Osy pikirdi qoldap jýrgen avtorlar tariyhqa ýnilip, qazaqtyng jer-sugha, eldimekenge atau beruining zandylyghyn eskere bermeydi. Qazaqta “Kereku” degen sóz esh uaqytta bolmaghan, eshbir sózdikte múnday sóz joq. Onday kisi esimi de, jeke familiyasy da, tegi de kezdespeydi. Sonda búl atau qaydan shyqqan, qanday jolmen payda bolghan?

Keybir avtorlar “Kereku” sózin “Keregejar” degen sózden shyqqan dep te pikir aityp jýr. Búl pikir shyndyqtan alys jatyr.

Al kópshilik júrt “Kereku” sózining maghynasyna mәn bere bermeydi. Ony týsinu ýshin Pavlodar qalasynyng payda bolu tarihyna baylanysty enbekterge kóz salayyq. Mysaly, Sankt-Peterborda 1897 jyly F.A.Brokgauz ben I.A.Efronnyng “Ensiklopedicheskiy slovari” degen enbeginde mynaday tarihy derek bary: “V prejnee vremya Pavlodarskaya stanisa nosivshaya nazvanie Koryakova slujila glavnym punktom pogruzky soly iz ozera Koryakova v 20 verst ot stanisy. V poslednee vremya eta pogruzka proizvoditsya v raznyh mestah Irtysha y osobogo sklada soly v Pavlodare ne iymeetsya” (T. XXII, 574c.).             1925 jyly Moskvada jaryq kórgen “Ensiklopedicheskiy slovari rus­skogo yazyka bibliograficheskogo instituta Granat” (31T.,17 b.) bylay dep jazylghan: “Pavlodar byl osnovan v 1720 godu pod iymenem Koryakovskogo posta, zatem pereiymenovan v Koryakovskuiy stanisu, a v 1860 g. v gorod Pavlodar”. Osy pikirdi Ýlken sovet ensiklopediyasy da qaytalaydy: “Gorod osnovan v 1720 g. kak Koryakovskiy forpost (zatem stanisa, preobrazovannaya v 1861 g. v gorod Pavlodar)” (BSE, t. 19,m., 1975, s.68).

Qazaqstanda shyqqan “Kratkiy ensiklopedicheskiy slovari. Kazahstan” (Almaty, 2005 j., 350 b.) jogharyda kórsetilgen derek­terdi qaytalaydy: “Pavlodar osnovan v 1720 g. kak Koryakovskoe voennoe ukrepleniye”. Al 2010 jyly “Aruna” baspasy jaryqqa shygharghan “Toponimika Kazahstana. Ensiklopedicheskiy spravochniyk” bylay dep dúrys kórsetedi: “Pavlodar vedet svoy istorii s 1720 goda, so vremeny poyavleniya forposta Koryakovskiy (ot nazvaniya solenogo ozero Koryakovskoe). V 1838 godu forpost byl preobrazovan v stanisu Koryakovskui. 4 (16) aprelya 1861 goda Koryakov poluchil status “zashitnogo goroda s naiymenovaniyem Pavlodar v chesti novorojdennogo Velikogo knyazya Pavla Aleksandrovicha” (710 b.) ”.

Osy qalagha túnghysh ata­uyn bergen túzdy kól Koryakovka Pavlodar qalasynyng soltýstik-shyghysynda 15 km jerde ornalasqan, әli keuip qalmay saqtalyp keledi. Osy jerde onyng atymen atalghan Koryakovka selosy da bar. Kólge ie bolghan kupes Koryakov kólding túzyn Oralgha, Sibirge satyp ba­yyghan. Pavlodar qalasy túrghan jer­de onyng túz artatyn shaghyn pristany bolghan.

Sonymen, Koryakov qalaysha Kerekuge ainalghan degen zandy súraq tuyndaydy. Toponimika ghylymynda ataudy bir tilden ekinshi tilge beru­ding eki joly bar. Birinshi – transkripsiya әdisi. Búl әdis boyynsha atau bergen halyqtyng auyzsha aitylghan atauyn qabyldaushy halyq ózining estui boyynsha qabyldap, óz tilining erejesine sәikes­tendirip qoldanady. Osy әdis boyynsha oryssha Koryakov sózi qazaq tilinde koryaku-kereku bolyp ózgergen. Mysaly bizding Uәliyimiz­di orystar Vali, Uәlihanovymyzdy Valihanov degen siyakty.

“Kereku” – orystyng Koryakov degen familiyasynyng qazaqsha qate transkripsiyalanghan, yaghny búrmalanghan týri. Endi ony tiril­tip, óner­kә­sibi qarqyndap ósip ke­le jatqan, keleshegi óte zor qala­gha beremiz deu – baryp túrghan toponimikalyq sauatsyzdyq. 

Biz qazir qazaqtyng jer-cu, el­di­mekender ataularynyng orys tilinde búrmalanghan týrlerinen qútyla almay jýrgende, qazaqsha búrmalanghan orys atauyn óndi­risti qalagha qayta beremiz deui­miz – úyat mәsele.

Pavlodargha janadan atau beremiz desek qazaq tili­ning altyn qorynyng mým­kindigi óte zor. Ertis ózeni­ning boyynda ornalasqan qalany Ertiskent, Aqertis, tipti bolmasa Abylay, Abylaykent dep nege atamasqa?!