Býgin QR Parlamenti Mәjilisining kezekti jalpy otyrysy ótti. Nazarymyzdy audarghany Mәjiliste talqylanghan teris diny aghymdar jayly taqyryp boldy.

Jyl ainaldyryp soghatyn, әsirese, oqu jyly bastalarda kóterilip otyratyn dau – mektepke hidjappen baru mәselesi biyl tipti, shuly boldy. Búghan qosa, qazaqtyng dәstýr-saltyn, últtyq aspaptaryn «haramgha» shygharatyn radikaldy diny toptar bas kóterdi. Osynau daudyng túsynda aitylghan deputat Rinat Zaitovtyng ataqty «80 payyz» mәlimdemesin de búrmalaushy toptar tabylyp, óz mýddesine jaratqysy keldi. Búdan song qogham qyzu talqylaghan taqyryp – Qabylbek Álipbayúly degen uaghyzshy bólip qarastyrghan «ana» men «sheshe» sózi. Ataqty uaghyzshy «sheshe» sózin qazaqtyng «kókek ana» úghymyna telip jiberdi. Búl, әriyne, sóz týsinetin adamdardyng qarsylyghyn tughyzdy.

Mine, Mәjiliste kóterilgen mәsele osy sebepten manyzdy.

Mәjilisting jalpy otyrysynda deputat, «Aq jol» fraksiyasynyng mýshesi Qazybek Isa QR Premier-Ministri Á.Smayylov pen Últtyq Qauipsizdik komiyteti tóraghasy E.Saghynbekovke deputattyq saual joldady.

«Bizding saualymyz basqa edi, biraq men býgin parlamentte «Aq jol» talay kóterip jýrgen din jayly manyzdy taqyrypta sóilesem deymin», – dedi Deputat.

– Qúrmetti әriptester, diny radikalizmge zanmen qatang tyiym salatyn kez jetti! Óitkeni olar últty joi kýresin qatty qarqynmen jalghastyruda.

«Aq jol» partiyasy parlamentte talay jyldan beri diny teris aghymdargha qatang tosqauyl qoyatyn zang qabyldaudy úsynyp kelemiz. Tәuelsiz zayyrly memleket qúru – Alashtyqtar aiqyndaghan jol!

1. 2011 jyly búl mәseleni biylik te qolgha alyp, barlyq ministrlik pen Bas prokuratura men Joghary sot ta qoldaghanda, qay organ qarsy boldy?! Tek Últtyq Qauipsizdik komiyteti qarsy shyghyp, osy tyiym salu zangha enbey qaldy.

2. Men múny sol kezde Últtyq Qauipsizdik komiyteti úiymdastyrghan konferensiyada «Radikaldyq teris aghymdargha qarsy zang qabyldaugha tek sizder ghana qarsy boldynyzdar! Aramshópting tamyryn joymasa, tek betin ghana shapqan bolsa, ol qayta qaulap shygha beredi. Sizder osylay eldi aldap kelesizder!» – dep, ashyq aittym.

3. «Qazaq ýni» gazetine: «Últtyq qauipsizdik komiyteti – últqa qauipti komiytet pe?» degen maqala da jazdyq.

Endi sol kýdigimiz keshegi QANTAR qasiretinde rasqa ainaldy.

4. Al 2009 jyly da din zanyna ózgerister engiziletin boldy da, biz «Qazaq ýni» gazetinde Diny basqarmamen birigip, zangha diny aghymdargha tyiym salatyn bap engizu mәselesin kóterdik.

5. Biraq sonyng ózinde bizding sol kezdegi solqyldaq biylik osy tyiym salu babyn engize almady. Sol kezderde sol zandar qabyldanghanda, sodan keyingi, aqyry Qantardyng qandy qasabyna ainalghan nebir qayghyly oqighalar, bir últtyng diny teris aghymdar arqyly ekige bólinui sekildi qasiretter bolmas edi…

6. Kezinde akademik Rahmanqúl Berdibay «Qazaq ýni» gazetinde jazghanday, «Hazariya qasiretin» úmytpayyq!

7-10 ghasyrlarda ómir sýrgen, eline barlyq diny aghymdy kirgizgen, kóp dindi, kóp tildi el, biyliginen bastap, saudagerlerine deyin ózge tilde sóilegen Hazariyaday týrki memleketi qazir qayda? Joq! Kartada joq! –Joyylyp ketti!

Bizding el búdan sabaq ala ma, joq pa? Taghy kimning kóniline qarap, kimning batasyn kýtip otyrmyz?!

7. «Dini bar da, últy joq, // Saqaly bar da, múrty joq, // El týbine sol jeter!» – dep, bir ghasyr búryn jazghan Mәshhýr Jýsip әulie shynynda kóregen eken.

8. Men ózim osy jasymda keshege deyin múrty joq saqaldylardy kórgen emespin. Múrty joq, tek saqaly sapsiyp túrghan Han Abylaydy, Áyteke, Tóle, Qazybek biylerdi, Er Mahambet, Úly Abay, Jambyl, Álihandardy elestete alamyz ba?! Joq! Qazirgi shet elge baryp, kýmәndi oqularda birneshe ay oqyp kelip, jelide jelpinip dәris oqityn teris aghymdy «ústazdar» osy úlylarymyzdan artyq, aqyly asyp, bilimi tasyp kelgender me?

9. Qazir әn әleminde, aitysta, sportta da tayrandap jýrgen jat aghymnyng ókilderi dindi jamylyp alyp, әriptesteri men әnsýier, jankýierlerine óz «salttaryn» kirgizip jatyr.

10. Ótken 30 jyldyq teris sayasat qazaqtyng «núr» degen jalyndy sózin jaghymsyz sózge ainaldyrsa, teris diny aghymdaghylar tipti, eng qymbat, ana degen ayauly atpen qatar atalatyn «Sheshe» degen qasterli ataugha qara kýie jaghyp, «ústaz» degen úlaghatty úghymnyng mәnin qúrtty.

11. Diny teris aghymdaghylar eldi ekige bólip, myltyqsyz-aq myndaghan jastarymyzdy qazaqtyng qatarynan shygharyp qana qoymay, últty joy ýshin elge qarsy qauipti kýshterge ainaldyryp jatyr.

12. Dinge, tilge, jerge qarsy elbúzar teris aghymdardyng bәrine zanmen tosqauyl qoyyluy tiyis!

13. El ýshin eng qymbat Últqa, adam ýshin eng ayauly – Áke-Sheshege, Qazaqqa eng adal Dombyragha qarsy haram pighyldylardyng erkin tarap jatqan El týbine jeter qauipti virusyn shúghyl zanmen toqtatatyn kez jetti!

14. Últtyq mýddemiz ben dәstýrimizge, el birligine balta shauyp, Memleketke taghy da qater tóndirip jatqan Diny teris aghymdargha zanmen qatang tyiym salu qajet!

Búdan keyin kesh bolady!

Qúrmetpen, «Aq jol» fraksiyasy mýsheleri».

Ýkimetbasy Álihan Smayylov pen Últtyq Qauipsizdikti qamtamasyz etuge tiyis Ermek Saghymbekov mәselege nýkte qoya ala ma, ol ýshin qanday sharalardy qolgha alady – keler kýnning enshisinde.

Abai.kz