Senbi, 23 Qarasha 2024
Sholu 1731 4 pikir 11 Shilde, 2023 saghat 17:49

Mirziyaevti qayta saylau: OA preziydentterining biylikke kelu joly

65 jastaghy Ózbekstan preziydenti Shavkat Mirziyaev ýshinshi ret el basshysy bolyp saylandy. Ózbekstan ortalyq saylau komissiyasy Mirziyaevting 87,05 payyz dauys jinaghanyn aitty. Saylaugha 15.6 million adam kelgen.

2023 jyldyng sәuirinde Konstitusiyagha týzetuler engizuge baylanysty ózbekter referendum ótkizdi. Sol kezde Shavkat Mirziyeevting aldynghy eki preziyenttik merzimi nólge shygharyldy. Osydan keyin ol taghy eki ret jeti jyldyq merzimge saylanugha Zandy mýmkindik aldy — yaghny 2040 jylgha deyin biylikte qalmaq.

Osyghan oray, Ortalyq Aziyanyng qazirgi preziydentterining biylikke kelu jolyna sholu jasap óttik.

Qazaqstan. 70 jastaghy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstandy 28 jyl boyy basqarghan Núrsúltan Nazarbaevtan keyingi ekinshi preziydent. Songhy preziydent saylauy 2022 jyly 20 qarasha ótti. Toqaev sonda 81,31 payyz dauys jinady. 2022 jyldyng jazynda elde Konstitusiyagha ózgerister engizuge baylanysty referendum ótti. Qyrkýiek aiynda Toqaev preziydent saylauy ótetinin jariyalady jәne memleket basshysynyng basqaru merzimin 7 jylgha úzartyp, tek bir ret saylaudy úsyndy. 16 qyrkýiekte Parlament preziydentting úsynysyn zangha engizdi.

Tәjikstan. Eldi 1994 jyldan beri basqaryp kele jatqan Emomaly Rahmon 70 jasta. Ol Tәjikstannyng preziydenti bolyp 5 ret saylandy. Tәuelsiz tәjik elining basshylyghyna kelmes búryn eki jyl Tәjikstan Respublikasy Jogharghy Kenesining tóraghasy bolghan. Songhy saylauda 90,92 payyz dauys jinaghan.

Birneshe ret referendum ótkizip, Negizgi zangha ózgerister engizgen. 2003 jyly preziydentting eki ret 7 jyldan saylanuyna mýmkindik beretin zang qabyldandy. 2016 jyly Konstitusiyagha ózgeris engizip, Rahmonnyng saylaugha sheksiz týse beruine rúhsat etildi. Sonday-aq preziydentke ýmitkerlerding jas shegin 35-ten 30-gha jasartty.

Qyrghyzstan. 54 jastaghy Sadyr Japarov Ortalyq Aziyadaghy preziydentterding ishinde sayasy ómiri ózgelerden góri shytyrmangha toly deuge bolady. Ol qyrghyzdyng 6-shy preziydenti. Songhy saylauynda 79,02 payyz dauys aldy. Sadyr Japarov ózining mansap jolyn Bәkiyevting kezinde deputat retinde bastaghan, 2013 jylgha deyin mansaby tez ósti de óshti. Sol jyly kisi óltiru, kepilge adam alu, búzaqylyq jәne biylik ókiline zorlyq-zombylyq jasady degen aiyppen sottaldy. Osylaysha ol elden ketedi. Tórt jyldan keyin Otanyna oralyp, jazasyn ótep jýredi. Biraq 2020 jyly qazan aiyndaghy narazylyqtar kezinde ony jaqtastary bosatyp aldy. Keyinirek sot oghan taghylghan barlyq aiyptardy alyp tastady.

Týrkimenstan. 41 jastaghy Serdar Berdimúhamedov týrkimenderdi búrynghy preziydent, әkesi Ghúrbanghúly Berdimúhamedovpen birge basqaryp otyr. Serdardy preziydenttikke saylau byltyr 12 nauryzda ótken, ol 72,92 payyz dauys jinady. Eks-preziydent «saylaugha týspeymin, jastargha oryn beremin» dey kele ózining Halyq Mәslihatyn – Parlamentting joghary palatasyn basqaryp otyra beretinin aitty. Baqylaushylar onyng «jas» dep ózining úlyn menzegenin mәlimdedi.

Batys baqylaushylarynyng aituynsha, 1991 jyldan beri Týrkimenstandaghy birde-bir saylau ashyq ótpegen.

 

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377