Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 2200 0 pikir 29 Qyrkýiek, 2023 saghat 14:02

OA5+1 jәne Germaniya: OA-gha talas qyza týsti

Qazir әlem kartasynda oryn alyp jatqan alaghay da búlaghay ahual Ortalyq Aziya elderin de ainalyp ótpegeni anyq. Ásirese, Resey Ukrainagha qarsy soghys bastaghan tústan bastap, OA-gha talas qyza týsti.

OA MEMLEKETTERI JÁNE QYTAY

Reseyding osy hәlinde OA-da yqpalyn kýsheytu ýshin týrli ekonomikalyq hәm sayasy qadamdar jasap, Reseymen jeke dara talasqan Qytaydyng sózi kýsheyer, jýrisi ekpindener tús edi. Sol ýshin de biyl Beyjing OA basshylaryn Qytay jerine, Shian tórine arnayy aldyrdyp, qonaq asyn berdi. OA elderimen integrasiyany kýsheytu jayyn aqyldasty, key dýniyelerge maqúldasty.

OA MEMLEKETTERI JÁNE TÝRKIYa

Dey túra, OA-gha kónil búryp, yqpaldasqysy keletin jalghyz Qytay emes. Týrki memleketterining odaghy hәm onyng yqpaldy oiynshysy Týrkiya da shekaranyng shetinen qarap túr. Keyingi jyldargha deyin Týrki memleketteri úiymy shenberinen attap shygha almay, gumanitarlyq-mәdeny baylanystardan aspaghan Týrkiya endi sayasy odaq statusyn alghan Týrki memleketteri odaghyn barynsha paydasyna jaratugha jaramdanyp otyrghany jasyryn emes. Búghan Ázerbayjannyng Qarabaqty tolyq qaytaruy hәm 2020 jylghy Ekinshi Qarabaq soghysyndaghy jenis effektisin taghy qosynyz. Óitkeni, osy datagha deyin asa bir aralas-qúralas bolyp ketpegen Týrki memleketteri arasyndaghy baylanys kýsheye týsti.

OA MEMLEKETTERI JÁNE AQSh

Sonan son, OA-gha nazar salyp otyrghan taghy bir alyp – AQSh. AQSh-qa Euraziya qúrlyghyna strategiyalyq kózqaras qajet. Tarihy túrghydan Resey men Qytaygha qaraghanda, AQSh-tyng әseri búl aimaqqa әldeqayda az boldy. Mәskeu de, Beyjing de qiyndyqtargha tap bolghan kezde, Vashington Ortalyq Aziyamen berik baylanys ornatugha ekilenip kiristi. Sol sebepti, juyrda AQSh-qa OA-nyng bes birdey basshysy baryp, preziydent Jo Baydenmen jolyqty.

OA MEMLEKETTERI JÁNE GERMANIYa

Endi. Endi kezek Germaniyada. Qazaqstan preziydenti Germaniyagha saparlap bardy. Nemis kansleri Olaf Shols preziydent Toqaevty sәn-saltanamymen qarsy aldy. Jekelegen jolyghular ótti. Ekeuara biznes mýmkindikteri talqy boldy.

Búdan bólek, әriyne, OA basshylarymen birge taghy da basqosu ótedi.

Germaniya әlem ekonomikasyndaghy ýzdik bestikting ishinde, Europadaghy kóshbasshy elding biri. Resey men Ukraina soghysy Germaniya ekonomikasyna ýlken ózgeris әkeldi. Ol Resey gazy men múnayynan bas tarta bastady, «Soltýstik aghyn-2» jobasyn toqtatty, keyin «Soltýstik aghyn-1» qúbyrynda jarylys boldy. Germaniya jappay energetika salasynda Reseydi almastyru jolyn izdey bastady. Mine, osynyng ayasynda Qazaqstan men Germaniya arasynda baylanys artty. Qazaqstan Resey aumaghy arqyly jәne Transkaspiy baghytynda (Qazaqstan-Ázerbayjan-Gruziya) Germaniyagha múnay satuda. Soghysqa deyin Germaniya bizden jylyna 200 myng tonna múnay alsa, endi ol kórsetkishti 1,2 mln tonnagha jetkizu kelisimi úsynyluda. Yaghni, 6 esege úlghayghan.

Germaniya men Qazaqstannyng tauar ainalymy ótken jyly 2,7 mlrd dollar bolypty. Onyng ishinde biz nemisterge múnay, ferroqorytpa ónimderi, balyq ónimderi, túz, baghaly metaldar, temir jәne t.b satyppyz. Olar bizge úshu apparattary, dәri-dәrmek, kólikter, auyl sharuashylyq tehnikalary, medisinalyq jabdyqtar, adam jәne januar qany, motor mayy jәne basqa satypty. 2,7 mlrd jaqsy әriyne, biraq ony 5 mlrdqa jetkizu mýmkindigi aitylsa kerek.

TOQAEV AYTQAN EKI AUYZ SÓZ:

Germaniyanyng Qazaqstangha nege kózi týsip otyr? OA5+1 formaty nege songhy uaqytta ózekti bola týsti? Sebep: OA aimaghy, sonyng ishinde bizding Qazaqstan tabighy resurstargha bay jәne tranzittik potensialy joghary aimaq. Sondyqtan da Qazaqstan búl mýmkindikterdi syrtqy sayasattaghy teng ballansty saqtau ýshin útymdy paydalanuy kerek-aq. Sayasy hәm ekonomikalyq sipatta.

Preziydentting nemis jerindegi saparynda sóilegen birneshe teziysinen sózmysal keltire ketkendi jón sanadyq.

Sonymen: «Aqyldy hәm rasionaldy diplomatiyanyng dәuiri tuyp keledi. Eki tarap bolyp, qayshylasyp aiyptaspay, iskerlik kelissózderge kóshu kerek. Sodan sabaqtasyp, eki tarapqa da jaghymdy әri paydaly beybit kelisimge kelu mýmkindigi tuady», - dedi.

Ári qaray: «Qazaqstan sanksiyalyq rejimdi ústanatynyn naqty aitty. Biz sanksiyalyq rejimdi saqtau boyynsha tiyisti úiymdarmen baylanystamyz jәne nemis tarapynyng sanksiyalyq rejimdi ainalyp ótuge baghyttalghan yqtimal әreketterge qatysty qanday da bir kýdigi bolmauy tiyis», - dedi.

Búl aitylghan eki sózding de sayasy salmaghy auyr jәne ony estui tiyis qúlaqtardyng estigeni anyq!

*Suretter Aqorda saytynan alyndy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543