«Kópting qoly kókke jetedi» - deydi atamyz qazaq.

Búl shyndyq. Elimizdegi qazaq túrghyndarynyng sany, kópshilikke ainalmay, el biyligi әrdayym respublika aumaghyndaghy etnostargha jaltaqtap, ózinin  últtyq sayasatyn jýrgize almaytyndyghy aqiqat. Qasymyzdaghy últtyq  memleketke әldeqashan ainalghan elder sekildi, biz olarday esh uaqytta  bola almaymyz. Eger qazaqtardyng sanyn memleketimizde eselep,  kóbeytpesek. Qúdayy kórshimiz, ózbekterding «Kóp kýlkisi kýnnen de ystyq» - deytini sodan.

Qazirgi kýnderi elimizde sayasy reformalar jasap, shartarap elderinen  kóptep investisiya tartyp, respublika túrghyndarynyng әl-auqatyn jaqsartu  baghytynda aitarlyqtay júmystar atqaryluda. Degenmen, elimizge asa qajet, taghy bir ózekti problemany úmytugha bolmaydy. Ol, ainaladaghy  memleketterde shashyrap jýrgen qandastarymyzdy elge qaytaru. Búlda  uaqyt kýttirmeytin ýlken sharua. Memlekettegi enbek kýshin barynsha  jaqsartu ýshin, jan-jaqtan migranttardy emes, bizge ózimizdin  qandastarymyz asa kerek. Mysaly: Ózbek elining qúramyndaghy  Qaraqalpaqstanda ýsh jýz elu mynday qazaq bar eken. Ekologiyalyq apattyn  aumaghynda túrghan, azyp-tozghan búl ónirden nege qandastarymyzdy shaqyryp almaymyz? Solardy, bala tuu kórsetkishi mýlde joghalghan, enbek etuge adam  tabalmay otyrghan, soltýstik oblystargha ornalastyrugha bolary edi ghoy. Búl  ólkelerdegi qanyrap, bos qalghan eldimekender jandanyp, mal  sharuashylyghy jәne kәsipkerlik jappay damyr edi.

Jalpy, halyq qalyng qonystanghan Ontýstik oblystarda toghyz  milliongha juyq adam turady eken. Búlar, naghyz qazaq tildiler. Sol  sekildi, qazaghy kóp Batys oblystarda tórt milliongha juyq adam bar.  Olarda negizinen qazaq tilinde qarym-qatynas jasaydy. Búlargha qosa,  Abay men Úlytau oblysy jәne Qostanay oblysynyng qúramyndaghy  búrynghy Torghay ólkesi, Qaraghandy oblysynyng kópshilik aumaghy  Qarqaraly, Aqtoghay, Shet audandary tútasymen qazaq tildi orta deuge  bolady. Tipti, birneshe milliondyq Almaty, Shymkent qalalarynyn  ózderi ishinara bolmasa, tolyqtay qazaqy shaharlar desek,  qatelespeymiz. Sonymen qatar, ontýstik aimaqta qonys tepken alty  jýz mynday ózbek aghayyndardyng ózi qazaq tildi túrghyndar. Olar orys tilin kerekte qylmaydy. Sonda, respublika kólemindegi qazaq tilinde  qarym-qatynas jasaytyn jәne enbek etetin túrghyndarymyz on alty  jarym millionnan asyp jyghylady eken.

Sondyqtan, asa qadirmendi biylikke aitarymyz! Memlekettik sayasatty  jәne isti qazaq tilinde jýrgizgeniniz dúrys bolary edi. Jәne  Ministrler Kabiynetin qazaq tilinde júmys jýrgize alatyn, tәjiriybe   jinaghan, sayasy sauaty joghary, jauapkershiligi myqty, enbekqor  azamattar men azamatshalardan taghayyndaghanynyz oryndy der edim.

Sonday-aq, juyqta qabyldanghan «Ata Joly» - baghdarlamasy, shynyn  aitayyq, qandastardy elge tartugha kemdik etedi. Biren-saran kәsippen  ainalysqan sheteldegi qazaqtardyng ghana paydasyna sheshilmese. Eger,  biylik osyghan senip jýrse, býkil qazaq júrtyn jerge qaratqany. Keybir  damyghan shet memleketterining sayasatyna búl ontayly kelgenimen, bizge mýlde qisynsyz. Osynday tolyq qamtylmaghan, dýmbilez, týkke túrghysyz baghdarlamamen ózderindi aldap, qazaq júrtynyng sanyn  ósirmey, tilin damytpay, aldaghy uaqytta tozdyryp jiberulering sózsiz  shyndyq.

Jalpy, Ózbekstanda millionnan asa (mýmkin odanda kóp) qazaq bar.  Solardy ózbekke sinip ketpey túrghanda, nege qaytaryp almaymyz? Búl әlde, kýn tәrtibinde joqpa? Sol siyaqty, Týrkmenstanda  da, Turkiyada da, basqa da elderdegi qandastardy qaytaratyn uaqyt әlde qashan jetti ghoy. Tipti,  Aughanstan men Pәkistandaghy shoghyrlanyp, kýn kórip jatqan qazaqtardy da  elimizge qonystandyru kerek. Búlar, ótken ghasyrdaghy alapat asharshylyq  kezinde auyp ketkender. Tipti, osy eki eldegi qandastarymyzdy elge әkelip,  arnayy audandargha ornalastyryp, baqylau qoygha bolary edi. Kezinde,  Kenes Odaghynyng túsynda nemisterdi Qazaqstangha audarghanda, osylay,  arnayy aumaqtargha qonystandyryp, baqylau qoyyp qoyghanyn bilemiz.  Keyinnen, sol nemis etnosy qatargha qosylyp, elimizge kóp-kórim enbek  sinirdi. Múny úmytugha bolmaydy.

Mening taghy bir pikirim, myna kórshi qaraqalpaqtardy, shyndyghy kerek, aty  Qaraqalpaq bolghanymen, olardyng qúramynda da Qonyrattar, Qypshaqtar, Qataghan jәne Qiyat, ózge de qazaqtyng ru, taypalary kóptep kezdesedi. Tipti,  qalyng dese de bolady. Tili de, qazaq tilinen kóp aiyrmashylyghy joq. Sol  sekildi, Reseyding Kavkaz, Astrahan jaghynda ornalasqan Noghaylar da,  búrynghy qazaqtar. Osylardy, arnayy baghdarlama jasap, eger ózderi qazaq  bolyp jazylghysy kelse, elge shaqyryp, soltýstik jәne shyghys oblystargha  jibergende, qalay bolary edi? Tek, búlardyng ósip kele jatqan  jetkinshekterin arnayy qazaq mektepterinde oqytsa. Qarap otyrsan,  shartarap elderi, tipti, qasymyzdaghy Ózbekstan da solay etip jatyr ghoy.  Onda túrghan esh oghashtyq joq. Osy arada, mysal keltire keteyin:

Qazirgi Reseyding jaghdayy qanday?

Qazirgi kýnderi, kórshi Reseyding Qiyr shyghysy men tútas Sibir aumaghynda on  tórt-aq million adam túrady. Búl jaqtaghy oblystardyng derevnyalary men audandarynda, monoqalalarynda adam qalmady. Qúlazyp, qanyrap, bos  túr. Últy orys túrghyndarynyng bәri qashyp, osy elding europalyq bóligine  jinalyp aldy. Reseyding qatty qorqyp otyrghany da osydan. Qasynda,  shekarasy myndaghan shaqyrymgha sozylghan, bir jarym milliardqa tayau  júrty bar Qytay túr. Olargha, shekara syzyghynan bir-eki qadam attap, ishke  kirip ketu, kóp qyiyndyq tudyrmaydy. Resey biyligi, qanyrap, iyen qalghan osy  ólkelerge jiberuge adam tappay qinaluda. Ukrainamen aradaghy soghystan  qashqanday, Qiyr shyghys pen Sibirge barugha, orta jastaghylar men jastar  jaghy mýlde bas tartuda. Bizding elde, qayta soltýstik oblystargha  ontýstikten baryp jatyr ghoy. Búlarda, olda joq. Orys әielderi keyingi on jyldan beri,  mýlde bala tumaytyn boldy. Tuu dengeyi óte tómen. Taghy eskerterimiz,  Povoljie jәne Oral tauy ónirlerinde, tatary men bashqyryn, shuvashy  men mordvasyn, orysyn, sonday-aq, taghy basqalaryn qosqanda, on jeti  milliongha jeter-jetpes el túrady. Búlarda da, enbek kýshi jetpeydi.  Reseyding europalyq bóliginde alpys millionnan sәl ghana asatyn túrghyn  bar. Eger, osylardyng bәrin qosyp, eseptesen, jýz qyryq eki million  túrmaq, jýz milliongha jetpeydi. Resey biyligi osynyng barlyghyn, óte qúpiya  týrde jasyryp otyr dep keyde oilaymyz. Resey, osynau  orasan ýlken  aumaqtan aiyrylyp qalamyz ba dep qatty ýreylenude. Kórshisi Ukrainamen soghysugha sarbazdary tausylyp (tehnikasy da), alasúryp jatqany da sodan.  Kremliding qazirgi ústanyp otyrghan sasyq sayasaty, Qazaqstan men Ózbekstan,  Qyrghystan jәne Tәjik pen Týrkmen elderin aldap týsirip, iyeligine alyp,  solardyng dýrkirep ósip kele jatqan adam resurstaryn paydalanbaq.Eger,  shyndap qaraytyn bolsaq, Ortalyq Aziyanyng halyq sanymen, Reseyding túrghyndary tenesuge jaqyn qaldy. Sondyqtan, soltýstiktegi kórshiden  qorqyp, seskenip tipten keregi joq. Ózderi aityp jýrgendey, qúryp bara  jatyr. Qazir, olardyng ekonomikasy da birtindep qirau ýstinde.

Degenmen, mening aitarym, mysal retinde keltirgen, Resey sekildi azyp-tozyp ketpeu ýshin, ainaladaghy memleketterdegi qandastarymyzdy jinap alu, elimizdi tolyqqandy qazaq memleketine ainaldyru, sonday-aq, elding kýsh-quatyn arttyru,  qazirgi biylikting kýn tәrtibinen týspeui qajet. Eger, ózderi  aityp jýrgendey estiytin biylik pen ýkimet bolsa.

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz