Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1250 0 pikir 10 Tamyz, 2023 saghat 15:09

Konstitusiyalyq reforma: Elordanyng azamattyq qoghamy belsendi bola týsti

Astana fenomeni shiyrek ghasyr ishinde ayaghyn apyl-tapyl basqan tәuelsiz elding elordasy retinde barsha qazaq qoghamynda oryn alghan sayasi-ekonomikalyq ózgerister men janashyldyqtardyng bel oratysnda bolyp noqa aghalyq tanyta bilgendigi.

Sol sebepti elimizding barsha túrghyndary ózining sýiikti elordasyn «ózgerister qalasy» dep oryndy maqtanyshpen aita alady. Búl fenomenning filosofiyalyq anyqtamasyna refernedum kezinde kuә bola aldyq. Osy filosofiyalyq anyqtamagha qatysty oiymyzdy ary qaray taramday keteyik.

Elimizdegi bolyp jatqan sayasy әm ekonomikalyq ózgeristemen birge tynystap, qatar adymdau Astanynyng mandayyna jazylghan úlyq baqyt. Osy sayasy ózgerister óz bastauyn Qazaqstan Respublikasynyng 1994 jylghy Jogharghy Kenesining otyrysynan bastau aldy desek esh artyq aitpaymyz.

Álemdegi kózi ashyq júrttyng bir biletini referendumnyng el men júrttyng ómirin mýlde basqa arnagha búrushylydyq. Qazaqtyng osy qasiyetin týsingen Erlan Karin kezinde beynebayan týsirip, elimizde oryn alyp otyrghan konstitusiyalyq reformanyng otbasy men ózge últ ókilderine qarata biraz dýniyelerding basyn ashty:

«Eto ne toliko pereiymenovanie y ne toliko smena vyveski. Konstitusionnyy sud – eto absolutno novyy institut s drugimi, bolee shirokimy polnomochiyami. Konstitusionnyy sud budet iymeti pravo otmeniti luboy zakon ily inoy pravovoy akt, esly ony budut protivorechiti Konstitusiiy».

Erlan Karin búdan keyin osyghan deyin atylghan oiyn bylaysha sabaqtady: «Esly luboy grajdanin poschitaet, chto kakoy-to normativnyy akt narushaet ego prava y svobody, zakreplyonnye Konstitusiey, to on smojet obratitisya v Konstitusionnyy sud. Spisok etih prav ocheni obshiyren. Resheniya Konstitusionnogo suda vstupait v silu so dnya ih prinyatiya, yavlyaitsya obsheobyazatelinymy na vsey territoriy respubliki, okonchatelinymy y objalovanii ne podlejat», – degendi qosty.

Bizding búdan úghynarymyz Eldordamyz qashanda Konstitusiyalyq sottyng qúramynda bolghan jeke túlghalar halyqtyng ýmitin ýkilep, preziydent pen parlament palatasy arasyndaghy araghayynlyqtyng aq jibin tarqta alsa, biyliktegi әldebir partiya óz saylaushylarynyng mýddesin qorghayyn tirshilikterdi jýzege asyra alar edi.

Qanday bir reforma Ýkimet tarapynn qolgha alynbasyn, Elodasyz onyng jýzege asuy eki talay. Bizge búl sózdi aitqyzyp otyrghan jayt: adamnyng jeke bas mýddesin qorghau. Jasyratyny joq, parlamentke kirgen partiyalardyng atynan elding sózin sóileytin jandardyng aty-jónin bylayghy júrt bile bermeydi. Bizge búl sózdi aitqyzyp otyrghan sebep: «Jana Qazaqstandy» elimizdegi parlamentke ótken barlyq partiya músheleri bir jennen qol, bir jaghadan qol shygharyp qana jýzege asyra alady.

Júrttyng bәri elordamyz Astanada oryn alghan sayasiy-әleumettik ózgersterge zor nazar audarady. Áriyne, búl óte dúrys әoi óte qúpatarlyq dúnie ekndigi kózi ashyq júrtqa esh kýmәn tudyrmaydy.

Osy orayda Erlan Karinning BAQ bergen myna bir sózin attap kete almaysyz: "Novyy mehanizm naznacheniya akimov oblasti. Predlagaetsya naznachati akimov na aliternativnoy osnove s soglasiya deputatov vseh maslihatov regiona. Preziydent budet obyazan predlojiti na doljnosti akimov oblasty y gorodov respublikanskogo znacheniya y stolisy ne menee dvuh kandidatur. Ony budut rassmatrivatisya vsemy deputatamy oblastnogo, vseh rayonov y gorodskih kandidatov. Po itogam obshego golosovaniya deputatov budet naznachen naibolee dostoynyy kandidat, to esti akiym, dostoynyy doveriya".

Biz jogharyda Erlan Karinning BAQ orys tilinde bergen sózderin tizbektep kettik. Shyn mәnisinde, konstitusiyalyq ózgeris eshqashan últ pen ústanghan dinge qaraydy.

Bir sózben aitqanda әrbir sanaly azamat ózi túratyn elding ótkizgen referendumyna qatysudy ózining azamattyq boryshy dep sanaydy. Dәp osy úghym-týsinikti astalyqtar ózderi ýshin ómirlik kredo etip qalyptastyryp otyr.

Sózimiz dәleldi boluy ýshin sayasattanushy Zamir Karajanov jýrgizgen zertteulerine jýgineyik: «Búrynghyday emes, ómir ózi algha tartqan problemalardy bir ortalyqtan jónge keltirudi ornyqtyrghan jón. Ári eger qalyq ózi saylaytyn bolsa, onda júrt qalauymen saylanghan әkim eshkimge jaltaqtamay elimizde oryn alugha tiyis dýniyelerge óz úlesin eselep qosa alady.

Júrttyng bәrin sayasy sauatty dep aitpay-aq qoyalyq. Sayasy sauattylyq jaghynan Elordanyng saylaushylary aldaryna jan salmay, ózge ónirlershe ýlgi bola bildi. Respubilikanyng basqalasynda qyzmet etip, qoghamdyq tәrtipting saqshysy bola bilu óte auyr. Bizding búlay dep otrghanymyz. Almaty da, Astana da jeke kәsipkerler ýshin óz biynesin damytudyng altyn kópiri.

Biz búl orayda bir jaqty biznesten týsetin paydanyng manayynda ainal soqtyqtastyghymyz kelmeydi. Sonymen birge әrbir on jyldyqta oryn alyp otyratyn ghylymy baq-daulet ózining shynayy qojasyn taba alghan joq.

Sayasy jәne ekonmikalyq ómirdegi algha basushylyq qazaq elining ekonomikada tuyndap otyrghan problemasynan ózinshe sheshuge baghdar ústanady. Dәl qazir elimizdegi әkimderdi saylau, osyghan deyin osy joldan sýrinbey ótken Astananyng isker әleuetine baylanysty.

Sayasattanushy Aybek Kumisbekov óz tarapynan:

«Shyn mәnisinde Qazaqstan boyynsha әkimderdi saylau ondaghan jyldargha sozydatyn», - dep tórt el arasyndaghy ónirlik basqarugha qatysty biraz nәrselerdi algha tarta bildi.

Osy túrghydan alghanda Astana qay jaghynan almayyq elimizding barsha týpkirine ýlgi bola alady.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437