(qos ghúlamanyng dengeylestigi haqynda syr-súhbat)

 «Mahabbatsyz – dýnie bos!»
Abay.

 «Chto za jizni bez lubviy?!»
Gete.

Qazaq Últtyq uniyversiytetining professory, belgili qalamger Tóregeldi Túyaqbay (laqap aty – Tóre Rahman) Astana qalasynan Semeyge issaparmen kelgen-di. Tóregeldi kenes zamanynan KSRO Jazushylar odaghynyng mýshesi, belgili aqyn, audarmashy. Mәselen, nemisting úly perzenti Iogann Volifgang Getening (1749-1832) biraz shygharmalaryn qazaq tiline týpnúsqadan audardy. Getetanushy ghalymdy súhbatqa shaqyrdyq. Ondaghy maqsatymyz  – Abay jәne Gete dengeyi bir tendes túlghalar ekendigin dәiekteuge sayady.

– Tóreke, úly Abaydyng otany – Semey qalasyna qosh keldiniz! Abay men Gete әlemdik dengeydegi úlylar. Úqsastyqtary nede, olardan alar ghibratymyz qaysy? Osy tónireginde әngime órbitsek.

– Dúrys aitasyz, Aseke, Abay da, Gete de әlem oiynyng alyby. Getening «Álem әdebiyeti» tirkesin alghash engizgeni men Abaydyng «Adamzattyng bәrin sýi» degeni sonyng tamshyday mysaly. Eki ghúlamanyng dengeylestigi jayly sózdi «Qaranghy týnde tau qalghyp» óleninen bastayyq:

Qaranghy týnde tau qalghyp,

Úiqygha keter balbyrap.

Dalany jym-jyrt, del-sal ghyp,

Týn basady salbyrap.

Shang shygharmas jol-daghy,

Silkine almas japyraq.

Tynshygharsyng sen-daghy,

Sabyr qylsang azyraq.

Búl Abaydyng Gete-Lermontovtan dәldi audarghan enbegi, tәrjimәning kókesi. Getening ólenin Abay, shyny kerek, jana dengeyge kótergen ghoy. Batyr aghamyz Bauyrjan Momyshúly, ony Geraghang (Gerolid Beliger) da qúptaghan, Getege, týpnúsqagha ýsh, Lermontovqa tórt, al Abaygha bes degen baghasyn beredi. Nege? Sebebi, Gete jyrynda aksent tabighat Anagha, al Abayda jan dýniyege týsedi.

– Estuimshe, «Qaranghy týnde tau qalghyp» óleni Ilimenau degen tauly jerde jazylghan. «Tynshygharsyng sen-daghy, Sabyr qylsang azyraq» degen әuenning syrly astary nemis halqynyng jýregin jaulady dey alamyz ba?  

– Men Germaniyagha san ret barghan adammyn. 2018 jyly Gete tuyp ósken aumaqta (Veymar, Mayndaghy Frankfurt qalalary) jarty jyl túrdym. Sonda kózim jetkeni – nemis ýshin Gete erekshe qasterli. Onyng muzeyleri kóp, janaghy ólenge әn jazghan nemis sazgerleri de az emes. Alayda nemis halqynyng jýregine jol tapqan Abaydiki, nege deseniz, Ilimenau kóginde, әlbette, sol Abaydyng әni qalyqtap túrady. Múnyng mәnisin súraghanymda jangha quat beretin qasiyet bar degen jauap aldym. Demek, ólenning sózi úghylmasa da әn tyndaushy jýregine jyly tiygen. Fәny ómir uaqytsha, mәngilik tylsymda. Osyny sezingen siyrek sәtterde ghana janymyz tynyshtyq tabary haq.

– Óte jaqsy, endi Abay men Gete úqsastyqtary nede ekenine toqtalsaq...

– Aseke, olardyng arasynda úqsastyqtar kóp jәne әrqily. Aldymen ekeui de aqyn әri qayratker. On-on bes jyl Abay bolys ta, by de bolghan desek, Gete Veymar knyazdigining ondaghan jyl qorghanys ministri, sonymen birge, sayasiy-mәdeniyet salasyn da basqarghan ghoy. Ilimenau men Shynghystau kelbeti úqsas, Ertisting Semeydi qaq jaryp aghatyny siyaqty Frankfurt qalasyn Mayn ózeni ekige bóledi. Eki túlgha da kedeyshilik, joqshylyq kórmey ómir sýrdi. Áytse de, óz ortasynan dos taba almady. Jabyqty. Getening jalghyzdyq sebebin aitqany:

Tobyrmenen dos bolyp, shyqtym joldan,

Tanyp sony, aqyry qaldym jalghyz!

Abay da «Múndasargha kisi joq, sózdi úgharlyq» demey me, jan súranysyn shygharmashylyq pen ghylym-bilim sarasynan tappay ma...

– Tap solay, biraq eki halyqtyng danyshpan perzentteri ómir sýrgen uaqyt, tarihiy-mәdeny kenistik tym alshaq emes pe. Sol sebepti kókeyimiz týkpirinde «Eki ghúlamany salystyru artyqtau emes pe? Qatarlastyqtary qaytip dәleldenbek?» degen kýmәndi súraqtyng qúlaghy qyltiyary anyq.

– Olar ruhany bauyrlas deuge búltartpas dәlelder mol-aq. Birinshisi, aghartushylyq qyzmetteri. Gete dәuiri 18-ghasyr nemisterde týnek: qyrqysqan kinәzdikter, alauyzdyq pen nadandyq. Gerolid Beliger «Abay men Gete» atty maqalasynda Gete de «nemisterding ainalasy azghyndyqqa tolyp barady. ... Bizder, nemister, kýni ótken júrtpyz» dep kýrsingen deydi. Tughan halqyn «Adam emessinder, daladaghy andarsyndar» dep sókti deydi. Ol da sharshamay-talmay halqyn adamdyqqa baulydy, Abay siyaqty «bes asyl iske» (nemisshe – funf dinge) shaqyrdy. Ásili, Abaydy eske salatyn osy «mynmen jalghyz alysqandyghy» ghana emes. Nemis ghúlamasy birde:

Joq, asyqpay jetilip jyldar boyy,

Saf altynday somdalyp, pissin oiyn.

Syrtyn emes, sózinning týze syryn,

Keyingige múra bop qalsyn jyryn! –

dese,  endi birde:

Bireuge únau ýshin jyr jazbaymyn,

Ónege izdep tapsang bolghany tek! –

deydi. Tap osynday oy men sezim Abay poeziyasynda kemerinen asyp tógiledi ghoy. Taghy bir úqsastyq, poeziyalary janashyl, shymyr, quatty. Ólenderining mazmúny men úiqasy bólek, bәri de jana túrpatty. Eki aqyn arasy bir ghasyr dep kór. Anyghy, qos aqyn da aghartushylyq aqyndyq quatymen últtyng sana-sezimin jana biyikke kóterdi. Ekeui de últ danagóii, onyng ruhany piri, búdan asqan úqsastyq pen ýndestik bola ma...

– Solayy solay. Biraq, «Eki týrli nәrse ghoy - syr men symbat» demekshi, osy aitylghan dәlelding bәri ishki emes, syrtqy symbat. Endi sol úqsastyqtan danalyq dengeylestikke auysayyq. Últ ústazynan jalpyadamzat biyigine satylaghan kezenge keleyik. Osy hakimdik kezeng jayynda ne aitasyz?

– Álemdik ruh biyigi degenimiz – Jaratushyny tanu men jýrek kuliti. Adam balasy kemeldenu jolyn tandauyna tarazy – mahabbat, meyirim. «Jaratushy IYemiz seni mahabbatpen jaratqan, demek, dýniyege, Tәnirining barlyq jaratqandaryna sýiispenshilikpen qara, búl adamdyq boryshyn». Qay hakimning bolmasyn kredosy osy. Olar ýshin mahabbat (jýrek tazalyghy) eng basty kategoriya. Abay men Gete – ekeui de ózin hәm Jaratushyny tanyghan shyn hakim, yaky tolyq adam bolghan. Adam ómirining maqsaty men Allanyng oghan salghan jolyn úqtyru, sóz joq, siyrek geniyding ghana sybaghasy. Mine, Abay men Gete danalyghy tendes deuimizding kepili osy arada.

– Tóreke, qarapayymnan kýrdelige satyladyq. Eki alyptyng tuystyq geneziysi, qazaqy tilmen aitsaq, olardy júptastyrghan mahabbat degen kógen jipti de taptyq. Sol kógen jibimiz jelisin qaydan tartady?

– Jaqsy súraq qoydynyz, Aseke. Mahabbattyng týp-tórkini Shyghys qaynary, dәldisi, sufistik ilim deuge beyilmin. Mәselen, Shyghystyng jeti shayyrynyng aruaghyna syiynghan Abay «Medet ber!» demey me, sol siyaqty Gete de olardan ruhany nәr alyp, óle-ólgenshe pir tútyp ótti. Oghan myqty dәlel – «Batys-Shyghys diuany (jinaghy)» atty kólemdi enbegi. Ol – ghashyqtyq gimni. Ómirding týp maqsaty jayynda Abay atamyz:

Meken bergen, halyq qylghan Ol lәmәkan,

Týp IYesin kóksemey bola ma eken?

Jәne Oghan qaytpaqsyn, ony oilamay,

Ózge maqsat aqylgha tola ma eken? –

deytin bolsa, Getege de tynyshtyq bermegen sol maqsat. Kónili sharq úryp, oiynda «kýni-týni bir-aq Tәniri» bolghan (sopylyq poeziyagha rahattanghan, sonday-aq, Qúrandy tanyp-biluge qúmartqan). Oghan, әsirese, әigili «Faust» tragediyasy aiday aighaq.

– Abay men Gete arasyndaghy sәikestik tanqalarlyq, Tóreke. Osyghan kóz jetkizdik. «Tasdiyq» (qazirgi 38-shi qarasóz) atty traktat pen «Faust» tragediyasy. Osy eki úly enbek arasyndaghy ortaqtyq nede? Olardy salystyru qanshalyqty qisyndy әlde olar ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn tuyndylar ma?

– Aseke, aitylmay kelgen dýniyeni kóterip otyrsyz. Syrtyn tanyp is bitpes, gәp ishki mazmúnda. Eki shygharma mazmúny tonnyng ishki bauynday jaqyn. Olay bolatyny, ekeuinde ózek bir, ol – «kemel adam» iydeyasy. «Tasdiyq» traktaty – adam jetiluining ghylymiy-teoriyalyq negizi ekenin óziniz de bilesiz. Getening aitylmysh shygharmasy osyny, yaghny «pendelikting kәmәlatyn» (Abay) kórkem әdebiyet tilimen beynelegen. Prinsiptik aiyrma osy ghana. Eki avtor da – hakim, demek, olardyng tanymy Batys-Shyghysqa, sonday-aq, últqa, dinge bólinbeydi. Oghan eki shygharmanyng da tylsym әleminen ekenin, ghayyp tilimen jazylghanyn qosynyz.

– Olar jýrekpen jazylghan degeninizge tolyq qosylamyn. «Tasdiyq» pen «Faust» arasyndaghy paralleliding sebebi, adamnyng ruhany kemeldenu zandylyghy kýlli adamzatqa ortaq. Mysalgha Abay jarym adam, adam jәne tolyq adam dep ýshke bóledi jetilu jolyn. «Tolyq adam» konsepsiyasyn negizdey kele: «Qúday taghalanyng joly degen jol nihayatsyz (sheksiz), onyng nihayatyna eshkim jetpeydi. Biraq sol jolgha jýrudi ózine shart qylyp kim qadam basty, ol – taza músylman, tolyq adam delinedi» dep qorytady. «Faust» she? Álemdik shedevrding finaly qaysy? Osyny aita ketseniz...

– Bek shetin, bek nәzik mәsele búl, Aseke. «Faust» tragediyasy eki bólikten qúralghan. Áuelgisinde adam, keyingisinde tolyq adam dengeyi surettelgen. San aluan synaqtargha toly bolghan ómirining eng sonynda bas keyipker Faust: «O, qas-qaghym, toqta! (O, mgnoveniye, ostanovisi!)» deydi. Búl ne degeni, qanday astar bar? Búl avtordyng keyipkerin kemel (tolyq) adam satysyna kótergen sәti. Fәny ómir arbauynan qútylghanyn anghartqany deuge kerek. Uaqyt ruh biyigine sharasyz, oghan әmiri jýrmek emes. Demek, jan egesi Faust nәpsi-saytandy jendi! Faust Mefistofelige (shygharmadaghy saytan beynesi) janyn satty deu tayazdyq, tegi. Keyipkerin jana Abay aitqan Qúday jolyna salmasa, ony saytangha jengizse Gete Gete bola ma... Ángimening qysqasy, Abaydy oqysaq, Geteni tanimyz, Geteni oqysaq, Abaydy tanimyz. Sózimdi osymen sabaqtaghym keledi.

– Álbette, eki alyp jayly jetkilikti aityldy, onan ne ghibrәtlendik?

– Sen tәn emes, jansyn, sondyqtan ar saqta. Ózgelerge paydam tiysindi oilap ómir sýr. Qiyanattan qash, tek jaqsylyqpen jarys. Baqytty bolu, Qúdaydyng sýigen qúly boludyng ózgedey joly joq. Mine, eki úlynyng aitqan ósiyetterinen týier týiin osy.

– Tóregeldi myrza, qazir zaman da, qogham da basqa. Býkil dýnie tanymastay ózgerdi. Tek Abaydyng tolyq jinaghy ghana kenestik biylik kezinde qalay bolsa, tap solay basylyp keledi. Oghan degen kózqarasymyz ózgermey, janghyrmay qaldy. Abaytanudy túralatqan shider-túsaudyng biri osy bolsa kerek. Osyghan kózqarasynyz...

– Úly Abaydy tanu men tanytu isining kenjelep qalghandyghy, aitary ne, ózekti órteytin ókinish. Jan azyghy kereksiz qoghamgha ainaldyq, kimge ókpe artasyn... Abay әlemge tanyluy ýshin aldymen ruhany ústazdy qazaqtyng ózi tolyq tanyp aluy shart. Mәselen, Geteni tanu ortalyghy, meyli, muzeyi deysiz be, Germaniyanyng әr qalasynda baryna kepildik beremin. Abay atamyzdyng eskertkishi әlemning ondaghan elderinde, al Geteniki jýzdegen elderde. Nemis ghúlamasy býkil ay asty әlemge әidik, al oghan dengeyles Abay nelikten sol dәrejede tanylmay otyr degenge aitarym: Abaytanudan Abay ilimine auysar kez keldi. Búl jana dengeyge getetanu tәjiriybesin paydalanu, mәtintanu, germenevtika, hronotop amaldaryn tútas qoldanu arqyly jete alamyz.

– Saliqaly súhbatynyzgha rahmet, Tóregeldi Rahmanberdiúly! Sizge myqty densaulyq, shygharmashylyq jana tabystar tileymin.

Súhbattasqan Asan Omarov

Abai.kz