Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Ghibyrat 2737 4 pikir 15 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:12

Taghdyryna bas iymegen ghalym

Sh.Sh. UÁLIHANOV ATYNDAGhY
TARIH JÁNE ETNOLOGIYa INSTITUTYNYN
JETEKShI GhYLYMY QYZMETKERI, TARIH GhYLYMDARYNYNG KANDIDATY ÁLIMGhAZY DÁULETHANÚLYNYNG 80 JYLDYGhYNA ORAY

Ár admanyng taghdyry ózinshe qyzyq qoy. Qaysy bir adamdar basqa salghan taghdyryna, ómir tәlkegine boy úsynsa, endi bireuler sol taghdyryn ózi jasaydy. Ol jiger-qayraty sarqylmaghan naghyz kýresker azamattyng joly.

Belgili ghalym, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi Ghylym komiytetining Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri Álimghazy Dәulethanúlynyng ómir joly sonday azamatqa layyq kýreskerding joly. Mine, býgin sol aghamyz seksen jastyng sengirine shyghyp ghylymy qauymdastyq pen qalyng júrttyng qúrmetine bólenip otyr. Óitkeni ol ózining býkil sanaly ómiri men qyzmetin qazaq әdebiyeti men jurnalistikasyna jәne Qazaqstannyng tarih ghylymyna arnap osy salalarda tyng taqyryptar men jana ghylymy ústanymdardy әkeldi.

Ghalymdy jәne onyng ghylymy enbekterimen birshama tanys ghylymy orta onyng ómir bayanyna qanyq. Óz ómir jolynda qanshama qiyndyq pen qiyanat kórse de ol eqashan ózining azamattyq ústanymdarynan, dýniyetanymdyq qúndylyqtarynan  arylghan emes.

Álimghazy Dәulethanúly ómirining alghashqy shiyregi arghy bette, QHR-nda ótti. Ol 1943 jyldyng 15 qyrkýieginde QHR ShÚAR-nyng Ile Qazaq avtonom oblysyna qarasty Kýnes audanynyng Týrgen auylynda múghalim otbasynda dýniyege kelgen. 1952-1962 jyldary audan ortalyghy Bestóbedegi 10 jyldyq mekteptti oqyp bitirdi. Sodan 1961 jyly Ýrimji qalasyndaghy Shynjang uniyversiytetining tariyh-geografiya fakulitetine týsedi. Biraq bolashaqta qajet bolaryn sezdi me ol óz qalauymen Qytay tili-әdebiyeti fakulitetine auysyp, sol mamandyq boyynsha 1966 jyly uniyversiytetti oidaghyday bitiredi. Onyng shygharmashylyqqa degen talpynysy dayyndyq bóliminde oqyp jýrgeninde-aq bayqaldy. Sol jyldary Álimghazy Dәulethanúlynyng «Kanikulda» atty tyrnaqaldy әngimesi Shynjanda qazaq tilinde shyghatyn jalghyz «Shúghyla» әdeby jurnalynyng 5-shi sanynda jariyalanady.

Uniyversiytetti bitirgen song Álimghazy Dәulethanúlynyng alghashqy enbek joly 1966-1968 jyldary býkil Qytaydy sharpyghan «Mәdeniyet tónkeris» kezenimen qatar keledi. Solaqay sayasatqa narazylyq tanytqan ol «Kóterilisshi ekinshi shtab» degen búqaralyq úiymnyng júmysyna belsene aralasyp, onyng basshylarynyng birine ainalady.  4 jyl boyy sayasy kýreske qatysqany ýshin ol talay ret sayasy qughyngha da úshyrady. Biraq qansha qudalaugha týsse de  «tónkerisshil» sholaq belsendileri Álimghazy Dәulethannyng jigerin syndyra almady. Qayta kerisinshe onyng boyynda kýreskerding minezin qalyptastyryp shynday týsti.

1967 jyly mamyr-mausym ailarynda Shynjandaghy taptalyp jatqan shaghyn últtardyng mýddesin qorghau ýshin «Kóterilisshi ekinshi shtabtyn» 9 adamnan túratyn arnayy delegasiyanyng qúramynda Beyjiynde bolyp, memleket basshylarmen bolghan kezdesulerge qatysady. Kezdesu barysynda olar ShÚAR (SUAR) partkomiytetining I hatshysy Uang Ynmaudyng Úly hanidyq shovinizmin әshkereleytin materialdardy ortalyq biylikke tapsyrady. Kezdesu kezinde Shynjandaghy úighyr, qazaq siyaqty az últtardyng mýddesin qorghau maqsatynda jergilikti aimaqta kadr, ekonomika, jer, oqu-aghartu, últtyq mәdeniyet, til jәne t.b. әleumettik mәseleler kóteriledi. Alayda biylik pen Kommunistik partiyagha olardyng búl úsynystary jaqpay keri әser beredi. Osynday narazylyq bildiretinderding jolyn kesý ýshin 1968 jyly qyrkýiekte býkil Qytay boyynsha «Ziyalylardy enbekpen qayta tәrbiyeleu» degen nauqan jariyalandy. Kommunistik qoghamda ózgeshe oilaytyn ziyaly qauym әrqashan senimsiz element bop sanalatyn. Sondyqtan da múnday talapty jogharygha berudi úsynyp úiymdastyrghandar da, soghan qatysy barlardyng bәri de «enbekpen týzeu» nauqanyna úshyrap 1966-1967 oqu jyly bitirushilerding bәrin auyl-qystaqqa kýshtep qonys audartady. Osy nauqannyng lebimen biylik ony Búratala Monghol avtonomdy oblysyna qarasty Arasan audanyna jer audaryp, Aqqoy fermasynyng 10-shy bólimshesinde jylqy baqtyryp qoyyady.

Biraq, Qytay biylik oryndary ony qansha jerden baqylaugha tyrysqanymen boyynda qany bar, arman qughan azamatty túsaulap ústap túru mýmkin emes eken. Sóitip bir top joldastarymen ol 1969 jyldyng 2 sәuirinde tau-tastyng arasymen 8 kýn jol jýrip, Qazaqstandy betke alyp shekaradan qashyp ótedi. Ol kezde Qazaqstan әli tәuelsizdigin almaghan, kenes imperiyasynyng qol astyn qarap túrghan kezi. Bir elden ekinshi elge baryp túraqtau onay bolghan joq. Sondyqtan da shekara asyp kelgen qazaq jastary segiz ay boyy Memlekettik Qauipsizdik komiytetining (KGB) baqylauynda bolady. Á. Dәulethanúlynyng basynan keshirgen osy bir oqigha madaqtaugha túratyn, qazirgi jastar ýshin otansýigishtik pen erkindiktikke úmtyludyng ýlgi-ónegesi bolatyn ýlken kórinis.

Qazaqstangha kelgen song Á. Dәulethan birden ózine qanat bitirgen arman-maqsatyna birden jete qoyghan joq. Kenestik totalitarlyq jýiening qatang baqylauyna alynghan Á. Dәulethanúly 1970 jyldyng qantarynda Kókshetau oblysy Sh. Uәlihanov audanynyng «Zolotaya Niva» sovhozynyng «Qazanqap» bólimshesine jer audarylyp, qoyshynyng kómekshisi, traktorshy jәne әr týrli qara júmystargha tartylyp, 1972 jylgha deyin bir sovhozdyng aumaghynan shygha almaytynday pasporttyq rejimde túruyna mәjbýr boldy.

Sol 1972 jyly qantarda arnayy ókimet oryndarynyng rúqsaty boyynsha Shymkent qalasyna qonys audarady.  QHR-da bir joghary oqudy bitirgen ol Ontýstik ónirdegi ómir jolyn qaytadan student bolyp M.O. Áuezov atyndaghy Pedagogikalyq instituttyng Qazaq tili-әdebiyeti fakulitetine týsip, ony 1976 jyly «qazaq tili-әdebiyeti pәnining múghalimi» mamandyghy boyynsha oidaghyday bitiredi.

Ayta ketetin bir jayt, Á. Dәulethanúly Shymkentting pedinstitutynda oqyp jýrip te ózining azamattyq belsendiligimen tanyldy. Atap aitqanda 1974 jyly ol Qabdesh Júmadilovtyng jaryq kórgen túnghysh romany «Songhy kóshti» taldaugha arnalghan avtordyng qatysuymen arnayy konferensiya úiymdastyrghan bolatyn. Sóitip Ontýstik ónirge búl shygharmany keninen nasihattaugha at salysty. Ol kezde sheteldegi qazaqtar turaly taqyryp jabyq tyng taqyryptardyng biri bolatyn. Arnayy organdardyng baqylauynda jýrse de Á. Dәulethan eshnәrseden qaymyqpay ózimen taghdyrlas bolghan avtordyng arghy bettegi qazaqtardyng tarihy taghdyryna qatysty shygharmasyn shyn jýrekten qabyldap, alghashqy taldau jasaghan adam boldy.

Shymkentte M.O. Áuezov atyndaghy pedinstitutty bitirgen song Á. Dәulethan 1976-1989 jj. aralyghynda «azamattyghy joq adam» («Liso bez grajdanstva») sharty boyynsha taghy da jýris-túrysy shektelip, sol tústaghy Bógen (qazirgi Ordabasy) audany Shúbar auylyndaghy №146 Selolyq kәsiptik-tehnikalyq uchiliyshesinde (SPTU) ústazdyq qyzmet atqarady.

Totalitarlyq jýie Á. Dәulethanúlynyng qay jerde ómir sýruin baqylasa da, oy erkindigi men shygharmashylyghyna tosqauyl bola almady. Erkindikti, óner men bilimdi, ghylymdy ansap kelgen adam shygharmashylyqpen ainalyspay qoymaydy eken. Óitkeni óner taqyr jerge qonbasa kerek. Ol qanmen, tekpen qonatyn qasiyet. Osy túrghydan kelgende Á. Dәulethannyng әdebiyetke, ónerge, tariyhqa kelui kezdeysoq emes.

Qúlja aimaghyndy qyzay deytin el bar. Sol elde Á. Dәulethannyng arghy babasy Alym aqyn degen kisi sol elding ataqty adamdarynyng biri, bas muftii bolghan, sol elding basyn sәjdege jyqqan, ruhany atalarynyng biri. Odan keyin býkil Shynjangha mәlim Shylby aqyn degen atasy boldy. Ol Shynjannyng jana әdebiyetting negizin salushylardyng biri. Óz kezinde elde meshit, mektep saldyrghan, ózining aqyndyq mektebin qalyptastyrghan adam. Tipti Shynjannyng ataqty jyr dýldili, sol qyzay elining tumasy ataqty Tanjaryq aqynnyng ózine ústaz bolghan. Al óz әkesi Dәulethan da jyr jinaqtary shyqqan ataqty aqyn, Qúlja ónirining belsendi azamattarynyng biri boldy.

Kórip otyrghanymyzday, «Úyada ne kórseng úshqanda sony ilesin» demekshi Á. Dәulethan jeti atasynan beri sýiekke bitken, qút qonghan, óner daryghan shanyraqta tuyp ósti.

Jeke basynyng erkindigin tejegen auyr jyldardyng yzgharynda jýrse de Á. Dәulethan shygharmashylyqtan qol ýzgen joq. Ol ózining birsypyra әngime, povesterin oblystyq jәne respublikalyq merzimdi basylym betterinde jariyalanyp túrdy.  1978 jyly «Jalyn» baspasynan júrt jyly qabyldaghan «Syrymdy aitam» atty povester jinaghy jaryq kóredi.

Sol qaysarlyghy men jigerding qayyry esebinde aragha 18 jyl salyp,  KSRO-da «Qayta qúru» reformalary jýrip, totalitarlyq jýiening tony jibigen tústa 1986 jyly «Kenes azamaty» degen azamattyq tólqújat aqyry qolgha tiyedi.

Azamattyq tólqújat qolgha tiygen song Á. Dәulethanúly 1989 jyly Almatygha qonys audaryp, respublikalyq «Alatau» telearnasyna jurnalist bolyp ornalasyp, 1992 jylgha deyin telejurnalistika salasynda abyroymen qyzmet atqardy.

Adamnyng boyyndaghy daryn dúrys paydalansa qay jerde jýrse de shyghady eken. 1992 jyly Á. Dәulethan Týrkiyada ýsh ailyq til ýirenu kursyn oqyp týrikshe ýirenip qaytady. Sonyng arqasynda onyng aldynan jana shygharmashylyq mýmkindikter kóptep ashylady. Ol týrik tilinen halyq susap kýtip otyrghan tarihi, әdeby enbekter men diny kitaptardy qazaq tiline audaryp, baspasóz betterinde jariyalay bastady. Sonymen qatar, Týrkiyany qazaq eline jan-jaqty tanystyrghan da Álimghazy Dәulethan boldy. Ol Týrkiyada bolghan ýsh ailyq sapary kezinde jazyp alghan jol estelikterining negizinde sol kezde el arasynda  tanymal bolghan «Órken» gazetining bes nómerine «Týrkiya tolghaulary» atty kólemdi ocherkter tizbesin jariyalady.

Álimghazy Dәulethanúly qanday qyzmet atqarsa da ol ýshin qazaq halqynyng mýddesi birinshi orynda túrdy. 1993-1994 jyldar aralyghynda «Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna» bas maman bop qyzmetke túrghanda da  1990-shy jyldardyng basynda sheteldegi qandastarymyz kósh basyn Qazaqstangha búrghan otandastyrymyzdyng basyn qosudy basty maqsat etip qoydy.

Osy jyldary onyng qalamynan shyqqan «Tútqyn jolaushy» atty әngimesi (1993) jәne «Maghjan jәne qazaq poeziyasy» atty kólemdi zertteu syn maqalasy (1994) «Júldyz» jurnalynda jaryq kórdi. Osy zertteu maqalasynda ol kenestik qazaq әdebiyetining tarihy, onyng alyp túlghalary, qazaq әdebiyetin dәuirleu mәselelerine baylanysty qalyng júrtshylyq pen ghalymdargha ózindik tyng oi-pikirlerin úsyndy. Ol óz maqalalarynda qazaq kenes әdebiyetining kórnekti ókilderining shygharamalaryna obektivti túrghydan taldau jasay otyryp, Maghjan bastaghan alashshyl, týrikshil aqyn-jazushylardyng ózindik tarihy ornyn anyqtaugha kýsh saldy.

Á. Dәulethan týrik tilin erkin mengergenning arqasynda ol 1994-1997 jyldary Halyqaralyq «Zaman-Qazaqstan» gazetinde audarmashy әri jurnalist bolyp qyzmet atqardy. Búl jyldary ghylymy audarmagha tereng boylaghan jurnalist gazetting әr sanynda týrik tilinen audarghan tarihi, әdeby jәne aghymdaghy ózekti taqyryptaghy maqalalardy ýzbey jariyalap túrdy. Sol kezde asa ótkir, ghylymi, әleumettik, sayasi, mәdeny qúbylystardy taldaugha arnalghan publisistikalyq maqalalarynyng arqasynda ol ziyaly qauymgha keninen tanyla bastady.

Ghylymy audarmamen kәsiby týrde ainalysa bastaghan Á. Dәulethanúly 1996 jyldan bastap Týrkiyada shyqqan tarihshy Bahaddin Ógelding eki tomdyq «Úly Hun imperiyasynyng tarihy» kitabyna den qoyyp audarudy qolgha aldy. Sol kitaptyng sapaly audaryluyna baylanysty Qazaq tarih ghylymynyng qara shanyraghy – Tarih jәne etnologiya instituty ony júmysqa shaqyrady. Búghan deyin әdebiyet, foliklor salasyn zertteu kezinde jinaghan mol tәjiriybesining arqasynda ol tarih ghylymynyng túnghiyghyna sýngip, ghylym jolynda jana izdenisterin bastaydy.

1997 jyly QR ÚGhA Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutyna qyzmetke ornalasqan Á. Dәulethanúly «Ejelgi jәne ortaghasyrlardaghy Qazaqstan tarihy», qazirgi «Ejelgi zaman jәne Qazaqstanmen irgeles elder tarihy bóliminde» kishi ghylymy qyzmetkerden jetekshi ghylymy qyzmetkerge deyin jetip Otandyq tariyhqa ózining sýbeli ýlesin qosyp abyroyly qyzmet etip keledi. Ol alghashqy jyldan bastap-aq hundar tarihyn jan-jaqty zertteudi qolgha aldy. Jogharyda atalghan Bahaddin Ógelding eki tomdyq «Úly Hun imperiyasynyng tarihynyn» tolyq audarmasy (Almaty, 1998) arqyly tarihy zertteulerge qalam tartqan Á. Dәulethan ghylymy ortada sinolog, turkolog әri sheber audarmashy retinde tanyldy.

Kenes zamany men tәuelsizdikting alghashqy jyldary qazaq tarihy men turkologiya ghylymy orystyq jәne europasentristik astamshyldyqtyng qyspaghyna týsip, algha jyljudyng ornyna toqyrap qaldy. Jaryq kórip nasihattalghan kenestik turkologiyalyq zertteuler resey ghalymdarynyng qolymen tek qana orys tilinde jazylghan bolatyn. Al tarih ghylymyna Álimghazy Dәulethanúlynyng keluimen Otan tarihyn jazudyng jana kezeni bastaldy desek te bolady. Óitkeni M. Myrzahmetúly aitqanday onyng «әdebiyet pen tariyhqa birdey dayarlyghy» boldy.

Onyng «Ejelgi jәne ortaghasyrlardaghy týrkiler: tarihy zertteuler» (Almaty, 2011) atty enbegi Á. Dәulethanúlynyng jeke basynyng ruhany negizi men ghylymy yntalylyghy tek últtyq-týrkilik túghyrnama ayasynda qalyptasqanyn bayqatty. Múnday azamattyq ústanym ony qazaq halqynyng syrly da qily tarihyn tarihy ýderisterdi týisinu arqyly janashyrlyqpen jazugha baghyttady. Búghan deyin halqymyzdyng kóne tarihy men  etnomәdeniyetin últtyq túrghydan jazyp sipattaghan enbekter kem de kem bolatyn.

Áriyne, tarih ghylymynda múnday nәtiyjege jetu kóp jyldyq tirnektep tergen tiyanaqty ghylymy izdenis pen qajyrly enbekting arqasy. Sol enbegining ghylymy nәtiyjesi retinde Hun tarihyn zertteuding ózekti mәselelerine arnalghan maqalalaryn Institut janynan shyghatyn «Otan tarihy» jurnalynyng túraqty avtory retinde ýzbey jariyalap, ghylymy ortagha úsynu arqyly óz ústanymdary men ghylymy kóz-qarastaryn aprobasiyadan ótkizip otyrdy.

Sonymen qatar, ghalym kóptegen újymdyq jinaqtardy jazugha da belsendi týrde qatysyp otyrdy. Solardyng ishinde, mysaly, «Illustrirovannaya istoriya Kazahstana s drevneyshih vremen do nashih dney (v 3-h tomah)» (Almaty: ROND, 2001) atty jinaqtyng «Ot epohy paleolita do mongoliskogo nashestviya» atty tarauynda Qazaq tarihynyng ejelgi dәuirinen qazaq handyghyna deyingi basty oqighalaryna, mәdeniy-ruhany jәne sayasy ómirine taldau jasalghan ghalymnyng 14 maqalasy arnalghan bolatyn. Búl Qazaq tarihyna arnalghan   alghashqy suretti kitap mektep jasyndaghy balalardyng tarihy jadynyn qalyptastyruda kóp әser etetini sózsiz. Sonymen qatar ol «Derektanu (qazaq tarihy men mәdeniyeti parsy, qytay, monghol, týrik, majar tilderindegi keybir derekter boyynsha). Ghylymy izdenister jinaghynda» (Almaty, 2002), «Kórkem suretti Qazaqstan tarihy». Ejelgi dәuirden bizding uaqytymyzgha deyin. 4 tomdyq. – 1 tom: Paleolit dәuirinen monghol shapqynshylyghyna deyingi Qazaqstan» (Almaty, 2006), «Qazaq Memlekettiligining tarihy (Ejelgi jәne orta ghasyrlyq kezen)» (Almaty, 2007) monografiyalyq zertteudin, «Qytay jylnamalaryndaghy qazaq tarihynyng derekteri (b.z.b. 177 – b.z. 222 jyldary)» (Almaty, 2006) atty eki kitaptan túratyn jәne taghy basqa újymdyq ghylymy jinaqtardyng avtorlardyng biri retinde tanyldy.

Ol Ortalyq Aziya men Qazaqstannyng әleumettik-sayasy tarihyna týbegeyli ózgeris әkelgen әigili «Atlah-Talas» shayqasyn tereng taldaghan alghashqy ghalymdardyng biri.

Eng bastysy Á. Dәulethan qazaqstandyq alghashqy týrkeshtanushy. Ghalymdardyng kóbi týrkilerding tarihyn zerttey barysynda týrkeshter tarihyn zertteuge jete mәn bermeytin.  Al, ghalym alghash ret Týrkesh qaghanatynyng ómir sýrgen tarihy kezenderin naqtylay týsti. Búl b.z. 692-766 jj. say keledi. Sonymen birge ol Týrkesh qaghanaty qúryluynyng alghy sharttaryn, onyng qúrylu qarsanynda Ortalyq Aziyadaghy geosayasy jaghdayyn, Týrkesh qaghanatynyng qalyptasu erekshelikterin jәne onyng etnikalyq qúramy men etnoaumaghyn ózara tyghyz baylanysta jәne jýieli týrde qarastyrghan. Osy jerde Á. Dәulethannyng  eng ýlken enbegi Týrkeshter tarihyn qazaq tarihynyng tikeley etno-sayasy bastaularynyng biri retinde qarastyruynda.

Izdenisterge toly jyldardyng jemisti qaytarymy retinde 2002 jyly 6 qantarda Á. Dәulethan «Týrkesh qaghanaty» (sayasy jәne mәdeny tarihyn zertteu 692-766 jyldar) atty kýrdeli taqyryp boyynsha tarih ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alu ýshin dissertasiyany sәtimen qorghap shyqty. Dissertasiyalyq zertteu júmysynyng qortyndylary men nәtiyjelerine belgili tarihshylar K. Núrpeyis, U. Shәlekenov, M. Asylbekov, M. Qoygeldiyev, T. Omarbekovter joghary baghalady.

Ghylymy dәrejege qol jetkizgen Á. Dәulethan búdan keyin de ghylymy zertteu júmystargha qatysudy toqtatpady. Ol belgili filolog-týrkolog ghalymdar M. Myrzahmetúly, M. Akar, I. Jemeney, D. Qydyrәlilermen birlese otyryp «Týrki halyqtary әdebiyetining tarihy» (Týrkistan, 2005) atty joghary oqu oryndarynyng barlyq fakulitetterine arnalghan oqulyq jәne hrestomatiya jazugha belsendi týrde qatysady.

Tarihy zertteulermen qatar Á. Dәulethanúly әdeby jinaqtardyng qúrastyrushysy retinde de kópshilik oqyrmangha jaqsy tanymal. Sonday jinaqtyng biri «Aqyn Dәuitbay Músabekov: tandamaly jinaghy» (Almaty, 2013) halyq arasynda ýlken súranysqa ie boldya. Búl jinaq aqyn D. Músabekovty otandastaryna tanytyp, shygharmashylyq izdenisterining jolyn kórsetuge arnalghan.

Ghalym Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy instituttan tys ghylymy mekemelerde de Uaqytsha kelisim shartpen qyzme atqardy. Mysaly ghylymiy-zertteu patensialyn kýsheytu maqsatynda ol A. Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiyteti janyndaghy Turkologiya ghylymy zertteu ortalyghynda jәne Taraz qalasynda ashylghan «Bauyrjantanu ghylymy zertteu ortalyghynda» «Halyq qaharmany» B. Momyshúlynyng 30 tomdyq enbegin dayyndau tobynda qyzmet etti.

Á. Dәulethan Shyghys Týrkistannyng bayyrghy túrghyndary úighyr halqynyng ýsh ghasyrlyq 1679-1949 jj. aralyghyndaghy qoghamdyq-sayasi, mәdeni, әskery isting qalyptasuy men damu tarihyna arnalghan «Shyghys Týrkistan halyqtarynyng últ-azattyq kýresi dәuiri әdebiyeti» monografiyasy әli de ózetiligin joghaltpay, atalghan kezende úighyr әdebiyetining últ-azattyq kýresting jarshysy bolaghanyn kórsetin basty ghylymy enbekterding biri boldy.

Dana halqymyzdyng «jaqsynyng aty, ghalymnyng haty ólmeydi» degen sózi bar.  Býginde Á. Dәulethanúlynyng úzaq jyldardaghy ghylymy izdenisterining jiyntyghy retindegi «Ejelgi jәne ortaghasyrlardaghy týrkiler: tarihy zertteuler» men «Týrkesh qaghanaty (692- 766)» monografiyalyq enbegi Otandyq tarihtyng aldaghy uaqytta qarqyndap damuyna jәne jana әdiletti Qazaqstannyng ghylymgha adal ghalymdardyng qalyptasuyna ýlken serpin beretin, eshqashan ózetiligin joghalpaytyn asa qúndy ghylymy enbekter bop qala beredi.

Qortyndy oiymyzdy Zardyhan Qinayatúly 2011 jyly jaryq kórgen ghalymnyng «Ejelgi jәne ortaghasyrlardaghy týrkiler: tarihy zertteuler» atty ghylymy enbekter toptamasyna jazghan alghy sózinde aitqan oiyn keltirudi jón kórip otyrmyz: «Á. Dәulethan qarap tekseru, taldap qorytu tәjiriybesi jetilip kele jatqan, tarihta ózindik oi-órisi, qoltanbasy bar zertteushi. Qoldanghan materialdary jan-jaqty. Onyng әrbir enbegi tarihtyng kókpar alanyna tútqiyldan kelip qosylghan janbyr ispetti. Tarihtan kóp kútken júrtqa osynday janbyr qajet-aq!»

Arman Júmadil, 

t.gh.k., Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy TEY j.gh.q.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1672
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052