Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Betbúrys 2545 6 pikir 11 Qazan, 2023 saghat 13:22

Súhbat: Últaralyq birlikti saqtaghan elmiz...

Elimizding tatulyghy men birligin saqtaugha qyzmet etetin Qazaqstan halqy Assambleyasynyng róli zor. Assambleyanyng negizgi qúrylymdyq bólimshesi retinde aqsaqaldar kenesi qazaqstandyq patriotizmdi nyghaytugha azamattyq, mәdeny jәne  ruhany qoghamdy qalyptastyrugha ýles qosuda. Qazaqstan halqy Assambleyasy Aqsaqaldar kenesining negizgi funksiyasy qanday? Kóp últty memleketimizdegi qoghamdyq jәne últaralyq kelisim qalay jýzege asuda? Jalpyúlttyq birlikti saqtauda Qazaqstan halqy Assambleyasynyng róli  qanday? Osy syndy ózge de súraqtar tónireginde Qazaqstan halqy Assambleyasynyng Almaty qalasynda ornalasqan «Aqsaqaldar kenesinin» orynbasary Bolat Ospanovpen әngimelestik.

- Bolat Músaqajyúly, eng aldymen Aqsaqaldar kenesining júmysyna toqtalsanyz. Sizderge jýkteletin negizgi mindetter qanday?

- Ózderiniz bilesizder, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng negizgi mindeti- elimizdegi tatulyq pen birlikti, últaralyq kelisimdi saqtau. Sonymen qatar әr últtyng mәdeniyetin, tilin, dilin saqtay otyryp Qazaqstan elining damuyna da ózindik ýles qosu. Al Assambleya janynan qúrylghan «Aqsaqaldar kenesi» aty aityp túrghanday  qoghamymyzdy damytugha ýles qosatyn, ózindik pikir qalyptastyratyn, elimizdegi týitkildi mәselelerge ýn qosatyn qúrylym. Almaty qalasynda 100-ge tarta últtyng ókili túrady. Olardyng ishinde sany jaghynan basymyraq 9 últ bar. Olar: qazaqtar - 60,58 %, orystar-24,3%, úighyrlar 5,34%, kәrister-1,78%, tatarlar-1,29%, ukrainder-0,52%, әzirbayjandar-0,71%, ózbekter-0,63%, dýngender-0,56%. Bizding  qalamyzda  38 etnomәdeny birlestikter bar. Onyng 8- respublikalyq, 30-  jergilikti etnomәdeny birlestikter. Shahardaghy etnomәdeny birlestikterding basty maqsaty elimizdegi tatulyqty, birlikti,  yntymaq pen toleranttylyqty saqtay otyryp, әr últtyng mәdeniyeti men ruhaniyatynyng damuyna ýles qosu. Býginde etnomәdeny birlestikter bir-birimen tyghyz qarym-qatynasta júmys isteydi. Ár ortalyq óz tilin, dilin, mәdeniyeti men  dәstýrin saqtay otyryp, memlekettik tilding damuyna da ýles qosudy kózdeydi.

- Aqsaqaldar kenesining múryndyq boluymen qanday is-sharalar ótti. Qalamyzdaghy qoghamdyq jәne últaralyq kelisimdi saqtaugha qanday ýles qostynyzdar?

- Biylghy jyldyng basynda Almaty qalasy boyynsha «Jetisu kazaktarynyng odaghy» men «Bashqúrt» etnomәdeny birlestigi tirkeldi. Býginge deyin qalamyzdaghy etnomәdeny birlestikterding qatysuymen әr týrli formattaghy 51 is-shara ótti. Búl is-sharanyng barlyghy qoghamdyq kelisim men  jalpyúlttyq birlikti saqtaugha arnalghan sharalar. Qazaqstan halqy Assambleyasynyng Almaty filialynda «Aqsaqaladr kenesi», «Analar kenesi», «Assambleya jastary» atty qúrylymdary bar. Búl qúrylymdardyng barlyghy Qazaqstan halqy Assambleyasynyng júmysyn jaqsartugha, sayasy reformalardy jýzege asyrugha atsalysugha júmys isteydi. Sonymen qatar әleumettik jobalar men qayyrymdylyq aksiyalary, eriktilerding qyzmeti de el iygiligine baghyttalghan  júmystardy atqarady. Aqsaqaldar kenesi ghana emes Assambleyanyng barlyq qúrylymdary bir-birimen tyghyz baylanysta ekenin aitqym keledi.  Bizding ortaq maqsatymyz- últaralyq kelispeushilikterdi boldyrmau.  Sonymen qatar mediasiya, ósip kele jatqan jas úrpaqqa tәrbie beru, ózge últtar arasynda memleketting tilding mәrtebesin kóteru  syndy júmystar Aqsaqaldar kenesining basty maqsaty bolyp tabylady.  Jyl basynda Almaty qalasynda Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kenesi ótken bolatyn. Alqaly jiyngha Assambleya mýshelerimen qatar, «Assambleya jastary», «Qazaqstan halqy Assambleyasynyng jurnalister kluby», «Analar kenesi» men etnomәdeny birlestikterding basshylary qatysty. Alqaly jiynnyng basty taqyryby ótken jyldy qorytyndylap, aldaghy jylgha jospar qúru. Negizgi atqaratyn júmystar men jospardy qúryp, Assambleya júmysyn  ayqyndau.  Odan bólek, Almatydaghy «Aqsaqaldar kenesi» men «Analar kenesinin» mýsheleri qalamyzdaghy  Almaty telekommunikasiya jәne  mashina jasau kolledjining studentterimen arnayy kezdesip, jas úrpaqqa  ziyandy әreketterden aulaq bolu, últtar arasyndaghy birlikti saqtaugha ýndep, salauatty ómir saltyn nasihattap, jastargha qajet taqyryptardy qozghay otyryp olargha aqparattyq týsindiru júmystaryn jýrgizdi. Jastarmen kezdesuden bólek, bizding kenes Almaty túrghyndaryn da jeke mәseleleri boyynsha qabyldaydy. Jyl basynan beri Aqsaqaldar alqasy 30 túrghynnyng jeke mәselesi boyynsha qabyldap, onyn  sәtti sheshiluine múryndyq boldy. Túrghyndardyng basty mәselelerining biri - júmyssyzdyq mәselesi. Osy rette  «Aqsaqaldar kenesi» qalamyzdaghy 26 túrghynnyn  túraqty júmysqa ornalasuyna yqpal etti. Sonymen qatar Aqsaqaldar kenesining tikeley qatysuymen  qayyrymdylyq aksiyasy ayasynda kómekke zәru otbasylargha  198 million tenge kóleminde  kómek kórsetildi.

- Últaralyq tatulyqtyng belgisi әr últ  bir-birining mәdeniyeti men dәstýrin, tilin, dilin qúrmetteu. Bizding elimizde túryp jatqan ózge últtardyng memlekettik  tilimizge degen qúrmeti qanday? Til ýirengisi keletinderge qanday baghdarlamalar bar?

- Áriyne qalamyzdaghy últtardyng birligi biz ýshin óte manyzdy. Degenmen memlekettik tilimizge degen qúrmet qay kezde bolsyn erekshe boluy kerek. Qazaq tilin ýirengisi kelip, arnayy kurstargha qatysqysy keletin jastardyng qatary kóp. Ásirese elimizding mәdeniyeti men ónerine qyzyghyp,  bay әdebiyetimizge de qyzyghushylyq tanytatyndar bar. Til ýirengisi keletin jastargha ghana emes, barlyq sanattaghy adamdargha arnalghan «Qazaq tilin jyldam ýirenu» kursy bar. Oghan kez kelgen til ýirengisi keletinder qatysa alady. Qazaqstan halqy assambleyasynyng júmysy  qazirgi tanda óte qarqyndy jýrgizilip jatyr. Almatydaghy mәdeny birlestikter bir-birimen tyghyz qarym qatynasta. Almatyda 10- gha tarta últtyng óz baspasóz  basylymdary bar. Olar:  nemis respublikalyq «Deutsche Allgemeine Zeitung» gazeti, týrikterding «Ahyska» gazeti, kәristerding «Kore ilibo» gazeti, úighyr últynyng «Uyghur Avaziy», kýrdterding «Jaiyna kurd» gazetteri. Qalamyzda 4 mәdeny últtyq teatr bar. Osylardyng barlyghy elimizdegi mәdeny is-sharalargha belsene atsalysady. Eng bastysy 100 últty biriktirgen elimizding basty maqsaty últarazdyqty qozdyrmay, beybit elde beybit bolashaqty tәrbiyeleu. Yntymaq pen birlikte ómir sýru. Sol ýshin Qazaqstan halqy Assambleyasynyng róli manyzdy ekenin taghy da atap ótkim keledi. Sonymen qatar assambleya jastarynan qúrylghan erikti jastardyng da júmysyn atap ótkim keledi. Qazir qoghamymyz meyirimdilik pen qayyrymdylyqqa zәru. Ár týrli jaghdaydy basynan keshirip, qoldaudy qajet etetin otbasylar bar.  Almatydaghy әleumettik jaghdayy osal otbasylargha volonterler tarapynan qayyrymdylyq kórsetildi. Aqsaqaldar kenesining taghy bir atqarghan is-sharasyn osy jerde aita keteyin. Biz qalamyzdaghy jastarmen, studenttermen , mektep oqushylarymen arnayy kezdesemiz. Qazirgi qogham dertine ainalghan nashaqorlyq, esirtkige tәueldilik, ishimdik pen temeki syndy ziyandy әreketterden aulaq boludy nasihattaymyz. Jastarmen pikir almasamyz. Bolashaghymyzdy teris әreketterden qorghau bizding azamattyq paryzymyz.

- Aqsaqaldar kenesining aldaghy jospary qanday? Assambleya júmysyn joghary dengeyge kóteru ýshin әli de ne istelui kerek?

- Biz óz missiyamyzdy aldaghy uaqytta da jalghastyra beremiz.  Eng bastysy úrpaqtar sabaqtastyghy  baylanysyn ýzbeui kerek. Qazir әlemde san týrli qaqtyghystar bolyp jatyr. Aspanynda bir kýn tynyshtyq joq, janyn shýberekke týiip otyrghan elder de bar. Biz osy tynyshtyghymyzdy, birligimizdi baghalauymyz kerek. Bir qaraghanda  forumdar men kezdesuler,  jiyndar, treningter nәtiyjesiz kórinui mýmkin. Degenmen de búl kezdesulerding manyzy zor. Biz tatulyqty, birlikti, yntymaqty nasihattaghan sayyn jastarymyzdyng boyyna siniremiz. Sondyqtan da  el iygiligi ýshin júmystarymyz jalghasady. Assambleya júmysyn jana beleske kóteru ýshin qazir ozyq tehnologiyalardy qoldanyp, ýgit-nasihat júmystaryn belsendi atqaruymyz kerek dep oilaymyn. Qazir sifrlyq tehnologiyanyng zamany. Odan bólek әleumettik jeliler de ýlken qúralgha ainaldy. Qazir Assambleya  әleumettik jelilerdegi paraqshalaryn damytyp jatyr.

Maqpal Mahametqyzy

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550