Tabighaty kóz sýrindirer Narat auyly túrghyndarynyng pikiri eki arnagha aiyryldy da qaldy. Osynda er jetken Jenis esimdi jas azamattyng oiy óz eldi mekenin ózgelerge pash etu, osylaysha sayahat mekenge ainaldyru bolatyn. Al ózge tarap - bayyrghy auyl túrghyndarynyng pikiri tazalyghy múntazday, tabighaty kórkem Naratty býldirip almau edi. Qalay degenmen de eki taraptyng pikir talastyghy tughan jerge degen adal mahabbattan tuyndaghany anyq.

Búl - «Naratqa mahabbat» telehikayasynyng shaghyn mazmúny. Segiz toptamadan túratyn kórkem tuyndy aspan asty elinde týsirilgen. Ázirge elimizding arnalarynan kórsetile qoymady. Degenmen ontýstiktegi bauyrlar qazaq tilindegi sapaly filimdi sputniktik jeli arqyly tamashalap ýlgerdi. Búl sizge sapaly dep aitugha auyz barynqyray bermeytin, onyng ýstine qazaq tilindegi emes «Perekrestok» ne «Sarancha» da emes. Múnda «Toghysqan taghdyrlardaghyday» ata-enesining aldynda kelte etek kiygen qyz-kelinshekter joq. Aynaldyrghan bir-eki salonnyng ishinde týsirilumen shektelmegen.

Tabighaty kóz sýrindirer Narat auyly túrghyndarynyng pikiri eki arnagha aiyryldy da qaldy. Osynda er jetken Jenis esimdi jas azamattyng oiy óz eldi mekenin ózgelerge pash etu, osylaysha sayahat mekenge ainaldyru bolatyn. Al ózge tarap - bayyrghy auyl túrghyndarynyng pikiri tazalyghy múntazday, tabighaty kórkem Naratty býldirip almau edi. Qalay degenmen de eki taraptyng pikir talastyghy tughan jerge degen adal mahabbattan tuyndaghany anyq.

Búl - «Naratqa mahabbat» telehikayasynyng shaghyn mazmúny. Segiz toptamadan túratyn kórkem tuyndy aspan asty elinde týsirilgen. Ázirge elimizding arnalarynan kórsetile qoymady. Degenmen ontýstiktegi bauyrlar qazaq tilindegi sapaly filimdi sputniktik jeli arqyly tamashalap ýlgerdi. Búl sizge sapaly dep aitugha auyz barynqyray bermeytin, onyng ýstine qazaq tilindegi emes «Perekrestok» ne «Sarancha» da emes. Múnda «Toghysqan taghdyrlardaghyday» ata-enesining aldynda kelte etek kiygen qyz-kelinshekter joq. Aynaldyrghan bir-eki salonnyng ishinde týsirilumen shektelmegen.

8 seriyaly filimning týsirilgenine kóp bola qoymapty. Basty rólde - «Kórikti meken» filimi arqyly qazaq kórermenderine tanymal bolghan jas akter Álimjan Túrysbek. Telehikaya keyipkeri Jenis sayahat isimen ainalysugha shyndap kirisedi. Ony auyldyqtar der kezinde týsine qoysa jaqsy ghoy. Biraq olay bolmaydy. Narat júrty tughan ólkeni qyzghyshtay qoridy. Tipti qalashyq әkimdigine jolyghyp, aryz aitpaq ta bolady.

Sayahatshynyng kim ekenin týsinse de, ol turaly bile qoymaytyn qayran qazekene Jenisting qolgha alghan bastamasy únay da qoymaydy. Bir qyzyghy, Narat auylynyng túrghyndary búl eldi mekendi tughan jeri sanaydy. Sondaghy qazaqtardyng tughan jeri deydi. Ondaghylardyng bar armany súlulyghy kóz taldyrar Narat tabighatyna kiltipan keltirmey, múntazday taza saqtau bolyp sanalady. Bir jaghynan zamanauy bilimdi jigitting óz tughan jerin ózgelerge pash etip kórsetpek oiy da oryndy sekildi. Onyng armany qaytkende óz Otanynyng tabighatyn qasterley otyra, sayahatshylar tartu edi. Narattyng kórkemdigin kórsetu edi. Oqigha jelisi boyynsha auyldyqtardyng pikiri eki arnagha aiyrylady. Qalay bolghanda da, eki taraptyng izgi niyeti, sóz basynda aitylghanday, tughan jerge degen qúrmetten edi.

Jalpy, búl filimdi Qazaqstanda kórsetse iygi is bolar edi. Ózimizding kinogerler ýshin syn da bolar ma edi?! Oghan el aghalary, elshi aghalar aralasu kerek te shyghar. Olay deytinimiz, osyghan deyin de qazaqstandyq kórermenderge jetken qytay qazaqtary týsirgen «Kórikti meken» filimi Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng kónilinen shyqqannan keyin ghana elge aldyrtylyp, respublikalyq arnalardyng birinen kórsetildi.

Derek:

Narat - Erentauynyng shyghys bóliginde ornalasqan. Jalpy jer aumaghy - 800 sharshy shaqyrym. Teniz dengeyinen 1800 metr biyiktikte ornalasqan. Ýsh jaghyn tau qorshap túr. Jaziraly ólke. Ony túrghyndary jer jәnnatyna balaydy. Al «narat» sózining shyghuy, kino jelisi boyynsha bylaysha bayandalady. Narat - kýndi eng erte kóretin jer. Anyzdarda aitylatynday, Shynghyshan Batysqa joryq jasaghanda, bir myng qol keyin tartynypty. Kóktem mezgili bolsa kerek. Asudaghy qarlar erimegen. Ashtyq, qiyndyqqa kezikken jauyngerler asudan asa almaghan. Dәl sol uaqytta tau suy sybdyrap jatqan keng jaylaudy kózderi shalady. Barlyghy basqa ólkege kelgendey sezimde bolsa kerek. Osy sәtte búlttar arasynan kýn shyghyp, shúghylasyn shashyp kep jibergende, sarbazdar eriksiz «narat, narat» dep aiqay salypty. Sóitip, búl ólke Narat atalyp ketipti.

P.S. Elimiz kino týsiruden kende emes. Ishinde estisi de bar, eseri de bar. Jyl sayyn nebir filimder dýniyege kelip jatyr dep estiymiz, biraq kórermenge jetip jatqandary neken-sayaq. Onda da qaraqshylyq jolmen jetkenderin tamashalaymyz. Avtorlyq qúqyqqa pysqyryp jatqandary shamaly. Áriyne, zandy oryndalatyn qúzyrly mekemelerding búl rette qoly qysqa ekenin de moyyndau kerek. Múny ne ýshin aityp otyrmyz dersiz. IYә, jaqsy tuyndy kórermenine qalay bolsa da amalyn tauyp jetedi. Tipti qaraqshylyq jolmen bolsa da!

«Alash ainasy» gazeti, 4.09.2009