Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 4661 63 pikir 18 Qyrkýiek, 2023 saghat 16:08

Deputat Zaitov dúrys aita ma, búrys aita ma?

Suret: Áleumettik jeliden alyndy

Qyrkýiek aiynyng 12-si kýni «Adyrna» últtyq-portalynyng You tube-arnasynda jariyalanghan «Tarazy» podkastynyng kezekti sany qoghamdyq rezonans tughyzdy. Oghan sebep bolghan podkast barysyndaghy mәjilis deputaty, aitysker Rinat Zaitovtyng  sózi edi. Jurnalist Ózbekstan men Qyrghyzstannyng radikaldy diny aghymdargha qarsy shara qoldanyp jatqanyn aita kelip, «onyng saldary bizge tiii, yaghni, olar (radikaldar) Qazaqstangha kelip, bizdegi radikaldardyng sanyn kóbeytui mýmkin be?» degen súraqty ortagha tastady.

Rinat Zaitov: «Ábden mýmkin», – dedi.

Sodan song sózin ary qaray jalghap: «Qazaqstanda jasalyp jatqan alayaqtyqtardyng (internet, t.b.) 80 payyzyn jasap jatqan qauym – namaz oqityn qauym. Ótirik dese, betime bassyn kelip. Tipti qarapayym bazargha barynyz, basqa jerge barynyz – bireu saqalyn sipap túrady, bireui t.b. Alla dep túryp adam aldap jatyr. Osyny týzetsin dinge janashyr adamdar.  Ózim 4 qyzdyng әkesimin. Men beske bilemin, qazir qyzymnyng basyna pәrәnja kiygizip qoyghannan onyng jýreginde iman payda bolmaydy, ol músylman bolmaydy. Bizding keshegi Domalaq analarymyzdyn, Gauhar analarymyzdyng úlylyghyn, keshegi kóz aldymyzda kórgen qazaqtyng úly әielderining biri, enbek eri, kenes ýkimetin moyyndatqan qazaqtyng qarshaday qyzy Kәmshat Dónenbaevanyng joly mening qyzdaryma sabaq bolsa eken deymin. Men sony sinirse eken olar, olar sony tanysa eken deymin. Al kiyim, búiym, saqal, toqal – ol eshqanday da músylmanshylyqtyn, ne basqa dinshilikting kórinisi emes... Qazir bizdegi diny úiymdardyng bәrin qadaghalaugha alu kerek. Olardyng ishinde ne aitylyp jatqanyn bir Alla biledi», – dedi (deputattyng sózin sol qalpynda beruge tyrystyq).

Podkast jariyalana salysymen, osy sóz qogham pikirin qaq jardy. Birinshi top «namazhandardyng 80 payyzyn alayaq degen Zaitov mandatyn tapsyrsyn»; «ony sotqa beru kerek», «músylmandargha jala japqany ýshin halyqtan keshirim súrasyn» dep talap etti. Al oghan qarsy top deputattyng sózin qoldap, sózdi búrmalamaugha shaqyrdy.

Keshe deputattyng ózi ózine qarsy aqparattyq jәne psihologiyalyq shabuyl jasalyp jatqanyn aityp, Facebook paraqshasyna mynaday jazba qaldyrdy:

«Keyingi eki kýnde maghan qaray ekpindi aqparattyq jәne psihologiyalyq shabuyl bastaldy. Ony ózim de kýtkenmin. Sebebi, oghan etim ýirengen. Múnday shabuyldar maghan 2008, 2011, 2019-ynshy jyldary da jasalghan. Jasyrmaymyn onay emes. Biraq shydaugha tura keledi. Endi sizderge búl tehnologiya qalay jasaqtalatynyn týsindiruge tyrysayyn. Mysaly osy jolghy shabuyldyng taqyryby mening namaz oqyp jýrip alayaqtyq jasaytyn adamdar jayly aitqan sózimdi algha tartyp, sol arqyly qoghamdy maghan qarsy qoymaq. Maqsaty belgili. Birinshisi- meni qorqytu, ekinshisi-mening jeke basyma qastandyq jasalsa, osy sebepten eken degizu. Sóz joq aqyldy jýris. Ekeuining bireuine jetkenshe olardyng toqtamaytynyn da bilemin. Tәuekel. Mandaygha jazghanyn kóremiz... bәrine birdey bir ghana jauabym bar.

Qadirli aghayyn, men de ózderiniz siyaqty kóp pendening birimin. Eshkimnen tyghylyp, eshkimnen qashyp jýrgen joqpyn. Qanday da bir aitarlarynyz bolsa, jauabyn beruge dayynmyn. Bar armanym elimning dúrys ómir sýrgenin, otanymnyng gýldengenin kóru ghana. Eshbir toptyng aldynda tizerlep keshirim súramaymyn! Óitkeni oghan sebep kórip túrghan joqpyn. Áleumettik jeli shulady eken dep, dirildeytin qorqaqtaryng men emes. Algha qoyghan naqty maqsatymmen josparym bar. Sol júmystardy bitiruim kerek. Mәjilis minberinen halyqqa bergen antym bar. Berilgen merzim bes jyl. Sol bes jylymdy halyqtyng mýddesin qorghaugha arnaymyn. Basqasy bir jaratqannyng qúzyrynda.

Týsinetin shygharsyzdar dep oilaymyn.Vatsabyma shyghyp, qorqytpaqshy bolyp jatqan batyrsymaqtar.

Senderden shoshyp jýretin jaghdayym joq. Aptasyna bes kýn júmysqa jayau baryp, jayau kelemin. Qylatyndaryndy qylyp alyndar. Oqqagharym da, sender aitqan bratvam da joq. Sengenim bir Qúday».

Býgin Abay LIVE YOU TUBE arnasynda deputat R.Zaitov bergen súhbat jariyalandy. Búl súhbatta halyq qalaulysy dauly mәselege qatysty mynaday pikirin aitty:

«Resmy statistika qayda dep jatqandar bar. Ony súratugha bolady. Tergeu oryndarynda minezdeme jasaydy ghoy.Solardan súratyp alsaq bolady. Búl bar fakti. Qarjylyq piramida siyaqty alayaqtyq jasap jýrgenderding kóbisi dinning atyn jamylyp jýrgender. Negizi múny men aitqanymda emes, nege solay taraghanynda bolyp túr. Óitkeni bizde din taqyrybyn syltau etip, býlik jasaghysy keletinder bar. Olargha neghúrlym shu kerek. Osyghan deyin dayyndalyp keldi. Birinshi hidjabtan bastady. Búl taqyryp jylda kóteriletin, biraq basylatyn, biyl nege basylmay jatyr? Nege búl ýkimetten sheshimin tappay jatyr, ózing oilashy. Sebebi qazirgi tanda búl әngime kerek bolyp túr...

Sosyn «Namazhandardyng 85 payyzy alayaq» dep taqyryp qoydy da, ortagha tastay saldy. Dinge shyn jany ashityn adamdar, dombyra haram degennen góri Islamnyng atyna, dinge kir keltirip jýrgen toptardy týzep aluy kerek. Shyn mәninde búl bar derek. Men aqtalmaymyn, 80 payyz degenim – men kórgen 10 oqighanyng 8-i degen sóz, yaghny sol onnyng segizin jasaghan alayaqtar namazhandar».

Qazaqstan – zayyrly hәm demokratiyaly memleket. Sóz ben oigha bostandyq Ata Zanymyzda kórsetilgen. Demek, biz búl rette bir tarapqa ghana jaqtaspaq emespiz. Songhy sheshimdi kózi qaraqty, kókiregi sәuleli oqyrmannyng ózine qaldyrdyq.

Abai.kz

63 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373