Júma, 19 Shilde 2024
Bir saual 2176 18 pikir 18 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:11

Ýsheuding bir syry...

Reseyding «Europagha tereze tesken úly patshasy» 1-Petr Din basy men Jandarmeriya bastyghyn shaqyryp alyp, shet elderdey bay bolu ýshin Resey túrghan qúrlyqty týgeldey orystandyru kerektigin aitqan. «Búratana» halyqtardy  din jolymen aldap-sulap, pravoslavie dinine engizu, aty-jónderin orysshalau, eger oghan kónbese, qaru kýshimen mәjbýrleu kerek degen. Sóitip, olar «kembaghaldardyn» jerlerin tegin iyelenip, asty-ýstining baylyghyna keneluding onay joly –  «toqash pen toqpaq» sayasatyn jýrgizu desken. Men ony sonau jyldary (1974-1987), qyzmet babymen Mәskeude bolyp jýrgen kezimde jazushy-tarihshylardyng birnesheuinen estidim.

Ol ýsheuding «tarihi» qújaty Kenes Odaghynyng memlekettik ortalyq múraghatynda saqtauly eken de, «№1 ýsteldegi» onymen tanysqysy keletinder SOKP Ortalyq komiytetinen rúhsat alugha tiyis eken, al rúhsat súraghangha berile salmaghan jәne qújattan  kóshirme alugha tiym bolghan. Bizding kórnekti әdebiyetshi ghalymymyz – Mekemtas Myrzahmetov 1992- jyly bir әngimemizde sol rúhsatty alyp, óte qúpiya qújatty oqyghanyn aitty.

«Aziattar bilim-ghylymgha qabiletti emes, olar qara júmysqa ghana jaramdy», dep dauryqqan 1-Petrding bútarlau sayasaty qúrlyqtyng Soltýstigin, Qiyr Shyghysyn oirandap, Kavkazgha, Orta Aziyagha, bizge oiysyp, kók týriktin  kóne atamekeni – qazaq Altayynyng jartysyn jalmaghan kezde (býginde «Gornyy Altay», Resey) Qazan revolusiyasy bolyp, Reseyding otarlaushygha ainalghan patshalyq jýiesi joyyldy, Altaydyng ekinshi jartysyndaghy (býgingi «Kendi Altay». Shyghys Qazaqstan oblysy) qazaqtar shoqyndyrudan aman qaldy. Alayda Resey dala biyligimen búrynghy sharttasuy boyynsha qazaq jerin «zertteushi ghylymy ekspedisiyalaryn» shygharyp, «olargha kajet әskery bekinisin» kóbeytip, qarashekpendilerin qaptatyp ýlgirgen-di.

Endi Altaydyng orystandyrylghan jartysyndaghy qalamdasymnyng syryn bayandayyn.

Barnauldyq (qala aty týriktekti tóleuit halqynyng «po-rongy-ul» - «layly ózen» sózinen shyqqan) aqyn Sergey Sergeevich KATASh 1973-jyly Almatygha kelip, doktorlyq dissertasiya qorghady. Ol ózderining pedagogika institutynda Altay filologiyasy kafedrasynyng mengerushisi,  professor,   «Altay baatyrlar»   kóptomdyghyn   qúrastyrghan tarihshy ghalymdar  tobynyn  jetekshisi  eken.  Bizge, Jazushylar  odaghyna, kelip, tanysyp, erkin әngimelesip jýrgen kýnderimizdin  birinde ol: «Ay, Ghabba! Ata-әkelering de, ózdering de bizshe: Ivanov, Sidorov... bolyp kete barmay, bayyrghy qazaq qalyptarynda qalghan sender baqyttysyndar! Vladimir Iliich Leninge kýn sayyn dúgha baghyshtasandar da kóp bolmaydy. Aryda qazaq, beride orys bolyp ketken bizdi kórsenshi! Biz - ata-babamyzdyng tilinen, dininen  maqrúm ósken beybaqpyz!» dep auyr kýrsindi (әriyne, orys tilinde sóilep). Onyng sol miynóttegi әlemtapyryq qazaqy әlpeti әli de kóz aldymda,  dirildey qúmyqqan dauysy әli de qúlaghymda...

1978-jyly KSRO jazushylarynyng «Dubulty» shygharmashylyq ýiine (Baltyq tenizi jaghasynda) dem alugha bardym. Yqsham deneli, qaratory jigitaghasymen ýstelimiz bir eken, tanysa otyru ýshin sóz bastap:

- Tuysqan, qaydansyz? Qyrghyzsyz ba, ózbeksiz be? - dedim.

- Ne ponimai, - dedi ol, qysyq qara kózi kýlimdey jymiyp. Súraghymdy orysshaladym. Ol:

- Ya - koryak. Familiya - Kosygiyn, a imya - Vladimiyr, - dedi.

- Sovet Odaghy Ministrler Kenesining Tóraghasy Aleksey Nikolaevich Kosygin tuysynyz emes pe? - dedim, әzil angharta. - Ol kisi keshe kelipti, osy jaghadaghy ýkimettik sanatoriyde.

- Onymen tuys bolsam, óstip jýrem be? - dedi. Ýninen qyjyl angharyldy.

- «Óstip jýrembeniz» qalay?- dedim, kómeski qyjylyn arshyp kórgim kelgenin jasyrmay.

- Patshalyq Reseyding otarshyl-basqynshylyq sayasatyn biletin  shygharsyz, Lenin men Stalinning enbekterinde aitylghan ghoy. Bizding koryak ata-babamyz sol sayasattyng qúrbany bolypty. Poptaryn betke ústaghan patshalyq әskery otryadtar Qiyr Shyghysty basyp alyp, bizdi – koryaktardy da hristian dinine aldap-arbap, úryp-soghyp kirgizgen, ata-babamyzdyng aty-jónin joyyp, orystyng aty-jónin bergen. Kónbegenderdi kórge laqtyrghan. Mening úly atam Bola Koyanto eken, ol – «Erkin tirlik» degen úghym. «Koyantony» olar «Kosyginge» ainaldyrypty, balalaryna  koryakting atyn qonggha tiym salypty. Sodan beri bizding ýrim-bútaq – Kosyginder: Vladimiyr, Vasiliy, Ivan, Efrem, Kirill… bolyp jýrmiz.

- Jazushysyz ghoy? -  dedim.

- Ana tili orys tili bolyp ketken aqynmyn, KSRO Jazushylar odaghynyng mýshesimin. Biraq koryak aty-jónimdi qalpyna keltire almadym, ótinish berip edim, birine biri siltep sharshatty, - dedi. Ol aqyryn sóilese de, ashyq ashynyp sóiledi, sirә, mening de basqa últtan ekenimdi  bayqap, ekeuimizding aramyzda birimizdi birimiz jatyrqamas sebep bar dep topshylasa kerek. Maghan:

- Siz qaydansyz? Últynyz qaysysy?- dedi.

- Men Qazaqstannanmyn, últym – qazaq, - dedim, sóz bastamas búryn ózimdi tanystyrmaghanyma ishtey ókinip.

- Kazakstan?!

- Qazaqstan – Sovet Odaghy qúramyndaghy odaqtas respublikalardyng biri.

- Kosmonavtar úshyp jýrgen jaq pa?

- IYә, kosmonavtar bizding Bayqonyr degen kosmodromnan úshady.

- «Kazakpyn» dediniz be? Orystarmen tuyssyzdar ghoy?

- Tuys emespiz. Biz músylmanbyz, «qazaqpyz, Qazaqstan!» - dedim, «q» әrpin qatang aityp.

- Qyzyq eken. Aty-jóniniz kim?

- Ghabbas Qabyshúly. Bizde oryssha at-jón joq, - dedim, «Qabyshev» degendegi «ev»-ti jasyryp.

- Patshanyng shoqyndyrushy arnauly otryadtary sizder jaqta bolmaghan ba?! - dedi ol, shyn tandanyp.

- Bolypty, mysaly, bizding Shyghys ónirimizge Ermak Timofeevich degen atamannyng otryady zenbirekterin sýiretip kelip, jerimizdi tartyp alugha kirisipti, biraq Sәtbek degen batyrymyz ol jauyzdyng otryadyn talqandap, ózin Ertis ózenimizge batyryp jiberipti.

- Sizder baqytty ekensizder! - dedi Kosygiyn, qysyq qara kózi ótkirlene. Ýninen rizashylyq bayqaldy. - Biz de azdap baqyttymyz, - dedi ol sәlden   son. - Eger patshalyq Reseyding ezgisinde endi on jylday jýrsek, sauatymyz ashylmastan qúryp ketken bolar edik, sóz joq, koryak retinde qúryp  bitetin  edik, endi qazirgi kýnimizge shýkirshilik etip jýrmiz...

Jaqút (yakut) jazushysy Nikolay GABYShEVTAN da sonday nalys estigenim bar. Ol ekeuimizding ónimiz, familiyamyz úqsas ekenine tandana kýlimsirep otyryp: «Osy «Kabyshev» degen familiyany saghan deyin Belorussiyada,   Ukrainada estidim. General bolghan Karbyshev ta úqsastau, demek, bayaghyda, meninshe, pravoslavtyqtardyng arasynda kýshtep-zorlap shoqyndyrylghan babalarynyzgha osynday  at búiyrghan shyghar. Týrik tekti maghan búl aty-jóndi basqynshylar beripti, saghan kim berdi, sender shoqyndyrylghan joqsyndar ghoy?» dedi. Men: «Bizding de tegimiz – týrik. Ákemning aty Qabdyrahman eken, әjesi «Qabysh» dep erkeletip, keyin solay jazylyp ketipti», - dedim...

 

Qazan revolusiyasy qazaqqa qasiret әkeldi me?

***

Meninshe: «tónkeris»  – kópshilikke jaghymsyz bolghan biylik tobyn jayly bolar degen ekinshisimen almastyru, al kóne latyn tilindegi «revolusiya» –  biylik jýiesin ózgertu. Yaghny «Qazan revolusiyasy» deu dúrys bolar.                                      

***

Eger 1917-jyly revolusiya bolmasa, qazaqtar da patshalyq Reseyding «qúshaghynda» ketip, mólsheri 1920-25-jyldary jútylyp tynar edi. Olay bolghanda (bir ghana oiymdy aitayyn): qazaq halqy jaratylys qalpynda saqtalyp,  onyng perzentteri, mәselen: aqyn Abay shet júrttargha mәshhýr bolar ma edi? Patshalyq otarshyldyqqa qarsy túrghan Isatay-Mahambet, Amankeldi... dәripteler me edi? Jyr alyby Jambyl «Dala Gomeri» atalar ma edi? Qanysh Sәtbaev, Múhtar Áuezov, Kýlәsh Bayseyitova jәne basqa Túlghalarymyz alys-jaqyn elderge tanylar ma edi? Ámire Qashaubaev Parij tórinde qazaghynyng әnderin shyrqar ma edi? Qajymúqan Múnaytbasov baluandardyng halyqaralyq bәigelerine qatysyp, jýldeger bolar ma edi?  Publisist jazushymyz Ánuar Álimjanov әlemning alpys shaqty elinde bolyp, Qazaqstanyn, qazaghyn әspettey alar  ma edi?..

Býginde bizde osyny paryqtamay, Qazan revolusiyasyn «qazaqqa kerek emes edi, sor boldy» dep, «Sovet ókimeti», «bolisheviyk», «kommunist» sózderin keksinmen aitatyndar bar...

Halyqaralyq sionizm Sovet Odaghyn joidyng auysha bir, jazbasha eki jobasyn jasaghan. 1946, 1954, 1972-jyldary.

Áu bastan-aq sayasy betperdeli Lev Troskiy (Bronshteyn) 1917-jyldyng jazynda  Petrogradta, eng senimdi serikterine oqyp bergen «Baghdarlamalyq mәlimdemesinde» mynany aitypty (ýzindi):

«...My doljny prevratiti Rossii v pustynu, naselennuu belymy negrami, kotorym my dadim takui tiranii, kakaya ne snilasi nikogda samym strashnym despotam Vostoka... My pokajem, chto takoe nastoyashaya vlasti. Putem terrora, krovavyh bani my dovedem russkui intelliygensii do polnogo otupleniya, do idiotizma, do jivotnogo sostoyaniya... Krupneyshie bankiry iyz-za okeana budut rabotati v tesneyshem kontakte s nami. Esly my vyigraem revolusii, razdavim Rossii, to na pogrebalinyh oblomkah ee ukrepim vlasti sionizma y stanem takoy siloy, pered kotoroy vesi mir opustitsya na koleniy...».

«Býkil әlemdi biyleudi kókseush halyqaralyq sionizm» (IY.V.Staliyn) tarihtan Sovet Odaghyn, Reseydi, sosialistk el ataulyny óshirip tastau pighyldaryn, әne, Troskiy arqyly ashyq aitty. Sanqily tәsilderining negizi – Sovet Odaghyn «halqyn tonaghan, qyrghan  qúbyjyq jýie boldy» dep dәleldeu.  Ol ýshin aqparat qúraldaryn meylinshe paydalanu. Reseyding sionisteri Petrogradta revolusiya bolghanda Amerikada jýrgen Troykiydi Leninmen tenestire maqala jazyp, kitap shygharuda.

Halyqaralyq sionizmning ortalyghy AQSh-tyng astanasy – Vashington qalasynda. Zalymdyq sózderi barsha elderge ýstemelep jetip jatyr...

Ghabbas Qabyshúly

(14. 09. 2023 j.)

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1281
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2010
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2068