(Aydyn Bayys turaly oqshau oi)

Balqashta qalyp qoyghan bala beynesimen poeziya әlemine ózindik qoltanbasyn әkelgen Aydyn Bayys turaly jazudyng sәti býgin týsti. Ásili keyde biz agha buyn qazirgi әdebiyetke kelip, qazaq sóz ónerining kósegesin kógertip, baghyn asyryp jatqan jana tolqynnyng shygharmashylyq qadir-qasiyetine jetpey jatqanday kórinemiz. Sol sebepti de, aghalaghysh, jaghalaghysh shatpaqshylar birden el auzyna iligip, dýrdey qalamger atana alady. Osy bir doptay ýrlengen dýrler әdeby orta qalyptastyryp, shygharmashylyq danghaza top qúryp, ózderinen basqany kózge ilmey, aitqandaryna qazirgi әdeby prosestegilerdi imanday úiytyp, jazghan-syzghandary әdebiy-teoriyalyq zandylyq sanalyp, qazaq tildi audio-beyne kontentting jaryq júldyzdaryna ainalyp shygha keledi. Olardyng shygharmashylyq әreketinen oqyrmangha jol tartqan qúr sýlder súlu sózder tizbegi oy kiyimsiz jalanash arudyng kýiin keshedi.

Sol dýrlerding taghy bir ereksheligi әlemdik poeziyanyng jauharlarynan tәrjima arqyly oy úrlaytyndyghy qazir sóz qadirin biletin jandy tanqaldyrmaytynda boldy. Tipti búl qúbylys kerek deseniz «bolary bolyp, boyauy singen» әbden et ýirengen әdeby tirlikke ainaldy.

Eshbir toptyng shashbauyn kótermeytin, tek óz qalamynyng qúdiretine sengen jastardy avtobus toqtamaytyn ayaldamada túrghan jol tosushy jolaushygha balaugha bolady. Bizding aitpaghymyz – qalam taghdyryn ózgening erkine berip, orynsyz aghalaushylar men óz avtobusyn kýtushi talanttardyng jarq etip kórinuindegi tabighy zandylyq.

Búrynghy jas qalamgerler, onyng ishinde aqyndar aldynghy tolqynnyng el tanyghan iri әdeby túlghalarynyng aldynan ótip, syn tezine týsip, ortalyq, aimaqtyq BAQ jaryq kórip qana tanylatyn. Endi zyryran zamannyng úyalysy qalamynyng jeli, qolynyng ebi bar jasty әp-sәtte әlemjelige shygharyp, aidy aspangha shygharugha mýmkindik berip otyrghan jayy bar. Álem jelige kózdi ashyp-júmghansha shyghyp, birden tanym-talghamy týrli dengeydegi óleng sýier, jyr sýier jandardan aq bata ala beruge bolady. Jazghanyndy qúshaqtap gazet-jurnal redaksiyalarynyng tabyldyrghyn tozdyrmaysyng da... Áriyne, búnyng jaqsy jaghy – júrt yqylasyna bólenu, jaman jaghy – bódene talantynmen arlandardyng oryntaghyn orynsyz iyelenip shygha kelushilikte.

Bizde jas bolghanbyz. Ol dәuren bólek edi. IT zamany shygharmashylyq ómirding dóngelegin keyde keri ainaldyrady. Búl – endi dausyz shyndyq. Solay bolsa da, óle-ólgenshe jas talanttardy izdep, solargha pana bola bola bilgen sanauly Ázaghalarymyzdyng biri – Amanhan Álimúly edi. Ol kisi jasyna qaramaydy. Ózinen kishising be, endeshe inisin, sening jazghanyng únady ma, nómirindi tauyp alyp, sóilesip, kómek qolyn úsynady.

Sonday Ázaghanyng jylyghyn kóru baqyty búiyrghan jannyng biri – ózimmin. Ol kisining búiymtayy jazatyn salana qaray әr týrli. Áueli ne jazyp jatyrsyn, solaryndy jariyalaymyn deydi. Odan keyin sen әdebiyetshising ghoy dey kele, ózine únaghan jas tolqynnyng talayynyng esim soyyn týstep aityp, solar turaly jazuyndy ótinedi.   Oy, Aman agha uaqyt joq qoy dep aqtalghan bolasyn, «bәrin jazbasang da Aydyn Bayysty jaz!» dedi. «Jaqsy» dedim. Búl 2018 jyl bolatyn. Sodan beri Ázagha ómirden ozdy biraq amanaty kókeydi tyrnap jýrdi. Osydan bir jyl búryn Aydyn Bayystyng jekesine shyghyp,  «Amanhan agham, qonyr dauysymen әr sóilesken sayyn әdebiyetke kelgen әr dara daryngha jeke toqtalyp, olardyng ishindegi naghyz dýrlerine óz baghasyn berip, osylar turaly jazsanshy» dep otyratyn edi, jaryqtyq! Solardyng ishinde seni bóle-jara aitatyn. Shyqqan kitabyng bolsa elnúsqasyn ber» degenim bartyn. Aydyn aqyn sózge kelmey, bir aptanyng ar jaq ber jaghynda poshtamen qoltanbasy jazylghan «Qúlaniyek» kitabyn salyp jiberdi. Men qaybir qagilez janmyn, әni jazam, mine jazam dep bir jyldan astam uaqytty ótkizip aldym. Onyng sebebi «Qúnanbay atyndaghy Alash audarmashylar Odaghyn» qúru ýshin jasaghan tirligim, beynebayany bary, oqulyghy bar býkil tirligim sonyng jolyna ketti. Aqyry Ázaghanyng amanatyn oryndaytyn qolayly sәtte tudy.

IYә, Aman aghanyng aitqan jas aqyndarynyng bәrin jaza almasaq ta, ózining erekshe әdeby ýmit kýtken aqyny – Aydyn Bayys turaly jazbasqa amalymyz kәne?! Búl taqyryp – shyn mәnisinde, Amanhan aghanyng kózi tirisinde maghan arqalatqan әdeby jýgi edi. Býgin endi sol әdeby jýkting bumasyn aqtarugha qol tiyetin uaqyt taptym.

Gy de Mopassan kezinde: «Shyn mәnisinde kóptegen toptan túratyn oqyrman qauym Bizge:

— Meni júbat.

— Meni aldandyr.

— Kәni meni qayghy qúshaghyna engiz.

— Jan dýniyeme qozghau sal.

— Armandap qiyalgha beriluime qozghau bol.

— Shek silemdi qatyr.

— Meni selt etkiz.

— Meni jylat.

— Oy qúshaghyna shomuyma ynghay jasa,- dep aiqalaydy degendi jazghan bolatyn.

Óz oqyrmanyn júbatatyn, aldandyratyn, qayghy qúshaghyna engizeti, jan-dýniyesine qozghau salatyn, arzulata armandatyn, shek silesin qatyryp, mәz-meyeram etetin, selt etkizip, sezimine qozghau salatyn, kóz jasyn búlaugha erik beretin qalamger qashanda qúrmetke iye.

Tek biz oqyrman retinde olardyng keybirining baghasyn mýldem bilmey jýrgenimiz qanday ókinishti.... Bizding buyn baghasyn bilmey jýrgen Aydyn Bayys orda búzar otyzgha kelip qaldy. Jyly lepes bildire almaudamyz. Aydyn jalghyz emes, onyng tústastary da bizden әdeby әdil bagha kýtedi. Biz sony bere alyp jýrmiz be!?

Arty aihay 25-tegi, aldy 30-daghy buynnyng ishindegi ilip auyzgha alaryn istiline qaray, óleng órimine qaray ýsh topqa bólemiz. Sóz oinatu men oy oinatuy tepe-teng týsetinder, tek sóz oinatudyng jeteginde ketkender jәne oy oinatudyng tóniregindegiler. Sóz oinatushylary – oigha, oy oinatushylary – sózge qúryq salary anyq. Biraq ol birden bolmaydy. Biraq bәri de óleng ólkesinen óz ornyn tapqandar. Tek shygharmashylyq ter tógip, óleng órimin qamshynyng taspasynday órui ýshin talay úiqysyz týnder men kýlkisiz kýnderdi bastan keshuleri kerek.

Sóz ben oy oinatudy qatar mengeru, әri ony ornymen, jónimen qoldana biluge ekining biri onayshylyqpen qol jetkize almaydy. Qazirgi qazaq poeziyasyndaghy tamasha ólenderdi oqu barysynda tipti tamymal degen aqyndardyng ózi de búghan siyrekteu egelik etetini jasyryn emes.

Qolymyzdaghy jinaqtaghy ólenderding basym kópshiligi syrshyl sóz ben tereng oigha qúrylghan. Avtor ózining osy jinaqtyng betashar tuyndysy bolyp tabylatyn «Hat» atty óleninde:

Balqashta qalyp qoyghan bala beynem,
Keudende qúndaqtalyp jatyr ma әli...

Nemese

Kimge obaly jazbaghan ólenderdin?
Jazyp qoyghan ólenning kimge obaly?

Aqyn ózine de, oqyrmanyna da óte joghary estetikalyq talap qoyady. Biz mysalagha alghan «Týn qúshaghyn jayghanda» óleninde balkonda Aqyn men Ay syrlasyp, nәtiyjesinde tabighat tylsymy aq qaghaz betine týsetin sәttegi shygharmashlyq túlghanyng basynan nebir erek hal keshuine oisha kuә bolamyz.

Avtordyng ómirbayandyq anystaghy «Adrenaliyn» jyrynda:

Jyrgha ainalyp kete berdi tabighat,
Múngha ainalyp kete berdi mahabbat,- dep tógile ólenin órimdeydi. Biz sóz etip otyrghan osy ólende avtor jeti shumaq boyyna ózining poeziya kógine qalay qol sermeginin avtobiografiyalyq naqyshta kórkemdey aishyqtaydy. Taghdyrdyng saluymen búl jalghanda esh qamsyz jýrgen «úrynshaq qúlynshaqqa» Allanyng jazuymen bir kýnde tandayyna qasiyetti aqyndyq móri basylyp, jyraulyq ghúmyr mandayyna jazylady.

Sol kýnnen son, alda kýtip auyr syn,
Qauyrsynnan qolgha qalam ústadym...

Keude kernep san aluan sýgiret,
Kókshe kólge túnghysh óleng tudy kep.
Ózeuregen órim úldyng ózegin,
Osy ma eken jaryp shyqqan qúdiret?!

Búl qazaq úghymyndaghy dәstýrli erekshe jaghdayda «aqyndyq qonu» qasterli týsinigimen ghana úghyndyrylady. Toq soqqan bala, bir sәtte aqyndyq oy soqqan daryn iyesine ainalyp shygha keledi. Osylaysha óz oqyrmanyna oy salatyn atalghan jyr:

Toqqa týsu týk emes-au, kóz jetti,
Otqa týsu qiyn eken óleng dep, - ayaqtalady.

Jalpy qay aqyn bolmasyn, adam, qogham jәne tabighat atty mәngilik ýsh taqyrypty týrli qyrynan jyrlaydy. Aydynda tabighat taqyryby erekshe oryngha iye. Ásirese, ol óz shygharmashylyghynda «Qys» pen «Týnge» aiyryqsha mәn berip, ózindik simvoldyq әlemin aishyqtay alghandyghy bizdi oqyrman retinde óte qatty quantady. Tap biz aitqan taqyryptaghy «Týn» atty óleninde bilektey qara búrymyn tarqatqan paranjaly súlu biykesh keypindegi «qaranghylyq aruyna»:

Qara týnning kózinde túnghan múnday,
Sýt sәuleli keudemdi núrlandyrdy Ay.
Paranjaly, әi, biykesh!
Qylyghynnan
óretenip ketsem be әlde kýlim qalmay!.. dep jyr arnaydy.

Aqynnyng «Qysqa» arnalghan taghy bir óleni «Aqpan jyry» Boris Pasternaktyng «Fevrali. Dastati chernil y plakati» degen epigrafymen bastalady. Aydynnyng qys turaly ólenderi janyndy jarlaudan, jýregindi jalanashtaudan aulaq. Onyng qauyrsyn qalamy qys suretterin týrli qyrynan surettep, týrlinshe qúbylta aishyqtap, kәrli qystyng bolmys-bitimin kóz aldyna erek bir tylsymdyqpen elestetedi. Tang qala oqisyn, tamsana oqisyn.

...Tittey úlpa arqalaydy auyr mún,
Jadymyzgha, jaryqtyq-ay, jattalyp...

Osylaysha adamzatqa ózindik aitary bar aqpan aqynnyng keudesindegi kýy sandyqtan әn bolyp tógiledi. Aqyn sol keudesindegi kýy sandyghynan tógilgen әndi bylaysha kórkemdikpen kesteleydi:

Kelse kókten qúdiretti kýsh – kóndik,
Úiqysyz-aq talay ghajap týs kórdik.
Keremet qoy aqpany bar siqyrly,
«Qys» deytúghyn Qúday jazghan ýsh tomdyq!

Biz Aydyn Bayys shygharmashylyghy jayynda tek osy bir maqalamen shektelip qalmaq emespiz. «Qys» deytúghyn Qúday jazghan ýsh tomdyq» degen tamasha shumaqtyq pәlsapalyq erek payymdaudy ómirge әkelgen aqyndy búdanda ótken tamasha әdeby baq kýtip túrghanyna senimimiz mol.

Sóz sonynda aitarymyz Aydynnyng osy jinaqqa kirgen әr óleni ózin jeke taldaugha súranyp túrady. Búnday óz shygharmashylyghyna syn kózben qarap, basylyp shyqqan kitabyna tek tandauly ólenderin ghana kirgizu jas aqyndar tarapynan onsha kóp kezdese bermeytin qúbylysqa ainaldy. Qazir solardy oqyp otyrghan kezde taqtayday jolmen kele jatyp, jol ortasyndaghy irkilgen shalshyq suly batpaqqa qalay batqandyng bilmey qalatyn jaghdaygha jettik. Aydyn kitaptarynyng bir quanyshtysy bizdi tek taqtayday jolmen jýrgizip, batpaqqa batyrmay kinәmshil oqyrman kónilin kól dariyagha ainaldyrady.

Aydyndy Aydyn etken onyng jyrlaryndaghy «últtyq naqysh» biz oghan jeke maqala arnaytyndyqtan tek aqynnyng sezimdik lirikasy tóniriginde ghana sóz qozghaumen toqtalyp qaldyq. Balqashtan shyqqan әdeby «úrynshaq qúlynshaqtyn» poeziya kógindegi baghyndyrar biyigi әli alda degenge kәmil senimdimiz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz