Dýisenbi, 22 Shilde 2024
Jәdiger 1584 2 pikir 28 Qyrkýiek, 2023 saghat 12:42

Múralardy qorghau qalay qalyptasty?

Dýniyejýzilik múralar – adamzattyng qúndy esteligi, onyng zattyq jәne mәdeny qúnynyng ornyn әrqanday nәrse basa almaydy, әri ol qaytalanbaydy.

Bir el nemese bir últ jóninen aitqanda, jaratylys jәne mәdeniyet múralary eng әueli – tarihtyng kuәsi, sonymen qatar, ol órkeniyetting jalghasuyn, damuyn sheksiz qozghaushy kýshpen jәne ruhany baylyqpen qamdaydy; taghy bir jaghynan, dýnie jýzi múralary – adamzattyng ortaq baylyghy. Ár týrli el, últ jәne mәdeniyet týrleri arasyndaghy auys-kýiisti, týsinisudi, sonday-aq birge kórkeyip, gýldenudi jebeu jóninen keleli dәnekerlik roli atqarady.

XXI ghasyrgha qadam tastaghannan beri, adamzat ghylymiy-tehnikada búryn-sondy bolyp kórmegen tabystargha jәne progresske qol jetkizdi. Sonymen qatar, irkes-tirkes bolghan eki retki dýnie jýzilik soghys adamzat múralaryn búryndy-sondy bolyp kórmegen dәrejede qiratty jәne ziyan keltirdi. Sondyqtan Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin qúrylghan BÚÚ adamzat múralaryn qalpyna keltiru jәne qorghau isine mәn berip keledi.

1959 jyly Mysyrda Nil ózenining jogharghy angharynan sol týsta dýnie boyynsha eng ýlken sanalatyn su qoymasy – Asuan tospasy salyna bastady. Búl tospa salyna qalsa, Nil ózenining suy ózen angharyndaghy Abuserbana qasiyetti ghibadathanasyn basyp qalar edi. BÚÚ sol sebepti de tabany kýrektey 18 jyl halyqaralyq qútqaru júmysyn jýrgizdi. 50 memleketten jiyny 100 million dollar jylu jiyp, qasiyetti ghibadathanany aqyry sol mandaghy Ajikiya aralyna kóshirip apardy. Alayda, múralardyng múnday baghy janghandary sanauly ghana. Qol qusyryp qarap otyrar bolsaq, adamzat múralarynyng taghy qanshasynyng qiratylatyndyghyna eshkimning de kózi jetpeytin bolar.

Jaratylys múrasy – úly tabighattyng adamzatqa syilaghan qúndy tartuy, mәdeniyet múralary – adamzattyng ata-babasynan beri damyghan órkeniyetting eskertkishi. Úly tabighattyng tandauly shygharmalary men adamzat órkeniyetining derekterin qorghau ýshin, 1972 jyly 16 qyrkýiekte, 76 el Parijde «Dýniyejýzilik mәdeniyet jәne jaratylys múralaryn qorghau shartyna» qol qoydy.

6 jyldan keyin, BÚÚ YuNESKO-nyng dýniyejýzilik múralar komiyteti Italiyadaghy su ýsti qalasy - Venesiya siyaqtylardy qamtyghan 10 oryndaghy dýniyejýzi mәdeniyet jәne jaratylys múralarynyng tizimin jariyalady.

Kórshining dýniyejýzilik múralary

Qytay – órkeniyetti de bayyrghy, tarihy múralargha bay, tabighat kórki kóz sýrindiretin el. 1985 jyly «Dýniyejýzilik mәdeniyet jәne jaratylys múralaryn qorghau shartyna» qosylghannan beri, mәdeniyet jәne jaratylys múralardy ashu, zertteu jәne ony qorghaudyng tirekti, belsendi kýshine ainaldy. Qazirge deyin Qytaydyng 29 ejelgi mәdeniyet nysandary men tabighat kórinisteri «Dýnie jýzi múralary» qataryna, al óner formasynyng bir týri «adamzattyng auyzeki jәne beymaterialdyq múralarynyng ókildik tuyndysy» qataryna tirkeldi. Múralardy tirkeuge úsynu júmystary qazir de belsendi jýrgizilip jatyr.

Aziyadaghy Qytaydyng dýniyejýzi múralary - Qytay halqynyng dýniyejýzine qosqan bayandy ýlesin jәne jer, su mәdeniyetinin, últtyng ózine jasaghan tereng yqpalyn әigileydi. Ol dýniyejýzindegi eshqashan ýzilis kórmegen 5000 jyldyq tariyhqa ie órkeniyetti, әri 9 million 600 myng sharshy shaqyrymdyq aumaqta, geografiyalyq jәne gumanitarlyq aluan týrdi, beynelep kele jatqan bayyrghy el.

Qytay 1985 jyly «Dýniyejýzilik mәdeniyet jәne jaratylys múralaryn qorghau shartyna» qosylghannan qazirge deyin 29 oryndaghy mәdeniyet jәne jaratylys múralary «Dýnie múralary esimdigine» engizilip, Italiya men Ispaniyadan keyingi 3-ýlken múralary bar elge ainaldy.

Eldegi 29 oryndaghy múralar mynalar: Qytaydyng astanasy Pekindegi Gugung saray, Ihiuan parki, Tyantan parki, Joukudyandaghy Pekin maymyl tәrizdi adamdardyng júrty, Qytaydyng soltýstik bóligin endey ótetin Úly Qorghan, Hybeydegi Chyndy tau sayajayy jәne onyng manayyndaghy ghibadathanalar, Sanshy ólkesining orta bóligindegi Pinyau kóne qalasy, Yýnnandaghy Lijyang kóne qalasy, Jyansudaghy Sujou klassikalyq bau-baqshasy, Shanshiyding Shi-an qalasyndaghy Chin Shyhuang qabiri jәne onyng ishindegi Chin Shyhuang sarbazdarynyng mýsinderi, Chún-ching qalasyndaghy Dazu tas oimalary, Hubey ólkesining Udang tauyndaghy bayyrghy qúrylystar, Gansu ólkesining Dúnhuang Mogau ýngiri, Tiybettegi Budara sarayy, Hynan ólkesining Loyang qalasyndaghy Lúnmyn tas ýngiri, Shandýnnyng Chýifuyndaghy Kýnfuzy ordasy, Kýnfuzy ghibadathanasy, Kýnfuzy mazary, Miyn, Ching patshalyqtaryndaghy patsha әuletterining Hybey ólkesining Júnshyang qalasyndaghy, Hybey ólkesining Zýnhua qalasy jәne Hybey ólkesining Ishyan audanyndaghy mazarlary, Sychuan ólkesining Dujyang tospasy – Chinchyng tauy, Anhúidyng ontýstigindegi Shidihýng kóne qastaghy, Sanshiydegi Yýngang tas ýngiri, Sychuandaghy Jiu – jay jylghasy jaratylys  qoryghy, Sychuan ólkesining soltýstik ýstirtindegi Huanlýng jaratylys  qoryghy, Hunandaghy Ulinnan jaratylys qoryghy, Yýnnandaghy Sanjyang ózeni, Shandúndaghy Tayshan tauy jaratylys  qoryghy, Anhúidaghy Huanshan tauy jaratylys  qoryghy, Sychuannyng Ymy tauyndaghy Lyshan búty, Fujyan ólkesining soltýstik bóligindegi Uyi tauy jaratylys  qoryghy, Jyanshiyding soltýstik bóligindegi Lushan tauy jaratylys  qoryghy.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1356
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2138
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2173