Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 3393 19 pikir 13 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:04

Sәken, Maghjan, Sәbit týiini

Biyl Maghjannyng 130 jyldyghy elimiz boyynsha keng kólemde atalynyp ótti. Endi onyng ókshesin basqan qalamdas inileri Sәkenning – 130 jyldyghy 2024 jyly, al, Sәbitting – 125 jyldyghy – 2026 jyly birinen keyin biri toylanatyn bolady. Búl arada osy ýsh túlghany bir-birine jau etip kórsetken pikirlerden arylugha tiyispiz. Sonda ghana biz asa dauly Sәken, Maghjan, Sәbit týiinin parasattylyqpen sheshe alamyz.

Bәrimizge belgili jayt belgili bir әdeby әdiske sýienip jazylghan әdebiyet qazaq halqynyng óner tarihyndaghy zor ruhany qúbylys bolghan úly tuyndylar negizinde jasaldy desek, ony dýniyege әkelgen әdebiyet alyptary qazaq әdebiyetining jetekshi kýshi, susyndaushy nәri retinde ózin filologiyalyq keng auqymda zertteytin ghalymdar mýddelestigin, odaqtastyghyn týzdi.

Jalpygha ayan, HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng alghashqy 30 jyly Sәken Seyfullinning ónimdi enbek etken shygharmashylyq altyn kezeni bolyp, әri aqynnyng qazaq romantizmin damytugha ózindik ýles qosqan shaqtarynan habar beredi. Qazan tónkerisinen keyingi on jyldyqtardyng әdebiyetin tanu, key tústa Sәkendi tanudan bastau alyp otyratyny jasyryn emes. Álkey Haqanúly Marghúlan – Shoqantanudy, Aqjan Mashany – Farabitanudy ómirge qalay әkelse, Sәkentanutanudy M. Áuezov, S. Múqanov, Gh.Toghjanov, Á. Qonyratbaev, Q.Júmaliyev, M. Qarataev, T.Kәkishev siyaqty últ ziyalylary ýlken kýrespen birte-birte elge tanytqanymen, ilim retinde halyqqa tanytuda olardyng oigha alghan iygilikti isterining jýzege asuyna kenestik temir noqta, marksistik iydeologiya mýmkindik bermedi. Osylaysha, әdebiyettanu ghylymyndaghy әr týrli sipattaghy Sәken múrasy jayyndaghy tanym-týsinik Abaytanu, Shәkәrimtanu, Súltanmahmúttanu ilimderining birinen kesh, birimen tústas payda boldy. Sәkentanu әueli stihiyaly týrde óristep, 1990-shy jyldardan bastap, Q. Pazylúly, S. Sýtjan, U. Qalijanúly t.b. irgeli zertteuleri negizinde qazaq әdebiyettanu ghylymynyng damu tarihyndaghy eng negizgi, eng iri de, ózekti salasyna ainala bastady. Qazaq filologiyasynda S. Múqanov 1950-shi jyldary aqyn Stalindik zobalannan aqtalghan song alty tomdyghyn júrt nazaryna úsynsa, tolyq shygharmalar jinaghyn bastyru jәne endigi jerdegi osy baghyttaghy  zertteulerding qanday jolmen jýruin belgilep bergen T.Kәkishev boldy. Atalghan eki әdebiyettanushynyng qol jetkizgen alghashqy ghylymy tabystary – Sәkentanudy әdeby ainalysqa engizuleri bolsa, ekinshi iri tabysy – bibliografiyalyq kórsetkishter arqyly Sәkentanudyng qalay bastalyp, qalay damyghanyn, qalay jeke әdeby ilim retinde  daralanyp shyghuyn kórsetip, Sәkentanudyng tarihyn jasady. Osydan keyin әdebiyetimizding eng songhy qol jetkizgen tabystary negizinde jalpy últtyq dengeyde Sәken Seyfullinning múralary týrli aspektide zerdelene bastady. Osynyng barlyghy Astanadaghy Sәken Seyfullin muzeyining tarihiy-mәdeny múrasy jәne ekskursiyalyq-kórmesinde júrt nazaryna úsynylyp, zor baghasyn alyp keledi.

Biz osy uaqytqa deyin shygharmashylyghy óte kóp zerttelingen qalamgerlerding biri, әdebiyetimizding iri ókili – Sәken Seyfulliyn. Qazir tughanyna 130 jyl tolghaly otyrghan poeziya sanylaghynyng artynda qalghan  mol múrasy tәuelsizdik dәuirinde memleket qoldauymen shygharyla bastady.

Sәken Seyfullinning shygharmashylyghynyng ghylymy baghyn tәuelsizdik dәuiri ashty. IYә, oghan deyin, yaghni, kenestik kezende aqynnyng qazaq әdebiyetinde alatyn ornyn B. Kenjebaev, A. Núrqatov, S. Qirabaev, S. Dәuitúly jәne t.b. óz enbekterinde HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basyndaghy әdeby proseske qatysty sóz etkeni bolmasa, onyng keng auqymdy ghylymi-azamattyq shygharmashylyq ghúmyry arnayy zertteu nysanyna alynbay keldi. Ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynyng basynan bastap aqyn shygharmashylyghy jayynda arnayy zertteu enbekteri jazylyp, dissertasiyalar qorghala bastady.

Qazaq mәdeniyetinde, onyng ishinde әdebiyet salasynda dau-damayy, aighay-shuy basylmay kele jatqan mәsele – Sәken-Maghjan-Sәbit týiini. Búlardyng qym-quyt qarym-qatynasy әsheyingi qazaqy әngimening auqymynan shyghyp, әdeby shygharma, esse, ghylymy zertteu, monografiya, maqala dengeyinde el-júrtqa jariya bolyp, dabyragha ainalghan óte qiyn mәsele. Kim bolsa da, búghan qúlaq týrmey óte almaytyn, reti kelse ózining boyauyn qospay túra almaytyn qúbylys.

Osy týiinge әdil baghany T.Kәkishev: «Enbekti jazu barysynda eshqaysysyna ish tartpay, tarihy shyndyq, qújat, múraghat dengeyinde artyghyn artyq, kemin kem, uaqytsha jenis pen jenilisti týgelge jaqyn qamtyghan siyaqtymyn. Tarihty jalghyz ózim ghana bilemin dep órekpu әriyne eshkim-ge, onyng ishinde ghalymdargha jaraspaytyn qylyq. Osy salada songhy kezde payda bolghan jaman әdetti bilmey jatyp bilem deushilerdi, ósek-ayandy maldanushylardy, ataq shygharu ýshin atystyra-shabystyra sóileushiler men órkókirek quys keudelerdi de synay ketuge tura keldi. Osy sheshimi qiyn mәse-lelerdi suyrtpaqtap otyrghanda Sәbit taghdyryna qatty alandadym» dep berdi.

Osylaysha biz muzey qyzmetkerleri Sәken siyaqty alyp túlghany júrtqa tanytqanda T.Kәkishevting sheshken «Sәken-Maghjan-Sәbit týiinin» ýnemi basshylyqqa alamyz.

Aqyn shygharmalary M. Áuezov, S. Múqanov, Q.Júmaliyev, M. Qarataev, B. Kenjebaev, A. Núrqatov, S. Qirabaev, T.Kәkishev t.b. zerttteulerinde tek stili, janr jәne әdeby dәstýr túrghysynan saralandy. Sәkenning tústastarynyng ústanghan azamattyq romantizm aghymdary Dulat pen Mahambetten bastau alatyndyghy M. Bekbosynov monografiyasynda keninen sóz etildi.  Kórkemdik әdis ayasynda aqyn tuyndylaryn Abay, Shәkәrim, Maghjanmen birilikte alyp qarastyrghan belgili әdebiyettanushy Q.P.Mәshhýr – Jýsip ózining «Qazaq lirikasyndaghy stili men beynelik» monografiyasynda birshama sóz qyldy. Atalghan ghalymnyng pikirin basshylyqqa ala otyp, aqynnyng óz shygharmashylyq ghúmyrynda romantikalyq sipatta jazylghan shygharmalarynyng shyghu tórkini men әdeby dәstýr baylanystylyghyn onyng lirikasy men poemalary negizinde zerdelendi.

Eskeretin jayt, Sәken Maghauiya, Áset jәne Maghjan t.b. siyaqty taza romantikalyq tuyndylar jazghan qalamger. Ózining shygharmashylyq prosesinde romantizm әdisin tútynyp, ony ózi sengen әdiletti qogham qúru mýddesine qyzmet etedi degen oida boldy.

Sәkenning shygharmashylyghyndaghy dәstýr jalghastyghy ýlken-ýlken tórt arnadan túrady: birinshisi – auyz әdebiyeti ýlgilerin janartyp, ony óz tuyndylarynda molynan paydalanuy; ekinshisi – aqyn – jyraular ýrdisin jana tarihy jaghdaymen baylanystyra transformasiyalandyruy; ýshinshisi – shyghys klassikterin shygharmalaryna serik etui; tórtinshisi – orys әdebiyetining romantikteri: Jukovskiy, Ryleev, Odeevskiy t.b. týp núsqadan oqyp bilui jәne óz shygharmashylyghynda ondaghy iydeyalardy jónimen oryndy kәdege jaratuy.

Mahambet, Dulat, Abaylar kózi tirisinde óz jinaqtaryn qolyna ústamay ketse, olardyng HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basyndaghy әdeby izbasarlary óz shygharmalaryn kitap qylyp shygharyp, elge taratty. Biz osy kezendegi әdeby proseste oryn alghan әdeby dәstýrlerge toqtalar bolsaq, olar tórteu:

1) Aqyn jyraular men foliklor ýlgisi;

2) Shyghys әdeby ýlgileri;

3) Europa әdebetining әseri men yqpaly;

4) Abay ónegesi.

Osynyng barlyghyna biz Sәken Seyfullin tuyndylaryn oqu barysynda kóz jetkizemiz. Eng bastysy aqyn mereytoyy qarsanynda әdebiyet salasynda dau-damayy, aighay-shuy basylmay kele jatqan mәsele – Sәken-Maghjan-Sәbit týiinine dúrys pikir aitatyn uәjdi maqalalar men ghylymy topshalaular jasaudy әdebiyettanushylar qauymynan asygha kýtemiz.

Qarlyghash Bekqaliqyzy Júmahanova,

Astanadaghy Sәken Seyfullin muzeyining tarihiy-mәdeny múrasy jәne ekskursiyalyq-kórme júmysy bólimining basshysy

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3264
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5596