Aramyzda ýndemey jýrip, ýlken júmystardy bitiretin asyl jandar bar. Solardyng biri әri biregeyi Memlekettik syilyqtyng iyegeri, himiya ghylymdarynyng doktory, professor Abdualy Baeshov. Ol D.V.Sokoliskiy atyndaghy organikalyq kataliz jәne elektrohimiya institutynyng Elektrohimiyalyq tehnologiyalar zerthanasynyng mengerushisi. Otandyq himiya ghylymyn damytuda qosqan ýlesi orasan zor. Ashqan ghylymy janalyqtary ýshin qúzyrly orynnan alghan jýz alpysqa juyq patenti men shetel ghylymy ortalyqtary joghary baghalaghan marapattaular sonyng aighaghy ispetti. Juyrda belgili ghalymmen súhbattasudyng sәti týsti. Endi sony oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

– Abdualy agha, himiya ghylymy kóp salaly. Siz enbek etetin institut sonyng qay salasynda zertteuler jýrgizip jatyr?
– Bizding institut himiya ghylymynyng ýlken bir salasy ­– organikalyq kataliz jәne elektrohimiyamen ainalysady. Dýnie jýzinde tórt-aq kataliz zertteu instituty bar. Solardyng ekeui ghana TMD elderinde. Atap aitsam Novosibir men Almatyda ghana. Ekeui alys shetelderde. Al elektrohimiya ins­tituty Orta Aziyada tek Qazaqstanda. Reseyde osynday eki institut júmys isteydi. Mәskeude A.N.Frumkin atyndaghy fizika-himiya jәne elektrohimiya instituty men Ekaterinburg qalasyndaghy joghary temperatura elektrohimiya instituty. 

Aramyzda ýndemey jýrip, ýlken júmystardy bitiretin asyl jandar bar. Solardyng biri әri biregeyi Memlekettik syilyqtyng iyegeri, himiya ghylymdarynyng doktory, professor Abdualy Baeshov. Ol D.V.Sokoliskiy atyndaghy organikalyq kataliz jәne elektrohimiya institutynyng Elektrohimiyalyq tehnologiyalar zerthanasynyng mengerushisi. Otandyq himiya ghylymyn damytuda qosqan ýlesi orasan zor. Ashqan ghylymy janalyqtary ýshin qúzyrly orynnan alghan jýz alpysqa juyq patenti men shetel ghylymy ortalyqtary joghary baghalaghan marapattaular sonyng aighaghy ispetti. Juyrda belgili ghalymmen súhbattasudyng sәti týsti. Endi sony oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

– Abdualy agha, himiya ghylymy kóp salaly. Siz enbek etetin institut sonyng qay salasynda zertteuler jýrgizip jatyr?
– Bizding institut himiya ghylymynyng ýlken bir salasy ­– organikalyq kataliz jәne elektrohimiyamen ainalysady. Dýnie jýzinde tórt-aq kataliz zertteu instituty bar. Solardyng ekeui ghana TMD elderinde. Atap aitsam Novosibir men Almatyda ghana. Ekeui alys shetelderde. Al elektrohimiya ins­tituty Orta Aziyada tek Qazaqstanda. Reseyde osynday eki institut júmys isteydi. Mәskeude A.N.Frumkin atyndaghy fizika-himiya jәne elektrohimiya instituty men Ekaterinburg qalasyndaghy joghary temperatura elektrohimiya instituty. 
Katalizator degen óte keremet nәrse. Mysal retinde aitar bolsam kishkentay qamyr ashytqysy nemese sýtti úiytatyn qatyq bar emes pe, katalizator da sonday. Biraq búlar biologiyalyq túrghyda bolady. Men múny júrtqa týsinikti bolu ýshin katalizatorgha úqsas retinde alyp aityp otyrmyn. Himiyalyq reaksiyalar kishkentay ghana katalizator bolsa jýrip ketedi. Qúramynda katalizator bar reaksiyanyng jyldamdyghy myn, million ese artyp, 100, 200, 300 gradusqa tómen jýredi. Eger ol bolmasa, tipten jýrmeydi. Katalizatordyng qazir teoriyasy tolyq jasalmaghan. Kabiynette otyryp kez-kelgen nәrseni aitu qiyn. Tipten zerttelgen obiektilerding ózin de әbden kóz jetkizbey katalizator bolady deu ekitalay. 
Himiyada termodinamika degen bir sala bar. Bir basqa zatpen әserlese me, әserlespey me; әserlesken jaghdayda reaksiya jaqsy jýre me, әlde jәy jýre me? Sonyng bәrin aitatyn termodinamika da himiya ghylymynyng bir salasy. Ótken ghasyrdyng bas kezinde Gibbs atty ghalym termodinamikanyng negizgi zanyn ashqan. Gibbs energiyasy degen týsinik sodan qalsa kerek. Kabiynette otyryp-aq termodinamikanyng býkil zandylyqtaryna sýienip, reaksiyanyng jýretinin ne, jýrmeytinin eseptep tabugha bolatyndyghyn kórsetken. Ol: «Zertteu júmystarynyng ne keregi bar? Múny eseptep-aq reaksiyanyng jýretinin ne, jýrmeytinin anyqtaugha bolady ghoy», – deydi eken. Sol Gibbs energiya­sy reaksiya turaly mәlimetti tek iydealdy jaghdayda ghana bolatynyn aityp bergen. Búl eshqanday qospa joq iynertti ortada әrbir ionnyng aktivtiligi 1-ge teng bolghan jaghdayda ghana eken. Sodan keyin qarasaq, barlyq kezde kabiynette otyryp eseptegen nәrsenizge 50-50 payyz reaksiya jýrui de, jýrmeui de mýmkin. Sebebi negizgi himiyalyq reaksiyalardan basqa birneshe reaksiyalardyng jýrui mýmkin. Reaksiyagha týseyin dep jatqan zattyng betinde kishkentay bir plenka bolsa, ol býkil reaksiyany jýrgizbey tastaydy. Sol Gibbs energiyasymen adamdar bәrin sheshtik, bәrin bildik dep jýrgen. Keyin olay bolmay shyqty. Qazir himiyada odan da qyzyqty nәrseler bayqalyp jatyr. Nobeli syilyghynyng laureaty Landau degen ghúlama ghalym kabiynette otyryp, geliyding shekten tys súiyq qasiyetke ie bolatynyn eseptep shygharypty. Ol kezde súiyq geliy de bolmaghan. Onday súiyq óte tómen temperaturada qalyptasady degen. Sol kezde onday temperaturany alu da mýmkin emes edi. Biraq Landau aldyn-ala eseptep ketken. Sodan keyin birneshe ondaghan jyldardan keyin Landaudyng esebi rastalyp, geliyding shynynda da óte tómengi temperaturadan keyin sheksiz súiyq jaghdaygha ótip ketetini belgili boldy. Osynday da esepteuler bar. Alayda sonday esepteulerding dúrys emes jaqtary da kezdesedi. Biz kýndelikti túrmysta aluminiyden jasalghan qasyq, kastruli sekildi búiymdardy tútynamyz. Teoriya túrghysynan qarasanyz, ystyq kójeni iship bolghansha qolynyzdaghy qasyq ta, kastruli de erip ketu kerek. Búl Gibbsting formulasy boyynsha eseptelgende. Biraq sol búiymdardy adamdar birneshe jyl boyyna qoldanyp keledi emes pe? Sebebi aluminiy betinde óte júqa oksid qabaty payda bolady eken. Búl qabat óte tyghyz jәne metall betine jaqsy jabysqan. Ol bolmasa aluminiyding ózi suda sol sәtte-aq erip ketetini anyq. Al auada sol sәtte-aq ottegimen totyghyp ketui kerek. Kózge kórinbeytin, óte júqa 20-30 nanometr oksid qabaty aluminiydi býlinuden saqtap qalady. Teoriyada barlyq mәseleni eskeru mýmkin emes. Al zertteu júmysynyng jóni bólek. Zertteu býkil eksperiymentting patshasy. Aqyrghy nýkteni sol qoyady. Biz betaldy әure bolmau ýshin teoriya týrinde jýrui mýmkin be, mýmkin emes pe eseptep alamyz. Teoriya týrinde jýrui mýmkin emes bolsa, ol negizinde әureshilik bolar edi. 
Al biz onday esepteumen toqtamaymyz. Mindetti týrde zertteu júmystaryn jýrgizemiz. Titan degen metall bar. Búl metall ne erimeydi, ne onaylyqpen balqymaydy. Tek 2500 gradusta balqytugha bolady. Qattylyghy sonshalyq ­– ne kesilmeydi, ne tesilmeydi. Biraq onyng da bir jeri mýjilip, bir jeri qajalady. Sonday metaldan jasalynghan ýlken bir qondyrghy ary qaray jaramay qalady. Ne isteu kerek? Eger ony eritsek, búl metaldyng kóptegen qosylystaryn alugha bolar edi. Onyng bәri paydaly. Onyng titan gidroksiydi sonday-aq titanil sulifat amoniy siyaqty qosylystary bar. Sol amoniy túzymen teri iylese óte jaqsy. Búl túzdyng adam aghzasyna zalaly joq. Al qazir qoldanylyp jýrgen hrom qosylystary óte ziyan. Sonymen týrik aghayyndar kezinde osy jerde teri iylemekshi bolghan. Biraq bizding ekologtar oghan jol bermey qoydy. 
Titannyng keybir qosylystary katalizator qyzmetin atqarady. Al ýsh valentti túzdary óte kýshti totyqsyzdandyrghyshtar. Eng qyzyghy, titandy termodinamika túrghysynan qarasanyz suda onay erip ketui kerek. Ol qyshqylda erimeydi, siltide, tipten patsha qyshqylynda da erimeydi. Termodinamika túrghysynan ol aluminiy siyaqty onay erui kerek. Biraq onyng betindegi oksid plenkasy eruden saqtap qalady. Teoriya túrghysynan qarasanyz, erip ketui kerek, al praktika túrghysynan esh erimeydi. Tokqa jalghasanyz da erimeydi. Sony biz óndiristik jiyiligi 50 gers ainymaly tok әserimen bayqap kórdik. Osy kәduilgi shamdy jaghatyn toqpen. Búryn ainymaly toq ótse, eshqanday da elektrohimiyalyq reaksiya jýrmeydi dep eseptep kelgen. Bizge kelip túrghan ainymaly tok sekundyna birde minus, birde plus bolyp elu ret ózgeredi. Al biz sonda da osyny bir bayqap kóreyikshi dep ainymaly tokty titangha jalghasaq, qant sekildi eriydi eken. Sebebi ainymaly toktyng katot jartylay periodynda oksid plenkasy joyylady. Solay eshkim erite almaghan metall titandy biz eritip, onyng qosylystaryn bólektep alugha bolatynyn dәleldedik. Búl ghylymy júmysymyz kezinde patentteldi. Qazir endi osyny óndiriske endirip, titannyng túzdaryn jәne de basqa qosylystaryn alsaq dep otyrmyz. Ózbekstandaghy Seydeqúral Toktaev degen akademikting mәlimetine den qoysaq, respublikada jýz myng tonna titan jinaqtalyp qalghan. Olar sol titannan eshtene shyghara almay otyrghan jayy bar. Qattylyghy sonshalyq, óndiriske paydalanyp, qajetti qúral jasayyn dese ne kesilmeydi, ne tesilmeydi. Óitkeni gharysh kemelerining kóptegen bólshekterin sodan jasaydy. Endi olar bizding júmysqa qyzyghyp otyr. Eng bastysy, titandy eritip, túzdaryn alu ghoy. Ary qaray basqa qosylystaryn onay ala beruge bolady. Titan gidroksiydi degen qosylys bar. Búl eng kýshti sorbent. Mysaly, sudy sol arqyly ótkizseniz, óte taza bolyp shyghady. Titannyng dioksiydi qosylysy bar. Odan óte sapaly aq boyau dayyndaydy.
– Ózbekstanda sonshama titan paydasyz bolyp jatyr eken. Al bizding respub­likada she?
Bizding respublikada da paydalanbay jatqan titandar qanshama. Alayda bizde titannan kóp detalidar jasaydy. Titandy kýshti qúraldarmen jonady. Qanshama jonylghan qoqym, qanshama metall qaldyqtary tau bolyp ýiilip jatyr. Ár nәrsening shirimeui, býlinbeui de problema tughyzady eken. Anau dýkenderde satylatyn sulardyng qútylary she?! Kemedegi turister bosaghan qútylardy tenizge laqtyryp tastamay ma. Akulalar men delifinder keyde solardy jútyp jibergende jelbezeginde túryp qalady eken. Sóitip bir plastik qútynyng ózi jylyna birneshe delifindi óltiredi eken. Titan da sol qútylar sekildi. Syrtyndaghy júqa saqtaghysh qabaty onyng úzaq jyldar boyyna shiruine jol bermeydi. Biz sol titandy ainymaly tok arqyly eritip, qosylystaryn aldyq. Aynymaly tokty basqa da metaldargha qoldandyq. Atap aitsam, aluminiydi ainymaly tokpen eritip, túzyn aldyq. 
Búl su tazalau ýshin de asa qajet bolyp shyqty. Kez kelgen qalanyng suyn tazalau ýshin aluminiy, ne temirding túzyn qosu kerek. Sudy tazalap jatqan kezde óte úsaq týiirshikter payda bolady. Týiirshikter ne sýzilmeydi, ne túnbaydy. Solardan tazartu ýshin mindetti týrde aluminiydin, ne temirding túzyn qosu kerek. 
– Osy tәsilderinizdi qazir óndiriste qoldana ma?
– Qoldanylyp jatyr. Biraq bizdiki emes. Reseyden, Qytaydan әkelip jatyr. Aluminiy men titannyng túzyn «Koagulyant» dep ataydy. Búl kez-kelgen sudy tap-taza etip shygharady. Biz ózimizdikin shygharyp beruge dayynbyz. Búryn aluminiydi erite almau­shy edik, endi ainymaly tokpen eritetin amalyn taptyq. Temirding eki týri bar. Birinshisi, tot baspaytyn temir de, ekinshisi kәduilgi temir. Kәdimgi temirding qúramynda kómirtegiden basqa týk te joq. Sony eritip, bir tazalap alsaq, Qazaqstangha qajetti su tazalaytyn «Koagulyant» qansha kerek bolsa, sonshasyn su tazalaytyn elektr stansiya arqyly paydagha asyra alamyz. Sudy týsti metall iondarynan jәne organikalyq zattardan tazalau bizde qalyptasqan júmystar. Biz olargha erekshe beti damyghan týiirshikti elektrottardy qoldanamyz. Mening búl jóninde «Ekologiya jәne sudy tazalau prob­lemalary» degen kitabym bar. Jogharghy oqu oryndary oqulyq retinde qoldanylyp keledi.
– Ekologiya salasynda da biraz ghylymy enbekteriniz baryn ghalymdardan estip jýrmiz. Týrkistandaghy Qazaq-týrik uniyversiytetining túnghysh ashylghan fakulitetine birneshe jyl dekan bolyp, joqtan bar jasap, oqu jýiesin qalyptastyryp bergen ekensiz...
– Ekologiyamen kóp jyldardan beri ainalysyp kelemin. Birneshe oqulyqtar jazdym. Ekologiya – bizding bolashaghymyz. Bizde qazir aua, su, topyraq taza emes. Eger osylardy qazirden bastap sheshpesek, keyin adamdar ómirine asa qauip tughyzary haq. 
– Sizdinshe búl әlemdik týiindi mәseleni sheshuding joldary qanday? Alystan mysal izdemey-aq, Almatyny alayyqshy. Myna Kóktóbege shyqsanyz qala ýstinde kók týtinning túnyp túrghanyn kóresiz. Qarlyghash degen tazalyqty sýietin kiyeli qús eken. Songhy on-on bes jyldan beri Almatydan kórinbeytin boldy. Al qaladan qyryq shaqyrym jerdegi auyldargha barsanyz, úya salyp, balapandaryn úshyryp jýr.
– Bir jyly bylay boldy. Balqash qalasynyng aghashtarynda mýlde japyraq qalmady. Japyraqtyng bәrin qúrt jep qoyghan. Búl qalay bolghan deniz. Ekologiya degen tabighattaghy barlyq nәrsening bir-birimen tenesui. Balqashtyng kombinaty uly gazdar shygharady. Sol gazdan qúrt jeytin torghaylar aghashtargha jolamay qaladan tysqary ketken. Sodan qúrttar kóbeyip ketipti. Balqashta osynday jaghday eki jylday kórinis berdi. Ekologiya degen ne? Oghan mening «Ekologiya negizderi» degen oqulyghymda anyqtama bar. «Ekologiya – biosferadaghy tepe-tendikti jan-jaqty qarastyratyn, onyng búzyluynyng sebepterin boljaytyn jәne anyqtaytyn, sonymen qatar tepe-tendikten auytqudyn, qorshaghan ortagha әserin zertteytin ghylym salasy». Biosferada tepe-tendik saqtaluy kerek. Tabighattaghy tepe-tendik búzylsa, ekologiyalyq problemalar shyghady degen sóz. Kýndelikti ómirden qarapayym bir mysal. Bir kóldi alayyqshy. Búryn onda balyqtyng birneshe týri bolghan. Kólge ózenderden su aghyp kelip jatady. Manaydaghy óndiris oryndary juyndy qaldyqtaryn ózenge aghyzady. Sonyng saldarynan balyqtardyng birneshe týri joyylyp, bir týri mýldem azayady da, qalghandary aurugha shaldyghady. Ózendegi sudyng tepe-tendigi búzylghany, kóldegi tepe-tendikting búzyluyna әkep soghyp otyr. Zauyt týtin shygharyp jatyr. Týtinning ziyandy bólikteri jerge týsedi. Sodan shóp ulanady. Sol shópti mal jeydi. Maldyng etin adam jeydi. Týtinnen bastalghan ekologiyalyq problemanyng sony adamgha kelip tireledi. Tabighatta bәri bir-birimen tyghyz baylanys­ty. Zardaby bәrine tiyedi. Jalpy ekologiya mәselesinde biz zerthanalyq jaghdayda elektrohimiyalyq әdispen súiyqty, su men gazdy tazalaytyn, qatty zattardy zalalsyzdandyratyn, odan paydaly zattar alatyn kóptegen nәtiyjeli júmystar jasadyq. 
– Aytynyzshy, Almatyny kók týtinnen tazartyp, ekologiyalyq jaghdayyn jaqsartugha bola ma?
– Áriyne, bolady. Qalanyng aua basseynin býldirip jatqan kólikterding týtini. Qalada jarty millionday avtokólikter bar. Olar kýnine jalpy eseppen pәlenbay tonna benzin jaghyp, kómirtegi oksid gazyna ótip ketip jatyr. Odan basqa kómir oksiydi (SO) degen gaz bar. Búl óte uly gaz. Onyng ýstine azottyng oksidteri bar. Bizdi ulandyryp jatqan sol mashinalardan shyqqan týtinder. Sol týtinderdi zalalsyzdandyrugha bolady. Bizding institutta kezinde sol uly týtinderdi zalalsyzdandyratyn neytralizator jasalynghan. Shetelderde benzin tazalyghyna ýlken talap qoyylady. Olarda «Europa-4» pen «Europa-5» degen bar. Olar solarmen júmys isteydi. Al bizde benzin sapasy nashar. Sodan song olarda avtokólikterding bәrine neytralizator qoyylghan. Týtin sol apparat arqyly ótedi. Sol kezde onyng totyqpaghany totyghady. Týtinning eng qauiptisi olardyng totyqpaghan týrleri. Sony katalizator arqyly totyqtyryp otyrady. Biz benzin sapasyn europalyq standartqa keltirsek, barlyq kólikterge neytralizator qoysaq, Almatynyng jaghdayy birden jaqsarar edi.
– Sol qúrylghylardy nege bizde qoldanbasqa?
– Tasmaghanbetov qalagha әkim bolyp túrghan kezinde, «Neytralizator qoldanbaghan mashinalar jýrmesin» degen pәrmen bermekshi boldy. Biraq on kisi auysyp ketken song onday sheshim qabyldanbady. Biz kezinde neytralizatorlardy birneshe myndap shyghardyq. Al myna metroda biz jasaghan neytralizatorlar júmys isteude. Jaqyn shetelderding de tapsyrystaryn oryndap jatyrmyz. Biz ol qúrylghyny temir negizinde jasaymyz. Óitkeni jolymyzdyng sapasy nashar. Al Europada keramika negizinde jasaydy. Olarda jol tegis. Sondyqtan keramika bolsa da synbaydy. Olardy bizding jolda qoldana almaysyn. Tez synyp qalady. 
– Respublika Preziydenti N.Nazarbaev damyghan elu elding qataryna qosylghanymyzdy aitty. Demek bizding әleuetimiz artty degen sóz. Otandyq ghylymdy damytu da qolgha alynyp, qomaqty qarjy bólinip jatqanynan júrt habardar.
– Ras, otandyq ghylymgha qarajat jaqsy bólinip jatyr. Respublika Preziydentine, Ýkimetke alghystan basqa aitarymyz joq. Alayda sol mol qarajat tiyisti oryndaryn tauyp jatyr ma? Bar gәp sonda. Keyingi 6-7 jylda respublikamyzda otyzgha juyq fizikalyq, himiyalyq jәne de basqa zerthanalar ashyldy. «Sizder sol zerthanalargha baryp, júmys istep túrasyzdar», – deydi. Elbasy ghylymgha shyndap qoldau bildirude, al keyingi buyndaghylar ony búrmalap jiberetin siyaqty. Otandyq ghylymdy kóteremiz desek, әueli júmysty shyn ghalymdardy qoldaudan bas­tau kerek. Qysqasy, zerthanany naghyz ghalymdargha arnap ashyp beru kerek. Stalin kezinde Ioffe, Kapisagha, Pavlov, Kurchatov sekildi belgili ghalymdargha arnayy zertteu instituttaryn ashyp bergen. Sóz orayy kelgende aita keteyin. Birde teledidardy ashyp qalsam, akademik Pavlov sóilep jatyr eken. Ol Qazan tónkerisi kezinde kóp ghalymdardyng shetelderge qashyp ketkenin, ózining eshqayda taban audarmay, otanda qalghanyn aita kelip, ghalym bolghan song tónkeris jasaushylardy ara-túra synap qoyatynyn da jasyrghan joq. Qasyndaghy ghalymdardy NKVD-ning adamdary ústay bastaghan kezde ghana qogham turaly óz pikirin ashyq aitudan tartynyp qalghan. Sonday qiyn kýnderding birinde ony Stalin shaqyrtady. Boyyn kýdik biylep, qorqa soghyp, qabyldauyna barady. Alayda Stalin ony jyly qabyldap: «Biz sizding tónkeris turaly ne aityp jýrgeninizdi jaqsy bilemiz. Degenmen, siz jaqsy fizio­log ghalymsyz. Biz sizge Mәskeu manynan ýlken institut ashyp berudi úigharyp otyrmyz. Sizding alansyz júmys isteuinizge bar mýmkindikter jasalynady. Otangha sizding ghylymy janalyqtarynyz kerek», – deydi. Arada eki jyl ótkende Pavlov basqarghan ýlken ghylymiy-zertteu instituty júmys istey bastaghan. Sol kezde de ghylymda alayaqtar bolghan. Olar ýlken bir janalyqty ózderining atyna jazyp, Nobeli syilyghyna úsynady. Al tizimde Pavlov joq. Nobeli komiytetining avtorlyqty anyqtaytyn komissiyasy ony múqiyat qarap, janalyq olardiki emes, Pavlovtyng iydeyasynan tuyndaghanyn bilip, syilyqty soghan bergen. Stalinning basqalardan artyqshylyghy naghyz ghalymdardy tauyp, qoldaghanynda. Zerthanalardyng basynda naghyz ghúlama ghalymdar túruy kerek. Mysalgha kataliz turaly zertteu júmystarynyng bәrin bizge berse, dúrys bolar edi. Barlyq júmystardy ózimiz jýielep otyrar edik. Respublikanyng Qaraghandy, Shymkent sekildi birqatar qalalarynda katalizben ainalysatyn zerthanalar bar. Eger sol katalizge bólingen qarajatty әr zerthanagha shashyp jibermey, búrynnan ainalysyp kele jatqan ghalymdargha berip, qarajat bilikti mamandar arqyly ary qaray bólinse jaqsy. Al qazir sol zerthanalardyng basyndaghy sheneunikter bizding júmystarymyzgha resenziya beredi. Mysalgha men himiyada óz salamnan basqa salagha syn aitsam, onyng dúrys bola qongy ekitalay. Óitkeni men ol salany jete bilmeytinim anyq. Ýkimet ghylymgha qomaqty qarajat bólip otyr. Qazir ghalymdar ash emes. Biraq toq dep te aita almaymyn. Aylyq tabystaryn shetel ghalymdarymen salystyrugha mýldem kelmeydi. Olar ay sayyn 5-ten 10 myng dollargha deyin alady. Olardyng zerthanalaryndaghy qúral-jabdyq priborlary zamanauy talaptargha say. Al biz búrynghy qondyrghylarmen istep jýrmiz. Eski priborlar. Áriyne týsken qarajatqa qarap, biz de tam-túmdap alyp jatyrmyz. Búl keybir ghalymdadyng jeleuine jaqsy boldy. «Jana pribor joq», – dep qol qusyryp qarap otyr. Negizinde ýlken iydeyalardy, zandylyqtardy, keng auqymdy júmystardy qazirgi elektrondy mikroskopsyz da, qazirgi kompiutersiz de jasaugha bolady. Bizding qazirgi qoldanyp jatqan, biraq búryn ashylghan ghylymy jetistikterimiz osynday elektrondy mikroskoptyn, kompiuterding joq kezinde jasalyndy ghoy. Mysalgha búrynghy ghalymdar Aygha deyingi qashyqtyqty qarapayym pribor jәne qalamsappen eseptep shyghardy. Dybys pen jaryqtyng jyldamdyghyn da sol kezde-aq eseptep qoyghan. Bilikti ghalym bolmasa, jana pribor qondyrghylarymen de týk shyghara almaydy. Al týisigi joq ghalymsymaqtar sol kýrdeli pribormen qabyrghagha shege qaghady. Naghyz ghalym kәduilgi balgha, shegemen-aq ýlken saray salady. Sondyqtan ghylymy júmystardyng algha jyljuy tikeley bilikti ghalymdargha baylanysty. Taza ghalym jemqorlyqpen ainalyspaydy. Bar uaqytyn izdenisterge júmsaydy.
– Himiya ghylymdarynyng atasy Mendeleev te elementterdi qarapayym zertteulerimen ashyp, birazyn aldyn-ala boljaghan eken.
– Ghalymnyng basynda jana iydeyalar boluy shart. Taza ghalym әr iske janasha kózqaraspen qarap, ony ary qaray damytyp otyrady. Ghylym bir ornynda túryp qalmaydy, ýzdiksiz damyp otyrady. Qazaqstanda tau-ken rudalary kóp. Solardan metaldy qalay bólip alyp jýr. Áueli kendi jer astynan qazyp alyp, úntaqtap, flotasiyalyq әdispen bayytady. Onda kendi ún siyaqty maydalap, әrtýrli qospalar qosyp, sumen aralastyryp, auamen ýrleydi. Sonda qúramynda metall bar sulifidti týiirshikter su betine qalqyp shyghady, sol kezde bólip alady. Solay kenning qúramyndaghy bar miyneraldyng qyryq-seksen payyzyn jinap alady. Búl tәsil óndiriste jýz jyldan beri qoldanylyp keledi. Dýnie jýzindegi óndiris osylay bayytudan әli shygha almay kele jatyr. Ayta ketetin bir jay, búl tәsil tek qúramynda kýkirt bar sulifitti rudalardy ghana bólip shygharady. Al basqa totyqqan týrleri taspen qosylyp, qaldyq týrinde jaramsyz bolyp qalady. Osydan endi ýlken týitkil tuyp otyr. Totyqqan miyneraldardan metaldy qalay bólip alu kerek? Qazir búrynghy shahtalargha barsanyz, tauday bolyp ýiilip jatqan qaldyqtardy kóresiz. Múnyng ózi ýlken mәsele. Onyng ýstine qazir janadan totyqqan rudalar tabyluda. BAM magistrali boyyndaghy Udakanda býkil dýnie jýzining toqsan payyz mysy totyqqan týrinde jatyr. Nege? Óitkeni flotasiyalyq bayytu әdisi arqyly ony bólip ala almaydy. Keybir bayytu kombinatynda sol rudagha qyshqyl qúiyp, metaldy ghana bóledi. Al qúramyndaghy altyn, kýmis, temir t. b. qymbat elementter qalyp qoyady. Sondyqtan búl tәsil paydaly emes. Bektúrghanov degen ghalym bolghan edi. Sol kisi qúramynda bir payyz mys bar rudagha kýkirt qosyp, avtoklavta (jabyq ydysta) bekitip, 200 S-gha deyin ýlken qysymda qyzdyrghan. Sol kezde әlgi totyqqan miyneraldar, sulifitti miyneraldargha ainalyp ketken. Endi múny búrynghy tәsilmen ary qaray alyp kete beruge bolady. Biraq Bektúrghanovtyng búl tәsili ekonomikalyq jaghynan óte qymbat. Bylaysha aitqanda, óte joghary temperaturada qyzdyru tiyimsiz. Búl mәselemen men de ainalysyp, kóp izdenister jasadym. Aqyry bólme temperaturasynda totyqqan miyneraldy sulifitke ainaldyratyn әdisti taptym. Búl janalaq Kenes ókimeti qúlardyng aldynda ghana ashyldy. Mәskeu men Leningradtyng aituly ghalymdary kórip, tiyimdiligin moyyndaghan. Biz solay ýlken, týiindi mәseleni sheshtik. Endigi maqsatymyz aldaghy uaqytta búl tәsildi óndiriske endiru. 
Ál-Faraby babamyzdan qalghan bir úlaghatty sóz bar. «Ghalymy joq, ghylymy joq elding bolashaghy joq». Búl ýlken kóregendik. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary óte qiyn bolghanyn júrt jaqsy biledi. Ghylym Akademiyasyn qarjylandyru qiyngha týsken son, Ýkimet taratugha mәjbýr boldy. Endi mine, etek-jenimizdi jinap, damyghan elu elding qataryna qosyldyq dep otyrmyz. Tehnolgogiyany qashanghy shet elderden qymbat baghagha satyp ala beremiz. Olar eskisin bermese, zamanauy jana tehnologiyasyn bizge eshqashanda satpaydy. Ýkimet sony týsinip, endi otandyq ghylymgha kónil bólip otyr. Astanadan qazirgi talap dengeyine jauap beredi dep ýmit kýttirip otyrghan Nazarbaev uniyversiyteti ashyldy.
– Qazir energetika ýlken problemagha ainaldy. Búl jóninde sizderde qanday ghylymy janalyqtar bar?
– IYә, qazir búl eng basty mәselege ainaldy. Týrkiyanyng qonaq ýilerine qay uaqytta kelseniz de, vannasynda ystyq suy dayyn. Olar sol suyn jylytyp túrghan energiya quatyn ortalyq qazandyqqa kómir nemese janar-jaghar may jaghyp alyp jatqan joq. Kýnning sәulesin jylu energiyasyna ainaldyryp otyr. 
Qazir kýn sәulesining jyluynan tok alu baghytyndaghy zertteu júmystary bizde de jaylap jýrip jatyr. Alayda ekologiyalyq jaghynan taza demeseniz, qazirgi kezde kýnning sәulesinen tok alu kómir jaghyp tok aludan da qymbatqa týsip otyr. Bizde kýn sәulesine qaratyp qoyghan panelider bar. Búl tehnologiyany óte taza kremniyden jasaydy. Ony óte joghary temperaturada qyzdyru arqyly alady. Sondyqtan da qymbat. Plenka týrindegi sol kremniy kýn sәulesin tokqa ainaldyrady. Onyng ýstine múnyng әli de jetispey jatqan jaqtary bar. Paneli plenkalar kýndiz tok bergenimen, týnde bermeydi. Ol qyzghan kezde auada totygha bastaydy. Uaqyt ótken sayyn qúramy kemip otyrady. Sonday-aq auada shang bar. Sol shang paneliderdi basyp, quattylyghyn kemite beredi. Qatty dauyldarda bir-birine jalghanghan jinishke jelilerining biri ýzilip ketse, bәri týgel isten shyghady. Múnday energiyanyng keremet isteytin jeri gharysh. Onda shang da, jel de joq, tómengi temperatura. 
Men elimizde kýn sәulesining jylu energiyasynan jәne geotermalidi sudan tok alu baghytynda ghylymy izdenister jasap jatqan respublikada jalghyz adammyn. Toktan jylu alu op-onay. Kez-kelgen kedergige tok jiberinizshi, ol jyly bastaydy. Al sol jyludan tok alynbaydy. Stalin ótken ghasyrdyng eluinshi jyldarynyng basynda Ioffe, Kurchatov, Kapisa sekildi ghalymdardy qabyldap, atom elektr stansiyasynan alynghan jyludy birden tokka ainaldyrynyzdar dep Leningradtan arnayy ghylymy institut ashyp bergen. Biraq ghalymdar ony sheshetin әdis tappaghandyqtan, tokty búrynghy tәsildermen alyp keldi. Sudy qyzdyryp, bu shygharady. Al bu generatordy ainaldyryp, tok beredi. Jýz jyl búrynghy tәsil. Sodan da ghalymdar jyludy birden tokqa ainaldyru mýmkin emes dep kelgen. Men elektrohimiyalyq zandylyqtardy qoldana otyryp, qazir jyludan tok alyp otyrmyn. Zerthanada ashqan sol janalyghyma Qazaqstan Respublikasynyng patentin jәne innovasiyalyq patentin aldym. Búl býgingi belgili tok berushi termopara әdisterinen jýz ese tiyimdi. Osy tәsildi jýzege asyru ýshin Ýkimetten alty million tenge aldyq. Ókinishke qaray, olardyng kózderin jetkizu onay bolghan joq. Barlyq qúpiyany ashyp aitugha tura keldi. Eger búl janalyqty shetel bilse, birneshe jýz milliondaghan aqsha bólip, bizding aldymyzdy orap ketui әbden mýmkin. Aldaghy jyldary ótetin EHRO kórmesinde osy ghylymy júmysymyzdy jýrgizgen shaghyn qondyrghymyzdy kelushiler nazaryna úsynsaq pa dep otyrmyz. Jerding astynan shyqqan geotermalidy ystyq su mening jana ghylymy tәsilim boyynsha kýndiz-týni tok berip túratyn bolady. Sonymen men qazir kýnning jyluynan nemese geotermalidy sudan ýzdiksiz, túraqty beriletin tok alyp otyrmyn. 
Jalpy ghylymy janalyqtarym ýshin alghan jýz alpysqa juyq patentim bar. Men jaqynda elektrohimiyalyq su soryp-aydaghyshty (nasosty) da oilap taptym. Qarapayym, eki-aq elektrody bar. Belgili bir uaqytta suynyzdy bir ydystan ekinshi ydysqa aidap shygharady. Qysqasy, bir saghatta qansha millilitr su aidaghynyz kelse, sonshasyn aiday alasyz. Búl soryp-aydaghysh qondyrghy óte az jyldamdyqpen súiyqty qozghaydy. Múnyng qazirgi su aidaghyshtardan artyqshylyghy da sonda. Bizde taghy bir asa manyzdy ghylymy júmys bar. Ol nano kólemindegi metall úntaqtaryn alu. Nano – óte úsaqtyqty bildiretin atau sózi. Qazir nano kólemdik úntaqtar zamany. Búryn jiyrma, elu mikron bolsa, óte mayda eken deushi edik. Qazir odan da myng ese mayda zattar kerek bolyp jatyr. Búl óte qiyn. Ásirese mys, platina, paladiy sekildi metaldardan jýz, eki jýz nanometrlik úntaq alu onay emes. Biz osy júmyspen ainalysyp jatyrmyz. Ázirge nәtiyjemiz jaman emes. Sonday-aq әlginde elektrohimya himiya ghylymynyng manyzdy bir salasy dedik qoy. Birinshiden, qanday himiyalyq reaksiya nәtiyjesinde tok alugha bolady? Ekinshiden, elektr togyn jiberu arqyly qanday himiyalyq reaksiya jýrgizuge bolady? Múnyng osynday eki baghyty bar. Elektrohimiyalyq әdis boyynsha óte taza metaldar alugha bolady. Mysaly Balqashtaghy, Jezqazghandaghy mystyng tazalyghy 99,996 payyzben alynuda. Búl elektrohimiyanyng orasan zor nәtiyjesi. 
– Ángimenizge rahmet!

Abai.kz