Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Janalyqtar 4561 0 pikir 31 Shilde, 2013 saghat 11:00

Anar Sýleeva. 1 mlrd, 154 mln, 269 myng tenge qayda, Myrzahmetov myrza?!

Maqalamyz oqyrmangha  týsinikti bolu ýshin әngimeni әrirekten bastayyq.

2006 jyly Shymkent qalalyq qúrylys bólimining memlekettik satyp aluy boyynsha qalanyng qaq ortasynan  «Soltýstik 110/10kV  Podstansiya» qúrylysyn salu ýshin memleketten 1 mrld 154 mln 269 myng tenge bólinedi. Atalghan somany tenderlik bayqauda «Quanysh -2» JShS útyp alady.  Alayda, arada qansha jyldar ótse de tolyq salynyp bitken podstansiya joq. Nege dersizder? Bizder búl súraqtyng jauabyn alu ýshin jurnalistik zertteu jýrgizip kórgen bolatynbyz.  Endigi jerde kóz jetkizgen jәittargha toqtalayyq.

Maqalamyz oqyrmangha  týsinikti bolu ýshin әngimeni әrirekten bastayyq.

2006 jyly Shymkent qalalyq qúrylys bólimining memlekettik satyp aluy boyynsha qalanyng qaq ortasynan  «Soltýstik 110/10kV  Podstansiya» qúrylysyn salu ýshin memleketten 1 mrld 154 mln 269 myng tenge bólinedi. Atalghan somany tenderlik bayqauda «Quanysh -2» JShS útyp alady.  Alayda, arada qansha jyldar ótse de tolyq salynyp bitken podstansiya joq. Nege dersizder? Bizder búl súraqtyng jauabyn alu ýshin jurnalistik zertteu jýrgizip kórgen bolatynbyz.  Endigi jerde kóz jetkizgen jәittargha toqtalayyq.

Tender ótti. Qomaqty qarjy bólindi. Biraq,  qúrylys bitpedi. Nege? «Quanysh-2» firmasy qúrylysty jýrgizip, nýktesin qoigha kelgende podstansiya iske qosylmaghan.  Óitkeni qúrylysty     tiyisti mekemeler tekseru jýrgizbesten qabyldap alghan.  Barlyq qúrylystyng zandylyghyn baqylaytyn oryndar sonda «Soltýstik 110/10kV  Podstansiyany»  qayda qarap otyryp qabyldady degen súraq oblys basshysyn nege mazalamaghan? Asqar Isabekúly nege býgingi tangha deyin qúrylysy bitpegen, biraq orasan zor kólemde qarjy bólingen  nysandy óz baqylauynda ústamaghan? Nege qúzyrly oryndargha dabyl qaghyp, merdiger kompaniyanyng «shanyn qaghyp» ala almaghan?  

«Soltýstik Podstansiyanyn» býgingi siqy mynau: alyp temirler qúlap, jaramsyz kýide ýlken ýiindi bolyp jatyr.

 Bizder qúrylysy toqtaghan nysan basyna barghanymyzda kýzetshi Dima aghaygha jolyqqan bolatynbyz.

-Búrynghysyn qaydam, biz 2011 jyly tenderdi jenip alyp júmys bastaymyz degen edik. Mine, arada 2 jyl uaqyt ótse de  bastay almay otyrmyz, - deydi ol.

-Sizdi kim qoydy qarauyldyqqa?

- Ózim júmys jasaytyn «Mehkollona №49» firmasy.

Biz sonymen atalghan firmanyng  meken jayyn tauyp bardyq. Bas diyrektordyng orynbasary Kim Valeriy Yakovlevichke jolyqtyq.

- Bizder tenderge qatysar kezde qala әkimi Arman Jetpisbaydyng ótinishimen barghan bolatynbyz. Nysannyng basyna barghan kezde sapasyz bastalghan qúrylysty kórip bas tarttyq. Degenmen, qala basshysy «sizder tәjiriybelisizder ghoy, osyny ayaqtap bersenizder» dep ótinish tastaghan song kelisken edik.  Biraq, osy qúrylys basymyzgha bәle boldy. Podstansiya qúrylysyna tozyghy jetken  qúral jabdyqtar qoldanghan. Bylaysha aitqanda  jaramsyz jabdyqtar. Bizder arnayy hat jazdyq. Qalalyq qúrylys bólimine, qala әkimine, qazirgi jana basshygha da joldadyq. Oblys basshysyna, kerek desenizder «Núr Otangha» da jazdyq. Biraq nege ekeni belgisiz bizdi sotqa beripti.  Júmysty dúrys atqarmady dep. Sonda biz qalay joq nysangha júmys bastauymyz kerek?  Salynghan jabdyqtardyng barlyghyn búzyp alyp ketti emes pe? Búny teksergen tehnadzor qayda qarap qabyldaghan? Bizge bólingen qarjy 49 mln 755 myng tenge. Biz búl nysangha kelgeli tek shyghyngha batyp otyrmyz. Basyna qoyghan qarauyl, jaryq degendey... Barlyghy aqsha emes pe?  Qúrylysty salaghanda  barlyq jabdyqtardyng óz tólqújaty bolady. Al búlardyng birde birinde joq. Tólqújattyng barlyghy derlik qoldan jasalghan. Biz arnayy «Toliyattinskiy TRANSFORMATOR» zauytyna hat joldadyq. Al, olardan kelgen jauapqa qarasaq, zauyt Qazaqstangha, soltýstik podstansiyagha  eshqanday transformator jibermegen. Bizder kelisim shartty búzu turaly da ótinish joldaghan bolatynbyz. 10 mln tengeni keri qaytaryp berdik. Endigi jerde ketken shyghyndy yaghni, obektini qarauyldaugha 1 950 000 tenge, demontajdaugha 15 195 725 tenge,  jabdyqtardy laborotoriyalyq tekseruge 4 501 697 tenge, elektroenergiyagha 351 803 tenge.  Osy qarjyny óndirulerin talap etip biz de sotqa jýgindik.

Ayta keter jәit, Shymkent qalalyq qúrylys bólimining basshysy E.Búharbaev myrzamyzdyng oblys prokuroryna, OQO EQjSJQKD bastyghy Erimbetov myrzagha hat joldaghanyn kórip quanyp qaldyq. Dúrys-aq delik. Biraq, kókeydegi myna bir súraqtyng mazalaghany jasyryn emes. «Quanysh-2» merdiger kompaniyasy júmysty dúrys jýrgizbegende nege ýnsiz otyrdy? Qabyldau aktisine nege jol berdi? Bizding tirlik bireuding soyylyn soghyp, endi bireuin dattau emes.  Aqiqattyng jolynda turalyqty anyqtau. Oblysymyzgha jany ashityn azamattar tabylmaghanymen, qúzyrly oryndarymyzdyng namysyn qamshylau. «Ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» ketip jatqan tengelerimizdi  tejeu bolmaq, - dedi «№49 Mehkollona» firmasy bas diyrektorynyng orynbasary Valeriy  Kiym.

«Sudyng da súrauy bar». Qysqasy, jelge úshqan qarjyny Mehkollona qaydan óndirip, kimnen súramaq?  Podstansiyany «Túran Qúrylys » JShS-i tekserip, qabyldap alypty. Biraq, qúrylys tolyghymen bitpegen. Ontýstik Qazaqstan oblysynyn  әkimi Myrzahmetov myrza bir sózinde «Qúrylysty dúrys jýrgizbegen merdigerding jelkesine minip alyndar, qara tizimge ilinder. Qadaghalap, súrap, talap etip otyryndar!»- dep edi. Endeshe, myna merdigerding jelkesine minip alyp, mәselening mәnisin nege talap etpedi eken? Álde, «Quanysh-2» firmasynyng artynda bir «alpauyttyn» túrghany shyndyq pa?    Oblys prokurory Imanov myrza nege ýnsiz? 2007 jyly qarjy polisiyasy búl is turaly tekseris jýrgizgen edi.  Alayda, «jabuly qazan jabuly» kýiinde keledi.  Merdiger mleket qazynasynan bólingen qarjyny iygere almasa, әkim nege ony ózi aitqanday «qara tizimge» ilip qoymady eken? «Qay elding zany myqty bolsa, sol elding irgesi berik bolady»  degendey, memleketimizding myqty boluy zanymyzgha baylanysty ekenin eskersek, zanymyzdyng salmaghy qanshalyqty ekenin osydan  angharsaq bolady.  Elbasymyz tapsyrmany berip jatsa da,  talapty kýsheytkenmen oryndalyp jatqan zang joq, jazagha tartylyp jatqan túlgha joq.  Nege? Qyrauar qarjanyng sonyna deyin iygerlimeuining saldarynan OQO әkimi Myrzahmetov te keshegi Bergey Rysqaliyevtyn  «jolyn qumasyna» kim kepil? Oblysty basqarghan tústa Bergey myrza da myrzalyghynyng kesirinen «qashqyn» atanghan joq pa? Sondyqtan OQO әkimi ertengi kýnine alandamas ýshin iygilikti sharuagha bólingenimen iygerilmegen qarjy turasynda ýnsiz qalmauy kerek. Ýn qosynyz, Asqar myrza! Mýmkin mәselening biz bilmeytin tústary da bar shyghar? Biz de qatelesip otyrghan bolarmyz bir jaqty, bir tarapty ghana tyndap? Nege deseniz, ekinshi jaqty, yaghni: «atalghan nysannyng qúrlysy myna sebepten ayaqtalmay qaldy» dep is barysyn taratyp aityp beretin adamdy  taba alar emespiz. 

Degenmende, bizder búl taqyrypqa mindetti týrde qaytadan oralatyn  bolamyz. Sebebi, memleketting әrbir tiyny siz ben bizding salyghymyzdan qúralyp otyrghanyn esten shygharmayyq,  qúrmetti oqyrman qauym.

Ontýstik Qazaqstan oblysy.

Abai.kz

0 pikir