Seysenbi, 16 Shilde 2024
Janalyqtar 5321 0 pikir 30 Mausym, 2013 saghat 21:37

QASYMOV QAY QAZAQTAN ARTYQ EKEN?

Osy bizding ministrlerding tili qay til? Áriyne, múnday súraqty tek Qazaqstanda ghana qoygha bolady. Ózge elde kýlkili. Fransiya turaly sóz joq, últtyq memleket. Angliya aghylshyn tilinen basqa tildi moyyndamaydy da. Al sansyz últty AQSh-ta da aghylshyn tilin bilmesen, biylikke baru týgili sol elde túryp, ómir sýruding ózi neghaybil. Alysqa barmay-aq qay jaghynan da ýlgi tútyp jýretin myna Reseydi alayyqshy. Orys tilin bilmesen, biylikti bylay qoyyp, qara júmystyng ózine zar bolyp qaluyng mýmkin. «Onda orys tilin bәri biledi ghoy» dersiz. Ol ras, mәsele reseylikter turaly emes, gastarbayterlerge qatysty. Tayauda bekitilgen zanda kelimsekter orys tilin bilmese, eshqanday júmysqa qabyldanbaytyny aitylghan. Bireuding tilinde, dilinde, tipti dininde nemiz bar edi, eger myna bir oqigha bolmaghanda.

Osy bizding ministrlerding tili qay til? Áriyne, múnday súraqty tek Qazaqstanda ghana qoygha bolady. Ózge elde kýlkili. Fransiya turaly sóz joq, últtyq memleket. Angliya aghylshyn tilinen basqa tildi moyyndamaydy da. Al sansyz últty AQSh-ta da aghylshyn tilin bilmesen, biylikke baru týgili sol elde túryp, ómir sýruding ózi neghaybil. Alysqa barmay-aq qay jaghynan da ýlgi tútyp jýretin myna Reseydi alayyqshy. Orys tilin bilmesen, biylikti bylay qoyyp, qara júmystyng ózine zar bolyp qaluyng mýmkin. «Onda orys tilin bәri biledi ghoy» dersiz. Ol ras, mәsele reseylikter turaly emes, gastarbayterlerge qatysty. Tayauda bekitilgen zanda kelimsekter orys tilin bilmese, eshqanday júmysqa qabyldanbaytyny aitylghan. Bireuding tilinde, dilinde, tipti dininde nemiz bar edi, eger myna bir oqigha bolmaghanda.
Jaqynda Ishki ister ministri Qalmúhanbet Qasymov deputattar aldynda sóz sóiledi. Orys tilinde. Búl tilde ol «suda jýzgen balyq» sekildi, auyzdygha sóz, attygha jol bermeydi. Oryssha súraqtargha tosyla qoymady, qazaqsha qoyylghan saualgha pysqyryp ta qaramady. «Quyrdaqtyng kókesi» zaldan shyqqannan keyin, dәlizde boldy. Generaldy BAQ ókilderi qarsy aldy. Ádettegidey orystildi jurnalisterding súraqtaryna múqiyat jauap bergen ministr ketuge bettegen, «qazaqsha!», «qazaqsha!» dep shyr-pyry shyqqan әriptesterge jalyn ghana kórsetip, jónep berdi. Beyne bir qazaq tili atasyn óltirgendey. Bir búl emes, qashan da osy. Sonda ol qay elding ministri? Ana tilin mensinbegen ministrden ne ýmit, ne qayyr?
Memlekettik tilding kósegesin kógertpey otyrghan osy ministrler me degen oy kelip jýr. Ministr – Preziydent, Premier-ministr men onyng orynbasarlarynan keyingi, eng úlyq lauazym. Eger ministr memlekettik tildi bilmese, qaramaghyndaghylargha da ol tilding qúny bir tiyn. Onday ministr qújatty oryssha súratady. Onyng orynbasary da ýlken dókey, ol da departament bastyqtarynan osyny talap etedi. Departament bastyghy óz orynbasarynan, ol basqarma bastyghynan, ol óz orynbasarynan, ol bólim bastyghynan... Mine, osylay kete beredi. Al jay qyzmetker ne isteydi, qújatty solar talap etken tilde әzirleuge mәjbýr. Qazaq tilining audarma tili bolyp, key jerde mýlde júmys istemey jatuy osynday kisәpir sheneunikterding kesiri.
Al qalghan ministrlerding tili qay til eken?
Qazaq tildi ministrlerding kóshin Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúlmúhamedtin bastap túrghany aspanda Kýn men Aydyng barynday aqiqat. Múhtar Abrarúly «mektepti de, uniyversiytetti de qazaqsha bitirgen, qazaq tilin ol jaqsy bilmegende, kim biluge tiyis?» deytinder tabylar. Al sol «qazaq mektebin bitirgen» Múhtar myrzagha orys tilin orys lingvistikasynyng mayyn ishken akademikterding ózine ýiretetindey úshan-teniz bilim qalay keldi dep nege súramaydy orys tilining jalyna jarmasyp alghandar? Apyr-au, osy Qasymov basqany bylay qoyyp, eki tilde teng kósiletin Preziydentten nege ýlgi almaydy? Ýkimet otyrystarynda Kabiynet mýshelerin qazaq tilinde sypayy sybap alatyn Premier-ministrden nege sabaq almasqa? Tipti izdese qasynan tabylatyn qazaqtyng ardaqty úly Qúl-Múhamedten nege súramaydy? Súrasa, qazaq tilin ýiretetin ortalyqtan myqty bir ústazdy bólip berip, tilin syndyrugha kómektesuden qashar ma edi ol!
Premier-ministrding birinshi orynbasary – Ónirlik damu ministri Baqytjan Saghyntaev ta dýldýl. Eki tilge birdey. Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov ta eki tildi tel emgen arda. Biraq kóbine orysshagha býiregi búrynqyrap túrady. 1 synyptan bastap ýsh tildi oqudy engizip, sәbiylerding miyn botqa etip jýrgeni bolmasa. Integrasiya isi jónindegi ministr Janar Ayjanova da eki ayaghyn teng basqan jýirik. Qorshaghan ortany qorghau ministri Núrlan Qaparov ta aghyp túr eki tilde. Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekov ontýstikting tóli, ol jaqta qazaqsha bilmeu kýnә. Ekonomika jәne budjettik josparlau ministri Erbolat Dosaev eki jaqqa da des beretinderding qatarynan emes. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri bolghan Gýlshara Ábdihalyqova da, odan keyingi Serik Ábdenov te, tipti qazir sol lauazymdy uaqytsha atqaryp jýrgen Tamara Dýisenova da qazaqsha da, oryssha da taza sóileydi. Múnay jәne gaz ministri Sauat Mynbaevqa da qoyar kinә joq. Oryssha súraqqa – oryssha, qazaqshagha qazaqsha erkin jauap bere alady.
Kólik jәne kommunikasiya ministri Asqar Júmaghaliyev orystildi bolghanymen, qazaqshagha bet búryp keledi. Qorghanys ministri Ádilbek Jaqsybekov anda-sanda qazaqsha ýzip-júlyp sóilep jýr. Aghylshyn, urdu, hindi, tipti kóne ivrit tilin de mengergen, biraq qazaqsha әlipti tayaq dep bilmeytin, kezinde «qazaq tili diplomatiyanyng tili emes, qazaq tili diplomatiyanyn, halyqaralyq sayasattyng tili bola almaydy» dep, qazaq tilining halyqaralyq dengeyin ózinshe «belgilep bergen» Syrtqy ister ministri Erjan Ydyrysovtyng ózi keshe bir arnagha qazaqsha súhbat berip túr. 2001 jyly «operasiya jasap, miymdy auystyrsa da, qazaq tilin ýirene almaymyn» dep azar da bezer bolghan búl jigit tilge degen kózqarasyn ózgerte bastaghan synayly. Búghan da shýkir. Qarjy ministri Bolat Jәmishev te bir-eki otyrysta qazaqsha sóiledi. Ádilet ministri Berik Imashevty halyq qalaulylary ortagha salyp, bir silkip alyp edi, kelesi kelgende bayandamasyn bastan-ayaq qazaqsha jasap shyqty. Boyynda namysy bar múnday jigitter kóbeye týsse qane!? Tildi biluge, ýirenuge úmtylys bildiretin adamnan ainalasyng ghoy. «Adasqannyng aiyby joq, qaytyp ýiirin tapqan son». Al qansha tartsang da tizginge kónbeytin dýbәralardan qorqasyn.
Tótenshe jaghday ministri Vladimir Bojkogha min taqqymyz kelmeydi. Aldymen ózimizdi qazaq qylyp alayyq.
Biz Qasymovqa ókpeleymiz. Densaulyq saqtau ministri Salidat Qayyrbekova, Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri Áset IYsekeshovtin de auzyn qazaqsha «ashqanyn» kórmeppiz. Sonda búlar kimning shikirәsi?! Meyli, industriyanyn, tehnologiyanyng tilin biletin óte sauatty uәzir tabu qiyn deyik. Al Ishki ister ministri bolugha layyq, Qasymovty on orap alatyn oraq tildi, otauyzdy qazaqtyng qanshama jigitining osynday ministrding qol astynda qor bolyp jýrgeni jasyryn ba? Densaulyq salasyn basqaratyn atpal jigitterding keudesinen ózimiz iyterip jýrgenimiz azday, birin sottatyp, birin quyp abyroydan aiyrugha tyrystyq. Qazaqtyng qany da, ary da taza talantty úl-qyzdary arasynda bilimi de, biligi de Salidatty shanyna juytpaytyn perzentterimiz az degenge kim senedi?! Álde búl salany orystildi bireu basqarmasa, qarang qalady dey me?
Kim kim de bolsa tili shyqqan elding tәrbiyesin, mәdeniyetin alady. Sol elding dilin siniredi boyyna. Oghan qazaq últy, jalpy últ degen úghym jat, ózge mәdeniyetting yqpalyna erip, ózgening qamyn jasap jýrgenin ózi de bayqamaydy. Ózge últtyng qúndylyqtarymen sugharylghan ol óz elining qúndylyqtaryn úlyqtay almaydy. Qansha patriot bolsa da. Óz últynyng salt-dәstýrin, әdet- ghúrpyn bilmeytin adam ol elge qalay qyzmet etsin!
Búdan mynaday qorytyndy shyghady: eger memlekettik tilde sóilemese, ol ministr sol memleketke kerek pe? Preziydent pen Konstitusiya talabyn oryndamaytyn sheneunikter eline, Otanyna zor payda әkeledi degenge óz basym senbeydi.

"Halyq sózi" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1223
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1931
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1970