Júma, 23 Aqpan 2024
Jahan janghyryghy 1430 0 pikir 14 Tamyz, 2023 saghat 16:33

Bayden: «Qytay ekonomikasy jarylghysh bomba»

Álemdik BAQ-tardyng jazuynsha AQSh preziydenti Bayden ótken beysenbi kýni Yuta shtatynyng Park qalasynda úiymdastyrylghan saylaugha qarjy jinau qimylynda osynday pikir bildirgen.

«Qytay ekonomikasy enbek kýshining qartangy men júmyssyzdyqtyng zardabyn teng tartyp otyr. Biz bәrin nazarda ústap otyrmyz» degen ol: «Jaman adam tyghyryqqa tirelgende qolynan kelgen jamandyqtyng bәrin jasaydy» dep sózin týiindegen. Biraq Qytaydyng ekonomikasy keri ketse qanday әreketke baratyny jayynda naqty aitpaghan.

Bayden myrzanyng Qytaygha qarsy óktem sóileui bir búl emes ekeni mәlim. Múnyng aldynda da Kaliforniya shtatynda saylaushylarmen kezdeskende Qytay basshysyn «diktator» dep atap, әue shary oqighasyn menzep, «onyng kózi kólegeylengeni sonsha býkil Amerikany ainalyp shyqqan әue sharlarynyng úshyrylghanynanda habarsyz» dep sóilegen edi.

Jasy seksennen assa da әlemdegi nómiri birinshi ekonomika alybyn basqaryp otyrghan Bayden myrzanyng joghardaghy shuly sózderin andausyzda nemese aljyghannan aitpaghany belgili. Kelesi jylghy preziydenttik saylaugha dayyndyq, «Qytaygha qarsy júmsaq sayasat ústandy» dep aiyptaytyn qarsylastarynyng kónilin aulau, saylaushylardyng basym dausyna ie bolu maqsatynda aitqan boluy mýmkin.

Baydenning memleket ister hatshysy Bliykenning jyl basyndaghy sapary eki el arasyndaghy «әue shary oqighasyna» baylanysty keyinge qaldyrylghan edi. Juyqtaghy Beyjinge saparynyng aldynda da «Qytay Kubagha Amerikany baqylaytyn әskery baza qúrdy» degen tosyn aqparat shyqty. Tramp kezinen bastap siyregen memlekettik saparlar qayta jandanyp, eki ekonomika alpauytynyng jylymyq baylanysynan әlem elderi kóp ýmit kýtip otyrghan da Bayden taghy da qyr kórsetip, búltaqqa saldy. Aldaghy aptalarda Aq ýiding sauda ministri Qytaygha barady delingen edi. Bayden aldynghy aptada búl investisiyalar Qytaydyng әskery quatyn artyruy mýmkin degen jeleumen AQSh kompaniyalarynyng Qytaydyng keybir tehnologiya salaaryna qarjy saluyn shekteytin әkimshilik búiryqqa qol qoydy.

Qytay taraby Aq ýy basshysynyng ol әreketin «Saudany sayasilandyrdy, qúralgha ainaldyrdy» dep aiyptady. Amerikanyng beldi basylymdary da Qytay ekonomikasynyng negizgi ýsh tiregi sanalatyn «Túrghyn ýi, eksport, elding tútynu qabileti» kórsetkishterining rekorttyq dengeyde tómendep, bayau ósim kórsetip otyrghanyn jarysa jazuda.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1542
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1602
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1304