Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
1367 3 pikir 1 Qyrkýiek, 2023 saghat 16:01

Jana ministrlik - Kólik ministrligi qúrylady

Qasym-Jomart Toqaev «kólik-logistika salasynyng әleuetin tolyq paydalanuymyz kerek» dedi.

«Strategiyalyq manyzy bar mindetting biri –tolyq paydalanu. Qazir әlemde jana ekonomikalyq kenistik qalyptasyp jatyr. Qytaydan Europagha, Reseyge, Ortalyq Aziyagha jәne osy aimaqtardan Qytaygha jiberiletin tauar kólemi aitarlyqtay kóbeyedi degen boljam bar. Qazaqstan soltýstik pen ontýstikti, batys pen shyghysty baylanystyratyn jahandyq jolayryqta ornalasqan. Búl bizding elimizge zor mýmkindik berip otyr. Sondyqtan kólik-logistika salasy ekonomikamyzdy algha bastaytyn basty kýshting birine ainalugha tiyis. Qazir bәseke kýsheyip túr. Osyghan oray birqatar manyzdy mәseleni shúghyl sheshu kerek. Eng aldymen, «Dostyq-Moyynty», «Baqty-Ayakóz», «Darbaza-Maqtaaral» baghytyndaghy iri temirjol jobalaryn sapaly jýzege asyru qajet. Onyng qatarynda Almatyny ainalyp ótetin temir jol jelisi de bar. Qazaqstan kólik salasynda Reseymen, Qytaymen yntymaqtastyghyn jalghastyra beredi.

Bizge teniz infraqúrylymyn damytugha arnalghan birtútas jospar kerek. Onda Qúryq portyna airyqsha mәn beriluge tiyis. Qúryqty Aqtau porty siyaqty tolyqqandy logistikalyq klasterge ainaldyruymyz qajet. «Soltýstik-Ontýstik» halyqaralyq dәlizi de óte manyzdy. Sol arqyly Parsy shyghanaghyna shyghugha bolady. Birtindep búl baghyttaghy temirjol jelisining ótkizu mýmkindigin eki ese arttyru kerek. Aldymen «Bolashaq-Chelyabinsk» temirjol jelisining Qazaqstandaghy bóligin janghyrtugha kirisu qajet. Halyqaralyq dәlizdermen tiyimdi baylanys ornatu ýshin logistika qyzmetin tolyq úsynu manyzdy. Astana, Almaty, Shymkent jәne Aqtóbe әuejaylary mulitimodalidy ortalyq bolugha tiyis. Búl ortalyqtar bәsekege qabiletti bolu ýshin jýkterdi qabyldau jәne taratu qyzmeti sapaly atqaryluy kerek. Jalpy, salany damytu ýshin tarif jәne retteu sayasaty dúrys jýrgiziluge tiyis. Jeke investisiyany kóptep tartu kerek»,-dedi Toqaev.

«Qazaqstan temir jolyn» tolyqqandy kólik-logistika kompaniyasy etip qayta qúru júmysyn juyq arada ayaqtau qajet. Sonday-aq avtokólik joldarynyng qúrylysy mәselesi sheshimin tabugha tiyis. Qazir onyng sapasy syn kótermeydi. Tiyisti júmystar uaqtyly jәne sapaly jasalmaydy. Jemqorlyq beleng alyp túr, bәseke de joqtyng qasy. Múnyng bәri – osy salada әbden tamyr jayghan kemshilikter. Sondyqtan jyl sonyna deyin naqty sharalar qabyldau qajet. Mindetin adal atqarmaghan barlyq kompaniya zang boyynsha jauapqa tartylady. Búl mәselege men basa nazar audaramyn. Baqylaudy kýsheytip, jana normativtik qújattar qabyldau kerek. 2029 jylgha deyin 4 myng shaqyrymnan astam jolgha kýrdeli jóndeu jýrgizu qajet.

Jalpy alghanda, Qazaqstan Euraziya qúrlyghyndaghy basty tranzit haby retindegi rólin arttyruy kerek. Osylaysha, uaqyt óte kele kólik-logistika salasyndaghy iri memleketke ainaluymyz qajet. Kólik-logistika salasyn qarqyndy damytu – búl strategiyalyq mindet. Ýsh jyl ishinde onyng ishki jalpy ónimdegi ýlesi keminde 9 payyzgha jetuge tiyis. Ol ýshin salany tiyimdi basqaru óte manyzdy. Sondyqtan Kólik ministrligin qayta qúrghan jón. Búl ministrlik jol infraqúrylymyn salumen de ainalysady»,-dedi preziydent.

 

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543