«Jihad» úghymy «óz nadandyghynmen kýres» degendi bildiredi
Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «Tarih tolqynynda» atty kitabynda «Tarih bәrin syigha tarta alady, biraq ishki erkindikting formasy retindegi tәuelsizdikti syigha alugha bolmaydy. Tәuelsizdik – búl tarih tolqynynda subekt bolu qúqyghyn týsinetin jәne osy ýshin jauap beretin halyq bolmysynyng birden-bir formasy» degen bolatyn.
Tәuelsizdikti jalghastyrudyng basty resursy memleket pen onyng kópúltty jәne kópkonfessiyaly halqynyng birige otyryp, berik әri bәsekege qabiletti memleket qúru jәne Mәngilik El qalyptastyru jolyndaghy úly maqsatqa ózining materialdyq jәne ruhany mýmkindikterin júmyldyra biluinde ekendigin jas Qazaqstannyng 20 jyldan asqan tarihy kórsetip berdi.
Býginde bizge tәuelsizdikting alghashqy kýninen bastap ózimiz tandap alghan konfessiyaaralyq kelisim ýlgisi tarihy ólshemmen alghanda osynsha qysqa merzim aralyghynda qoghamnyng túraqty damuyna myqty negiz qalanuyn qamtamasyz etip, zamanauy syn-tegeurinder men qauip-qaterlerge qasqaya qarsy túrugha mýmkindikter berdi, әlemning sanauly elderi qatarynda ekonomikalyq jәne әleumettik túrghydan túraqty jәne qarqyndy damugha qol jetkizdi dep aitugha tolyq negiz bar.
Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «Tarih tolqynynda» atty kitabynda «Tarih bәrin syigha tarta alady, biraq ishki erkindikting formasy retindegi tәuelsizdikti syigha alugha bolmaydy. Tәuelsizdik – búl tarih tolqynynda subekt bolu qúqyghyn týsinetin jәne osy ýshin jauap beretin halyq bolmysynyng birden-bir formasy» degen bolatyn.
Tәuelsizdikti jalghastyrudyng basty resursy memleket pen onyng kópúltty jәne kópkonfessiyaly halqynyng birige otyryp, berik әri bәsekege qabiletti memleket qúru jәne Mәngilik El qalyptastyru jolyndaghy úly maqsatqa ózining materialdyq jәne ruhany mýmkindikterin júmyldyra biluinde ekendigin jas Qazaqstannyng 20 jyldan asqan tarihy kórsetip berdi.
Býginde bizge tәuelsizdikting alghashqy kýninen bastap ózimiz tandap alghan konfessiyaaralyq kelisim ýlgisi tarihy ólshemmen alghanda osynsha qysqa merzim aralyghynda qoghamnyng túraqty damuyna myqty negiz qalanuyn qamtamasyz etip, zamanauy syn-tegeurinder men qauip-qaterlerge qasqaya qarsy túrugha mýmkindikter berdi, әlemning sanauly elderi qatarynda ekonomikalyq jәne әleumettik túrghydan túraqty jәne qarqyndy damugha qol jetkizdi dep aitugha tolyq negiz bar.
Din salasyndaghy tandap alynghan memlekettik sayasat ýlgisi ózining syndarlylyghynyng jәne qoghamdyq qoldaugha ie boluynyng arqasynda eki onjyldyq boyy nyq túryp, әlemdik jәne qazaqstandyq sarapshylar qauymdastyghy moyyndaghanday, radiykaldy jamaghattardyng qylmystyq әreketterining aldyn aluda jәne olardy beytaraptandyruda sheshushi ról atqardy.
Árbir órkeniyetting týp negizinde óz ústanushylarynyng ómir sýru mәnerin aiqyndaytyn qanday da bir din túratyndyghy barshagha ayan. Búl, negizinen, músylman adamnyng túrmys-tirshiligining barlyq qyrlaryn retteytin islam dinine kóbirek qatysty. Al osy maqalada «islam jәne jiyhadizm» taqyrybyna nazarymyzdy audarudyng sebebi – islamnyng qoghamdy túraqtandyrushy faktor bolyp tabylatyn iydeologiyalyq tәjiriybesining manyzdylyghynda bolyp otyr. Búghan qosa, memleketimizding bolashaq túraqtylyghyn qarastyruda qazaqstandyqtardyng basym kópshiligin qúraytyn músylmandardyng mýddesin eskermey jasaqtalghan kez kelgen strategiya ekstremistik kórinisterding kóbengine alyp kelui mýmkin dep payymdaugha bolady.
Eng aldymen, diny sauaty joq jastardyng býginde Qúrandaghy «jiyhad» termiynin sayasilandyryp otyrghandyghyn atap aitu qajet.
Jihadshylyqqa janadan eligip jýrgenderding teoriyasyna sәikes, býkil әlem «islam aumaghy» (dәr әl-islam) jәne «soghys aumaghy» (dәr әl-harb) bolyp bólingen. Birinshisine músylmandar biyligindegi elder, ekinshisine «dinsiz» biyleushiler basqaratyn elder enedi. Terrorshylardyng senimi boyynsha «dәr әl-islam» «dәr әl-harbpen» mәngilik soghys jaghdayynda boluy tiyis.
Sonymen qatar, radikaldy kózqarastaghy keybir iydeologtar «beybit kelisimdegi aumaq» (dәr as-sulh) degen sanattaghy taghy bir aumaqty bólip kórsetedi. Búl músylmandargha tiyesili emes jәne olar biylik jýrgizbeytin jerler, biraq onyng biyleushileri ózderin músylman memleketterining vassaly (bodany) sanaugha jәne sol ýshin belgili bir mólsherde salyq – «jiza» tóleuge mindetti.
Radikaldar, ekstremister men terroristerding týsiniginshe, múnday «jahiyl» (nadan) qoghammen Qiyamet qayymgha deyin talmay kýres jýrgizu kerek. Osy ýshin olar ózderinshe týsindirilgen «jihad» úghymyn qoldanady.
Degenmen, islam dininde «qasiyetti soghys» úghymy joq ekendigi belgili. Ol – hristiandyq termiyn. Al shariyghat boyynsha soghys ne әdil (qorghanystyq sipatta), ne әdiletsiz (jaulap alu sipatynda) boluy mýmkin.
Músylmandyq diny әdebiyetterde «jihad» úghymy «din ýshin kýres» degen týsinikke ie jәne ol mynaday formalarda jýrgiziledi:
– «jýrek jihady» nemese «nәpsige qarsy jihad» – adamnyng óz boyyndaghy kemshiliktermen kýresi;
– «til jihady» – «jaqsylyqqa shaqyru jәne jamandyqtan tyi»
– «qol jihady» – adamgershilik normalaryn búzushylargha qatysty tiyisti jaza qoldanu.
«Jihad» diny termiyni qasiyetti Qúranda tórt ret kezdesetinin atap ótemiz.
1). «әt-Tәuba» sýresining 24-ayatynda:«Olargha ait: «Eger әkelerin, balalaryn, tuystaryn, әielderin, aghayyndaryn, tapqan maldaryn, toqtap qaludan qoryqqan saudalaryn, jaqsy kórgen ýilering senderge Alladan, onyng jibergen Payghambarynan әri onyng jolynda soghysudan artyq kórinse, Allanyng әmiri kelgenge deyin kýtinder. Alla búzyq qauymdy tura jolgha salmaydy» delingen.
2).«әl-Furqan» sýresining 52-ayatynda:«Endi kәpirlerge baghynba jәne olarmen Qúran arqyly úly kýres jýrgiz»dep aitylghan.
3).«Qajylyq» sýresining 78-ayatynda:«Alla jolynda shynayy týrde kýresinder. Endi namazdy tolyq oryndandar, zeket berinder jәne Alladan myqtap ústanyzdar. Ol – senderding IYelerin» delinedi.
Búl ayattarda jýrek jihady turaly aitylyp otyrghany aidan-anyq. Múhammed payghambarymyz jihad turaly aitqanda «jihadtardyng eng úlysy – adamnyng óz nәpsisine qarsy jihady» degen. Búl naghyz imandy adam eng aldymen óz jandýniyesine ýnilip, kemshilikterin kóre bilui kerek, sodan keyin ózining barlyq kemshilikterin týzetuge úmtyluy tiyis degendi bildiredi.
«Til jihadynyn» maghynasyn qazaq halqynyng úly oishyly Abay ózining «Ghylym tappay maqtanba» atty tamasha tuyndysynda barshagha týsinikti tilde jetkize bilgen:
Bes nәrseden qashyq bol,
Bes nәrsege asyq bol,
Adam bolam deseniz.
Tileuin, ómiring aldynda,
Oghan qayghy jeseniz.
Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq –
Bes dúshpanyng bilseniz.
Talap, enbek, tereng oi,
Qanaghat, raqym oilap qoy –
Bes asyl is, kónseniz.
4).«Mumtahina» sýresining 1-ayatynda: «Áy, iman keltirgender! Mening dúshpandarymdy da, óz dúshpandaryndy da dos tútpandar. Olar senderge kelgen shyndyqqa qarsy kelse de, olargha sýiispenshilik kórsetudesinder. Olar Payghambardy da, senderdi de Jaratqan IYelering – Allagha iman keltirdinder dep júrttan qughyndady. Sender Mening jolymda rizalyghymdy izdep, soghysqa shyqqanda, olargha jasyryn dos bolmandar» delinedi.
Áriyne, Qúran mәtinderin birinshi ret oqyp otyrghan adamgha «pútqa tabynushylardy» óltiruge shaqyryp túrghanday kórinui mýmkin. Onyng ýstine búl ayattyng mәn-mazmúnyn dúrys týsinu ýshin qasiyetti Qúrandaghy «jihad» taqyrybyna arnalghan basqa ayattardy da bilgen jón. Sonymen qatar, ayattardyng ne sebepten týskendigin bilu de abzal. Sondyqtan, Qúran ayattaryn dúrys týsinu jәne maghynalaryna oy jýgirtu ýshin ol ayattardyng qay uaqytta jәne qanday jaghdaylargha baylanysty Alla taghaladan Jebireyil perishte arqyly Múhammed payghambarymyzgha jetkizilgenin bilu qajet. Búl naqty oqighalargha qatysty týsirilgen ayattardy tym keng maghynada jorymau ýshin, sonymen qatar olargha teris nemese ekiúshty maghynadaghy týsinikter bermeu ýshin qajet.
Shyn mәninde Qúranda «jihadqa» qatysty ayattardyng shyghu tórkinin zertteu ýshin eng aldymen Múhammed payghambardyng Mekkedegi ómiri men qyzmeti turaly bayandaytyn tarihy derekterge kóz jýgirtu qajet.
Barshagha belgili, 613 jyly Múhammed payghambar Mekke túrghyndaryn islam dinine ashyq shaqyryp, óz dostary men tuystary jәne Mekkening ózge de túrghyndary arasynan kóptep jaqtastar taba bastady. Olardyng basym kópshiligi bas bostandyghynan aiyrylghan qúldar bolatyn. Al islamnyng keng tarala bastauy Mekke biyleushilerine únay qoymady, óitkeni, olar Qaghbagha tәu etetin arab taypalarynyng qajylyqtarynan týsetin kiristen aiyrylyp qaludan qoryqty. Pútqa tabynushylardyng búl narazylyqtary alghashqy músylmandardy qughyndaugha úlasyp, sonyng saldarynan birqatar músylmandar 615 jyly Efiopiyagha qonys audarugha mәjbýr boldy. Osynau alghashqy músylmandar ýshin qiyn-qystau kezende Alla taghala Múhammed payghambargha mynalardy әmir etti:
1). «mekkelik kópqúdayshyldarmen» kiykiljinge týspey, olardy aqiqat dinge «danalyqpen jәne jaqsy nasihatpen» shaqyru. Osy jaghdaygha baylanysty «әn-Nahl» sýresining 125-ayatynda: «Adamdardy Jaratqan IYenning jolyna danalyqqa jәne jaqsy nasiyhatqa shaqyr. Ári olarmen sypayy týrde súhbattas. Jaratqan IYeng aqiyqat jolynan adasqandar kim ekenin jaqsy biledi. Ári Ol tura joldy tapqandardy da jaqsy biledi»delingen.
2). Islam dúshpandarymen qorghanys týrinde soghys jýrgizu. «Baqara» sýresining 190-ayatynda:«Ózderinmen soghysqandarmen Alla jolynda shayqasyndar da shekten shyqpandar. Negizinen Alla taghala shekten shyghushylardy jaqsy kórmeydi»delingen.
Keltirilgen ayatta Alla taghala Múhammed payghambargha ózine qarsy shyqqandarmen tek qorghanu ýshin kýresudi búiyrady. Búl «Baqara» sýresining 192-193-ayattarynda naqtylana týsken: «Olarmen raylarynan qaytqangha deyin, әri din Allagha tәn bolghangha deyin shayqasyndar. Eger olar soghysuyn qoysa, Alla olardy jarylqaydy, meyirimine alady. Jau jenilgennen keyin zalymdarmen ghana ymyrasyz kýresu kerek».
Qúrannyng osy ayattary qorghanu jәne qorghansyzdar men әlsizderdi qorghau maqsatynda ghana soghysu qajettigin menzeydi. Onda da tek dinbúzar jaularmen jәne onyng ashyq odaqtastarymen soghysugha rúqsat etilgen. Sondyqtan qaruly soghysqa tyiym salynghanymen, Múhammed payghambargha jәne onyng jaqtastaryna tuyp-ósken shahary – Mekkede soghys jýrgizuge tura keldi. Múnday jaghdayda dinshilderge yjdahatty bolyp, din ýshin kýsh-jigerin júmsau búiyrylghan. Alghashqy músylmandardyng jogharyda keltirilgen ayattargha bergen týsiniktemeleri olardy osylay týsinu kerektigin menzeydi.
Kórip otyrghanymyzday, «jihad» sózining osy ayattaghy maghynasy eng jiynaqtalghan maghynasy bolyp tabylady. Ártýrli kezenderde ómir sýrgen Qúran tәpsirshileri «jihadtyn» maghynasyn «soghys» degen týsinikpen shektemegen. Bizge, yaghny XXI ghasyrda ómir sýrip jatqan músylmandargha ýmbetimizding alghashqy buyny islamdy qalay týsingenin bilu jәne dәl sonday týsinikti ústanu qajet.
Birde Múhammed payghambargha bir adam kelip, soghysqa barugha rúqsat almaq bolady. Múhammed payghambar odan: «Ata-analarynnyng bireui tiri me?» dep súraydy. Álgi kisi: «Ekeui de tiri» dep jauap beredi. Múhammed payghambar: «Sen Allanyng sauabyn izdep jýrsing be?» dep súraydy. «IYә» deydi ol. Sonda Múhammed payghambar: «Ata-anana bar da, olargha dúrys qara» dep búiyrady.
Ol kezende Múhammed payghambardyng ókimi boyynsha әskery shayqastardan kәmelettik jasqa tolmaghandar, әielder, qariyalar, aqyl-esi tolyq emester, nauqastar men әlsizder, sonday-aq shayqasqa qatysugha óz ata-anasynan rúqsat almaghandar bosatyldy. Sonymen qatar, basqynshy jaugha toytarys berip, maydan shebi dúshpannyng jerinde bolghanda, ol jerlerdegi egin alqaptary men bau-baqshalardy jonggha da tyiym salynghan bolatyn.
Jogharydaghy aitylghandardy qorytyndylay kele, múnday jan-jaqty taldau Payghambardy ýlgi tútatyn sýnnet jolyndaghy músylmandargha әser etui tiyis, qazirgi músylmandar islam zandylyqtaryna say sheshim shygharu ýshin tútas mәtinge erekshe nazar audarghany jón dep sanaymyz.
Taghy bir atap aitarymyz, Qúrangha onyng tolyq mәtini men ayattarynyng týsu tarihyn biletin ghalymdar ghana dúrys týsindire alady. Osy rette 2012 jyly 25-27 mamyr kýnderi Mәskeude, odan keyin Groznyida Resey, Kuveyt, Qatar jәne basqa da músylman elderining belgili din qayratkerlerining úiymdastyruymen «Islam doktrinasy radikalizmge qarsy» atty halyqaralyq konferensiya ótkizilgenin atap ótkim keledi.
Forumnyng qorytyndysy boyynsha qabyldanghan Deklarasiyada bylay delingen: «Islamdaghy «jihad» sózi kóptegen jan-jaqty maghynagha iye. Jihad «úrys jýrgizu» jәne «qarsylasqa qaru qoldanu» mәninde ghana týsinilmeuge tiyis. «Jihad» úghymyn tek úrys jýrgizumen shektep, jihadtyng Alla jolynda jasalatyn basqa iygi amaldaryn eskermey tastau dúrys emes. Múnday qadam jalghan jala men orynsyz oilargha jeteleydi. Jihad Alla jolynda jasalady jәne ol býlikke ainalmauy kerek. Jihadtyng izgi mәn-maqsaty osynda jatyr. Jihad adamdardyng aqiqatqa qaray tura jolmen jýruining jәne Qúdaygha qúlshylyq etuining manyzdy qúraly bolyp tabylady».
Jihadqa múnday týsinik berilu sebebi – búdan bir jyl búryn din ghúlamalary tarapynan arnayy tújyrymdama jasalyp, onyng mәni men mazmúny jihadty «joyqyn joba» nemese «kek alu jospary» retinde sanamaytyn músylman dinining órkeniyettik sipaty men missiyasyna sәikestendirilgendiginde. Islamnyng ózi әdiletsizdikting kez kelgen kórinisine jol bermeydi. Jalpylay alghanda, jihadty «adamdardyng aqiqatqa qaray tura jolmen jýruining jәne Qúdaygha qúlshylyq etuining manyzdy qúraly» retinde tanu onyng eshbir jalghan qospasyz, shynayy sipatyn bildiredi.
Osyghan baylanysty aitylghan Resey Mýftiyler kenesining tóraghasy Rafil Gaynutdinning myna tújyrymy atap aitugha túrarlyq: «Jekelegen ekstremistik jalghan iyslamdyq toptardyng jihad jónindegi týsindirmeleri, sonday-aq keybir BAQ-tyng jihadty «kәpirlerge qarsy soghys» retinde týsindirui jalghan әri Qúran men sýnnetke qarama-qayshy bolyp keledi. Óitkeni, soghys arqyly óz dinine kirgizu ózgening mýlkin iyelenu sekildi islamda mýldem jol berilmeytin jayttardyng qatarynan sanalady».
Qoghamymyzda keninen taralghan «jihad» turaly jansaq týsinikting qasang qatelikterin joqqa shygharu ýshin mynaday manyzdy jaytqa da basa nazar audarghym keledi. Islam terminologiyasynda «jihad» sózi Alla jolyndaghy kýres, yaghny Allanyng әmirine sәikes ómir sýru ýshin músylmandar tarapynan jasalatyn is-әreket mәnindegi jalpylama mazmúnda qarastyrylady. Búghan Alla taghalanyng Qúranda aitylghan sózderi dәlel: «Shynayy iman keltirgender – shyn mәninde Allagha jәne onyng Elshisine sengender, sosyn kýdiktenbey, Alla jolynda mal-janyn sarp etkender. Mine, solar – shynshyldar» («әl-Hújyrat» sýresining 15-ayaty).
Osynday alghysharttardyng shynayylyghy men manyzdylyghymen qatar Qúranda da, islamy әdebiyette de arab tilindegi «jihad» sózining maghynasy «tyrysu», «talpynu», «bar kýshin salu», «maqsatqa jetu jolyndaghy qiyndyqtardy tabandylyqpen kótere bilu» degendi bildiretinin, al qazirgi zamanauy týsinikte búl úghym mýlde basqa: «Alla jolynda maly men janyn ayamau, Alla jolynda ter tógip, qyzmet etu» sekildi tereng jәne izgi úghymgha ie ekenin atap aitqan jón.
Qúrangha sәikes «jihad» úghymy adam ómirining kóptegen qyrlaryna әrtýrli dengeyde qatysty bolyp tabylady. Qazirgi tanda músylman әleminde «jihadty» әleumettik-ekonomikalyq damu men naqty maqsattargha jetu jolynda barynsha kýsh salu ýrdisi retinde keng maghynada týsindiriledi. Mysaly, qúnarly jerlerding shóleytke ainaluymen kýres, astyq nauqany, sauatsyzdyqty joi jәne t.b. jóninde sóz qozghalghanda, «jiyhad» úghymy qoldanylady. Sondyqtan da bolar, Iranda Auyl sharuashylyghy ministrligin «Auyl sharuashylyghyndaghy jihad ministrligi» dep resmy ataydy.
Ókinishke qaray, terrorshylar «jiyhad» tújyrymdamasyn ózderining kózqarastaryn qoldamaytyn jandardy óltiruin aqtau maqsatynda paydalanady. Qylmyskerlerding osy toby jihadty músylmannyng bir paryzynday qabyldap, Alla taghala belgilep bergen bes paryzdy altaugha shygharyp jiberdi. Basqasha aitqanda, býgingi tanda búl jalghan senimdi jasandy týrde engizu radikaldy islam toptarynda aiqyn kórinis berip, memleket pen qoghamgha qarsy qauip-qaterlermen baylanysty bolyp otyr.
Islamdyq radikalizmdi ústanushylardyng múnday әdisteri men strategiyalary zamanauy әlemde diny ekstremizm kórinisterin tuyndatyp, tipti, damy kele, halyqaralyq terrorizmge deyin úlasuda. Keybir derek kózderine sýiensek, dýniyejýzinde jyl sayyn 320-dan 660-qa deyin terrorlyq aktiler jasalady, olardyng tórtten ýshi islam atyn jamylghan lankesterge tiyesili. Terrorizmning barlyq týrlerining ortaq túsy – óz aramza maqsattaryna qol jetkizuding basty qúraly retinde ózderining dýniyetanymyn, iydeologiyasyn, minez-qúlqyn, ómir sýru saltyn kýshtep tanu, beybit túrghyndardy qasaqana óltiru nemese óltirumen qorqytu jәne zorlyq-zombylyqtyng basqa da týrlerin paydalanu.
Din atyn jamylghan ekstremistik jәne terroristik iydeologiyalardyng taralu ýrdisi songhy kezderi býkil әlemde keng kólemdi sipat aluda, búl adamzat qoghamynyng túraqtylyghyna tóngen aiqyn qauip bolyp otyr. Mine, sondyqtan da Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategiyasy – qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty ózining Qazaqstan halqyna Joldauynda radikalizm, ekstremizm jәne terrorizmning barlyq týrleri men kórinisterine qarsy kýres jýrgizudi memleket pen onyng instituttarynyng manyzdy qyzmet baghyty retinde belgiledi. Sonday-aq, Elbasymyzdyng Joldauynda qogham ishinde, әsirese, jastar arasynda diny ekstremizmning aldyn aludy kýsheytu qajettiligine, sonymen qatar, halqymyzdyng zayyrly memleket – Qazaqstan Respublikasynyng salt-dәstýrleri men mәdeny qúndylyqtaryna sәikes keletin diny sanasyn qalyptastyrugha airyqsha kónil bólindi.
Qazirgi tanda Elbasymyzdyng tapsyrmasymen bes jylgha josparlanghan Qazaqstan Respublikasyndaghy Diny ekstremizm men terrorizmge qarsy kýres jónindegi memlekettik baghdarlama jasaldy. Búl baghdarlamanyng maqsaty – diny ekstremizm kórinisterining aldyn alu jәne terrorizm qaupin boldyrmau arqyly adamnyn, qoghamnyng jәne memleketting qauipsizdigin qamtamasyz etu.
2017 jylgha qaray Qazaqstan halqy, sonyng ishinde jastar, әsirese, diny negizdegi radikaldy iydeologiya yqpalyna beyim nemese soghan úshyraghandar ekstremizm men terrorizm iydeyalaryna qarsy sanany qalyptastyrugha baghyttalghan keshendi aldyn alu júmystarymen qamtylatyn bolady.
Qayrat Lama ShÁRIP,
Din isteri agenttigining tóraghasy
Abai.kz