- Bylayghy júrt Sizdi «Jas Otannyn» jogharghy sapynan kórgenshe, kinogha týstiniz. KVN-da oinap, kýldirdiniz. Qazir - Otan dep ekilengen jastardyng ortasynda kóshbasshysyz. Osy túrghydan alghanda karieralyq baspaldaqtarmen qarghudy, ataq-lauazymdy bylay qoyyp, «Siz kimsiz» degen súraqqa jauap bere alasyz ba?

- Birinshiden, men - qazaqpyn. Búl sózding astarynda qanshama mәn-maghyna jatqanyn menen de artyq bilesiz. Elin, jerin sýietin patriot ta, әke-sheshesin tóbesine kóterip qúrmetteytin bala da, osy úghymgha syiyp ketedi. Jәne de ózimdi qazaqstandyqpyn desem, artyq aitqandyq bolmas. Iya, osylay dúrys bolatyn shyghar.

- Sonymen qazaqsyz ba, әlde qazaqstandyqsyz ba? Qaysysyn birinshi oryngha qoyasyz?

- Mmm... Ángime bylay bolyp túr ghoy, osy kezge deyin ózimdi qazaqstandyqpyn dep sanap jýrdim, solay dep úghyndym. Alayda, songhy 3-4 jyldyng ishinde qanymdaghy qazaqshylyghym oyanghanday boldy. Búghan birden-bir sebep, әriyne - úldy boluym edi. Balpanaqtay balama qarap-aq, salt-dәstýrlerding syryn, әdet-ghúryp, yrym-tiym degendey, qazaqy mәdeniyetti qaztabandap bolsyn týsinuge yqylasty boldym. Sonda da, meni qazaqpen birge qazaqstandyqpyn dep ataghan dúrys, osylay dúrys bolady ghoy, iya?

- Qúday-au, sonymen birinshi kezekte qazaqsyz ghoy, ә?

- Bylayghy júrt Sizdi «Jas Otannyn» jogharghy sapynan kórgenshe, kinogha týstiniz. KVN-da oinap, kýldirdiniz. Qazir - Otan dep ekilengen jastardyng ortasynda kóshbasshysyz. Osy túrghydan alghanda karieralyq baspaldaqtarmen qarghudy, ataq-lauazymdy bylay qoyyp, «Siz kimsiz» degen súraqqa jauap bere alasyz ba?

- Birinshiden, men - qazaqpyn. Búl sózding astarynda qanshama mәn-maghyna jatqanyn menen de artyq bilesiz. Elin, jerin sýietin patriot ta, әke-sheshesin tóbesine kóterip qúrmetteytin bala da, osy úghymgha syiyp ketedi. Jәne de ózimdi qazaqstandyqpyn desem, artyq aitqandyq bolmas. Iya, osylay dúrys bolatyn shyghar.

- Sonymen qazaqsyz ba, әlde qazaqstandyqsyz ba? Qaysysyn birinshi oryngha qoyasyz?

- Mmm... Ángime bylay bolyp túr ghoy, osy kezge deyin ózimdi qazaqstandyqpyn dep sanap jýrdim, solay dep úghyndym. Alayda, songhy 3-4 jyldyng ishinde qanymdaghy qazaqshylyghym oyanghanday boldy. Búghan birden-bir sebep, әriyne - úldy boluym edi. Balpanaqtay balama qarap-aq, salt-dәstýrlerding syryn, әdet-ghúryp, yrym-tiym degendey, qazaqy mәdeniyetti qaztabandap bolsyn týsinuge yqylasty boldym. Sonda da, meni qazaqpen birge qazaqstandyqpyn dep ataghan dúrys, osylay dúrys bolady ghoy, iya?

- Qúday-au, sonymen birinshi kezekte qazaqsyz ghoy, ә?

- Bilesiz be, qazaq pen qazaqstandyq úghymdarynyng arasynda pәlendey aiyrma joq desem... Ol etnosqa qaramaydy. Mysaly, mynau Dima (qasynda jýrgen kómekshilerining birin núsqap) - qazaq, qazaqshagha aghyp túr. Ol orys pa, qazaq pa endi? Týsiniksiz. Men de sondaymyn. Oryspyn ba, qazaqpyn ba? Men qazaqstandyqpyn.

- Týsinikti. Sizdi sayasatker sanaugha bola ma?

- Joq, men sayasatker emespin. El tanityn sayasatker bolu ýshin ýlken tәjiriybeden ótu kerek. Dúrysy, meni sayasat salasynda júmys istep jýrgen adam dese bolar.

- Birden bolmasa da, sol siqyrymen sanany arbaghan sayasat auylyna tótelep barasyz. Jalpy, sayasy ómirding qay qiyndyghynan qorqasyz?

- Tәuekelge bas tigu. Búl bir jaghynan janyndy týrshiktirse, bir jaghynan eliktiredi, elitedi. Mysaly, auzynnan shyqqan bir sóz osy uaqytqa deyin jinaghan abyroyyndy shashyp jiberui mýmkin. Bastaghan isinning tabysty boluy, ya balshyqqa batuy da soghan baylanady.

- «Sayasat pen soghys birdey. Tek soghysta bir ret jan tapsyrsan, sayasatta myng mәrte óluge tura keledi» dep Cherchilli dúrys aitqan deysiz ghoy. Maqúl, Siz basy-qasynda jýrgen «Jas Otan» jastar qanatyna 160 mynnan astam jas mýshe kórinedi. Ashyghyna kelgende, «Jas Otan» jekelegen jasqa, aitalyq Moyynqúm tósinde qoy-eshkisin qayyryp jýrgen shopan balasyna ne beredi? Kerek pe oghan osy úiym?

- Kez-kelgen jasqa «Jas Otannyn» bereri, bәlkim ósu ýshin jana mýmkindikter beretini shyghar.

- Qanday ósu? Karieralyq pa?

- Ruhany bolsyn, bilim alu túrghysynan bolsyn, әiteuir ósuge mýmkindik bereri mәlim. Mysaly, siz aitqan Moyynqúm malshysynyng balasy qanday da bir kezdesuge kelse, óz taghdyrymen kezdesse, keyinnen sýiiktisine qosylsa... Osylay boluy mýmkin emes pe? Al berilgen mýmkindikti paydalana bilu endi ózine baylanysty.

- «Jas Otan» dese, júrt sanasynda qalyptasqan stereotipting qarapayym keskini mynaday: futbolkalar, qylqyndyra galstuk taghyp, qalshiyp kostum kiygen belsendiler, úzynsonar bayandamalar, t.t. Osy qalypty búzghan dúrys pa, dúrys deseniz, qalay?

- Áriyne, búzghan jón. Mysaly, qazir Reseydegi «Edinaya Rossiya» partiyasynyng «Molodaya gvardiya» jastar qanatymen tyghyz baylanys ústap túramyz. Jiyi-jii bas qosamyz. Sondaghy bayqaghanym, olar smoking kiymeydi, kәdimgi kýrte, futbolka sekildi jenil kiyimderdi ong kóredi. Sebebi, federalidy dengeydegi basshylardtyng kózine kórinse de olar múny әbestik sanamaydy, qayta jastyqtyng lebin ózderimen birge alyp jýrgendey bolady. Erkindik, albyrttyq dep, osyny ait! Óz basym aimaqtargha shyqqanda qatang stilige qarap qalmaymyn. Bir ókinishtisi, auyl-audandardaghy jastar belsendileri «dúrys kiyinbegenderge» dýrse berip, «myna týrinmen seni әkimshilikke kirgizbeydi, eshkim sózindi tyndamaydy» deytin kórinedi. «Futbolka kiygimiz kelse de, galstuk taghugha mәjbýrmiz. Áytpese, basshy aghalarymyz mensinbeydi» dep talay jas ta jekeley ózime aitty. Búl endi qangha singen «qasiyet» te, bolmasa kiyimde túrghan ne bar tәiiri....

- Jastar úiymynyng iydeal modeli degende, ol qaysybir ministrlikten, ya partiyadan irgesin bólek salghan tәuelsiz boluy tiyisti. Ári niyetten amalgha ainalyp ýlgermegen isterge aldyn-ala piar jasaytyn bos aksiyalardan alys bolghany da jón. Jalpy, sizder osy modelige jaqyndaghylarynyz kele me?

- Aytqanynyzdyng dúrys ekeninde dau joq. On jastyng basyn qossan, sonyng tek ekeui ghana ortaq til tabysyp, kónilderi jarasady. Bireui pysyq, bizneske barsam dep túrady, bireui momyn, bayau sazdy únatady. Osy rette «Jas Otan» jas qauymnyng әrbir mýshesine jekeley ynghay jasaugha tyrysady. Ámanda solay. Týsiniktirek bolu ýshin, mysaly rokerler men reperlerdi bir bólmege otyrghyzyp qoysan, mindetti týrde tóbeles bolady. Sondyqtan, rokerdi de, reperdi de renjitpey sóilesu kerek.

- Kenester túsyndaghy VLKSM talay komsomoldyng mandayyn jarqyratyp, joghary biylikting qúiyrshyghyn ústatty. Qazir múny «әleumettik lift» dep sәndi atap jýr. Syrt kózge tәuelsiz elding tarihynda osy lift tek Siz ben Tәnirbergen Berdiongharovty kótergen sekildi. Osy kótergishting syiymdylyghyn qalay arttyrsa bolady?

- Aa, ol ýshin bizge ketu kerek. Maghan jәne Tangha (T.Berdiongharov - red.) ketu kerek.

- Qayda ketesizder?

- «Jas Otannan». Bizding de óskimiz, basqa salagha auysqymyz keledi. Byltyr jazdyq sayasy lageride Darhan Kәletaev aghamyz: «Búryn Berdiongharov edi, odan song Óteshov payda boldy. Osy Óteshovtan basqa jas bar ma ózi?» degen-di. Áriyne, búl sóz qaghytpa týrinde jastardyng ortasynda aitylghanymen, astarynda ýlken salmaq bar. Árbir jastar úiymynda kóshbasshylardyng almasuy jii bolyp túruy qajet. Múnsyz bolmaydy.

- Qazirgi biylikti qoldaytyn jastar retinde ózderin oppozisiyalyq jastar qúrylymdary retinde kórsetetin «Aybar», «Qahar», Áleumettik qarsylyqpen teketiresip kórip pe edinizder? Jalpy, olarmen baylanys  ornatugha qadam jasadyndar ma?

- Áriyne, ashyq qarsylyqqa barmaymyz, biraq olarmen qarym-qatynas ornatugha talpynudan sharshaghan emespiz. Ministrge hat jazghan Janbota da, basqalary da ózimiz siyaqty qarapayym jigitter. Qaybir jiyndargha «Ruh pen Til», «Ar, Ruh, Haq» sekildi qoghamdyq úiymdardyng jetekshilerin de shaqyryp jýrmiz. Jas kәsipqoylar qoghamymen birge keybir zannamalyq aktilerge ózgertu-týzetuler túrghysynda júmys jasap jatyrmyz. Negizi aitarym, biz qanday bolsyn, úiymgha qarsy emespiz, birge júmys jasaymyz dese, quana kelisemiz, qoldaymyz. Óz basym jastar oppozisiyasy degen úghymdy joq dep sanaymyn.

- Jastar oppozisiyasyn kózge ilmeysiz be, әlde úghymnyng ózin joq deysiz be?

- Dúrysy, úghymdy. Nege deseniz, olar da elim-jerim degen patriottar, demokratiyalyq janarudy jaqtaydy. Mýmkin, «Núr Otangha» senbeytin shyghar, mýmkin qaysybir sayasy mәselelerge kónili qalghan shyghar, biraq biz de, olar da Qazaqstannyng bolashaghy jayly sәt sayyn oilaydy.

- Biylik qorghanbaydy. Oppozisiyalyq partiyalar, «oghash oidaghy» qozghalystardyng baspasóz betinde jazbaghany qalmady, jaza da beredi. Ýndeu jazyp, miting ótkizedi, al resmy biylik búghan ishten renjimese, taqqan aiyp, jaqqan kýie ýshin alasúrmaydy. Mysaly, «Jas Otan» - «Núr Otannyn» bel balasy deuge túrarlyq qúrylymy. Partiyagha qarasty aitylghan syndargha toytarys berudi ózderinizge tiyesili dep sanaysyzdar ma?

- Áriyne. «Qangha qan» degendey, syngha synmen shyghugha bolady. Reseyde tap qazir osy jaghday. «Molodaya gvardiya» biylikke qarsy úiym jetekshilerimen ashyq pikirtalasqa týsip, alpauyt oligarh-baylardy aiyptap, alanda piyket ótkizedi. Bir-birimen yrdu-dyrdu. Qúdaygha shýkir, biz búl dengeyden óttik. Syndy órkeniyetti týrde jetkizetin bolsa, ol mindetti týrde jogharydaghylardyng qúlaghyna jetip, jýzege asady. «Aq jol» partiyasy 2002-2004 jyldary kótergen úsynystar qazir memleket tarapynan qoldau tauyp jatyr emes pe? Birsypyrasy jýzege de asty.

- «Men baqylauyma alam», «Mening esepteuimshe» degen sózder leksikonynyzda kóp sekildi. Óz atynyzdan qarata kóp aitatynyzgha qaraghanda, ambisiyadan kende emessiz. Alayda, kópshilik sayasatkerlerding «Ahilles okshesi» de, osy ambisiyanyng asyp-tógilip, qisyn men bilimge oryn qaldyrmauy. Sizdinshe, ambisiya men erudisiyany tenestiruge bola ma? Búnyng qúpiya kilti bar shyghar.

- Ol kilt bar, biraq mende emes (kýledi). Sebebi, әli de tәjiriybe alu, dayyndalu ýstindemiz.

- Endi-endi qazaqsha sóileuge tóselip kelesiz. Óziniz qúralpy jastar kóshbasshylarynyng boyynan últtyq ruhtyng úshqynyn kórmegende, «әi, qoyshy osylardy» dep qol silteysin. Qashan ózgeresizder?

- Qazir 30-35 jasty enserip qalghan agha buynnyng arasynda bir-birin «asfalit qazaghy, auyl qazaghy» dep bólu qatty bayqalady. Bizding buyn búl jaghynan biraz ózgerdi. Mening izbasarlarymnyng qay-qaysysyn al, qos tilde erkin sóileydi, auyldyng da, qala jaghdayyn da jaqsy biledi, shetel kórdi.

- Elbasyn esepke almaghanda, ómirde iydealynyz boldy ma?

- IYdealym joq, biraq ústazdarym bar. Eng kemel, eng danyshpan degen adamnyng ózi aghattyq jasauy mýmkin, qatelesse - aiyp emes, qayta jaqsy. Sol qateliginen sabaq almasa, onda jaman. Ústaz bolu degende, mindetti týrde jasy ýlken adam emes, menen әldeqayda jastardyng ózinen biraz nәrse ýirenuge bolady. Eger bir-birimizden ýirene biletin bolsaq, onda eki jaqqa da tek paydasyn beredi.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Órken KENJEBEKOV,

«Dala men Qala» gazeti, №34, 31.08.2009

Tórding qonaghy turaly:

Núrlan Sýleymenúly Óteshov 1977 jyly 24 aqpanda tughan. «Qazaqstan jastary kongresi» ZTB atqarushy diyrektory, QR Bilim jәne Ghylym ministrligi jastar sayasaty departamentining diyrektory siyaqty lauazymdy qyzmetterde bolghan. 2009 jyldyng aqpanynan beri - «Núr Otan» HDP-y «Jas Otan» jastar qanatynyng Atqarushy hatshysy. 2000 jyly Leyla Aranyshevanyng «Desant» boeviygine týsti. 2004 jyly Parlament mәjilisining sapyna ótuge talpynghan, sәti týspedi.