Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3985 46 pikir 13 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:27

Qazaq handyghy islam memleketi boldy ma?

Qazaq handyghy shyn mәnisinde Joshy úlysynyng shyghys bóligindegi Shynghys qaghan әuletining úlystary, jana qúrylghan memleket emes, óitkeni biylik bәribir Joshy әuletining qolynda bolyp keldi.

14-ghasyrgha deyin ontýstiktegi kentti aimaqtardy esepke almaghanda dalalyqtardyng deni tәnirlik dýnie tanymda bolyp keldi. 1312-jyly Ózbek han islam dinin qabyldap Joshy úlysy elitasy islamgha bet búrdy. Búl turaly Ótemish Qajynyng «Shynghysname» kitabynda keltiriledi. Ózbekting islamdy qabyllauynda ózgede sebepter bolghan siyaqty desede, Ózbek han hat, mórlerinde tәnir atauyn qoldana bergen. Ózbekten keyingi Abdulla hannyng payzasynanda búny bayqaugha bolady. Altyn orda handarynyng islamdy qabyldauy tútas dalalyqtar islamdanyp ketti degendi bildirmeydi. Osy oqighadan song Altyn orda memleket tuynda ózgeris tuylady. Katalauyn atlasynda (1339.j) Altyn orda tuyna ay belgisi qosylady. Demek dindi qabyldau 1313-ten keyin bolghan, desede kóptegen Shynghys әuletining qarsylyghyna úshyrady, aq orda hany Erzen Ózbekke baghynbay qarsy shyqty, eki arada soghys bolyp, 1320-jyly Erzen han óltirildi. Erzenning orynyna Mýbәrak han boldy, onan keyin Shymtay, onyng ornyn Toqaytemir әuletinen Úrys han iyeledi. Úrystan song Aqorda biyligin Ámir temirding qoldauynda Toqtamys iyelep, tipti tútas Altyn ordagha biylik qúrdy. Toqtamys han da, Úrys han da dalalyq dәstýrge adal bolghany kórinedi. Oghan Toqtamystyng jarlyghyndaghy tәnir sózi kuә. Dalalyqtarda ózbekten bastap islam dinin tarauy óte bayau bolghan. Batys sayahatshylarynyng aituynsha kóshpendiler (Edil-jayyqtaghy noghaylardy) kýshtep islamgha engizu Edigening kezinde bolghan (1400-1440 jyldar). Desede kóshpendi noghaylar formalyq túrghydan qabyldaghany belgili, óitkeni bes uaqyt namaz oqu, meshitte júmagha baru, oraza ústau ol kóshpendiler ýshin tiyimsiz edi. Taghy bir sebep: Tolyghymen islamdastyru jauyngerlikti joghaltatyndyqtan noghaylar aruaqqa senip, úran shaqyryp jýre berdi.

Demek Altyn orda zayyrly memleket boldy, onda hristian, islam, iudaizm, tәnirlik din qatar ómir sýrdi, sharighat ata zany bolmady.

1428-jyly Shiban әuletinen Ábilqayyr biylikke kelip, islam dinine den qoyady. Desede onyng búl sayasaty dalalyqtargha únamady, noghay myrzalary, sibir handary, Úrys han úrpaqtary (Kerey men Jәnibek) oghan qarsy shyqty. Eki súltannyng kýresi atalary Úrys han biyligin jalghastyru bolghany anyq. Osydan song eki súltandy jaqtaghan dalalyqtar qazaq atandy. Ózbek atauy Mәuerannahrgha ketkenderge ghana qoldanylatyn boldy.

1508-jyly Ábilqayyrdyng nemeresi Múhammed Shaybany qazaq handyghyna qarsy jihad jasady. Ol turaly derekti Rozbehan Isfahanidyng «Búhara qonaghynyng esteliginen» kóremiz. Búl derekte:

Qazaqtar handary músylman, biraq, halqy aruaqqa senedi, namaz oqudyng orynyna ata-baba aruaghyna úqsatyp jasaghan kiyiz búdtargha syiynady. Sondaqtan olargha jihad ashu oryndy dep qortyndy shygharylghan. Demek 1508-jyldary qazaq kóshpendileri músylman degen qúr aty ghana bolghan, tipti anyq músylman kalimasyn aityp, dinge kirmegenderde óte kóp bolghan.

Ony Múhammed Sadyq Qashqaridyng «tarihiy azizan» kitabynan oqugha bolady. Onda Qoja Ysqaq Uәly 1580-1590 jyldary qazaq-qyrghyz arasyna kelip, on jylda 180 myng adamdy músylman dinine kirgizgeni aitylady.

1680-jyly Tәuke hannyng túsynda qazaq elitasynda islam dini sәl kýsheygeni bayqalady. Ony Tәuke hannyng Osman patshasyna jazghan hatynan bilemiz, әsirese, Týrkistan manyndaghy otyryqshy sarttarmen ózge otyryqshylarda.

Desede qazaq handyghynda eshqashan islam dini memlekettik din bolghan joq, memleket zany sharighat emes, dalalyq zang boldy.«Qasym hannyng qasqa joly»,«Esim hannyng eski joly» taza Shynghys hannyng yasasy negizindegi zang boldy. Tәuke hannyng týsynda bir tarmaq islam dini belgisine iye:«hristian dinine kirushiler tas boran etip óltiriledi» degen tarmaq kirgen.

Qazirgi ziyalylar aityp jýrgen Búqar jyrau sol dәuirding adamy, desede oghan qarap tútas qazaq bes uaqyt namaz oqyp ketti deu ýlken aghattyq.

Ózbek hannan Abylay hangha deyin bastan ayaq tәnirlik dýnie tanym islammen qatar jýrdi, tipti, dalalyq kóshpendiler saltynda kerisinshe basym boldy. Tek Allany moyyndau boldy, sonyng ózinde tәnir jaratushy atauy retinde qoldanyla berdi. Ony «Ensegey boyly er Esim» jyry men Shalkizding jәne basqa epostardan kóruge bolady.

1780-jyldary qazaq handary músylman dinin balalaryna ýiretu ýshin tatar, sart mollalaryn aldyryp otyrghan, oghan Ábilpeyiz hannyng haty kuә.

1780-de Shyghys Qazaqstan onan keyin, Altaygha kóshken abaq kerey ishinde birde-bir din ókili bolmaghan, ol elge Búqarlyq Shahilmansur islam dinin taratady, ol turaly tarihshy Asqar Tatanay «tarihy derek, keleli kenes» kitabynda jazghan.

1785-jyly Resey patshasy qazaqtardy islamgha tereng kirgizu arqyly, juasytugha beyimdelgen sharighattardy taratugha tatar mollalaryn jiberedi.

Demek 1313-jyly bastalghan islamnyng taraluy óte bayau bolghan, sondyqtan 1313-1850-ge deyin dalamyzda meshit bolmady, qajygha barghandar bolmady, tek forma jaqtan ózin músylman sanau, al shyn mәninde tәnirlik dýniyetanym salttaryn ústanu basym bolghan qos dindilik ómir sýrdi.

Qazaq handyghy joyylghan kezde Reseymen Qoqan handyghy eki baghyttan islamdy tereng taratty, ol turaly Shoqan Ualihanov enbegin oqysanyzdar bolady.

Erzat Kәribaydyng jelidegi paraqshasynan alyndy

Abai.kz

46 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371