan Ýndistan búl úiymgha 2017 jyly mýshe boldy.

Qytay, Ýndistan, Resey – ýsh alpauyt el toptasqan ShYÚ-nyng kezekti jiynynyng onlayn ótui әlemdik baspasózding talqy taqyrybyna ainaldy. Shekara dauyn aitpaghanda, songhy uaqytta Qytay men Ýndistannyng ekonomikalyq bәsekesi sharyqtau shegine jetti. Qytaydyng qatang karantiyn, bir jaqty ekonomikalyq sayasatynan qashqan sheteldik alpauyt kompaniyalar óndiris bazalaryn jappay Ýndistangha kóshirdi.

Jaqynda Amerikada saparda bolghan Ýndi ýkimet basshysynyng Aq ýide erekshe qoshemetke ie boluy da Qytaydyng qyzghanyshyn tudyryp, eki elding geosayasy ústanymynyng alshaqtyghyn aiqynday týsti. Qytaydyng Ýndistannyng ata jauy Pәkistanmen ekonomikalyq baylanysty kýsheytip otyrghany taghy bar. Onlain jiynda Mode «terrorizmge jel berdi» dep, sóz jebesimen Pәkistan biyligin týirep ótti.

Al halyqaralyq izdeu jariyalanghan Resey basshysynyng jaghdayy belgili. Kezekti jiyn Putinge ózining әlide túghyrynda ekenin pәsh etuge jaqsy oray bolghanymen, dәl sol kýni Prigojinnyng FSB-nyng Peterburgtegi bólimshesinen mýsәdiralanghan aqshasy men qarularyn alyp ketkeni turaly aqparat tarady.

Qytay ýshin Ýndistan Reseyding múnayy men gazyna ortaqtasyp qana qoymay, Orta Aziya elderimen de baylanysty kýsheytude. Orta Aziyagha ishtey baqtalas bolyp otyrghan Qytay men Reseyge Ýndistan mysyq tabandap myqty bәsekeleske ainaluy mýmkin. Árina Aq ýiding batasymen. Ótkende Iran men Tәlibter arasynda sugha talastan qaruly qaqtyghys oryn alghanda, AQSh taraby birden Talibandy «terrorist úiym» qara tiziminen alyp tastady.

Keyingi kezde Amerika sarapshylary Tramp pen Baydenning syrtqy sayasatyn qatang syngha aluda. Eki preziydent kezinde Amerikanyng әlemdegi yqpaly әlsirep, Shyghys Aziyadan Karib tenizine, Shyghys Europadan Parsy shyghanaghyna deyingi búrynghy geosayasi, ekonomikalyq yqpalyn joghaltty dep aiyptauda. Oghan naqty dәlel retinde Iran men Reseyding birlesip әskery maqsattaghy drondar óndirip jatqanyn, Qytaydyng Amerikanyng irgesinde Kubada tynshylyq bazasyn salghanyn algha tartady.

Aldaghy jyly Amerikada preziydent saylauy ótetini belgili. Múnyng bәri kelesi preziydentke qúlaq qaghys ekeni belgili. Jyl sonynda Amerikanyng syrtqy sayasaty ghana emes, Resey bastaghan soghys Ukrainanyng paydasyna sheshilse, búrynghy kenestik kenistikte de ýlken ózgerister bolatyny anyq.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1440
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5174